L. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, Kohtla-Järve, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kohtla-Järve linn, Uus tn 2 a korteriühistu hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja Kohtla-Järve linn, Uus tänav 2a korteriühistu liige, olles Uus xxx Kohtla-Järve asuva korteriomandi omanik. Hageja teostab korterelamu haldamist. Hageja esitas igakuiselt kostjale majapidamiskulude arved, mida kostja ei tasunud korrektselt. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 01.04.2014. a kuni 31.07.2017. a tasumiseks tarbitud hooldusteenuste eest arveid. Kostja on jätnud esitatud arved osaliselt maksmata. Seoses kostja poolse ebakorrektse arvete tasumisega on tekkinud kostjal võlgnevus summas 1 620,73 eurot, sh. põhivõlgnevus 745,43 eurot ja viivis 875, 30 eurot. Hageja esitas kohtule teenuse osutajate poolt hagejale esitatud arved ning hooldus- ja haldustasude, vee, keskkütte arvestamise ja laekumise tabeli ajavahemikul aprill 2014. a kuni juuli 2017. a.. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja märkis esitatud seisukohas, et raamatupidaja eksituse tõttu on kostjale esitatud veearvestus ekslik ning hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 402, 28 eurot, sh. põhivõlgnevus 701,14 eurot ja viivis 701,14 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei ole nõus sõlmima kokkulepet.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja selgitab oma vastuses, et tunnistab võlga osaliselt. Kostja on võlgnevust jõukohaselt tasunud pidevalt ja jooksvaid arveid õigeaegselt tasunud. Kostja selgitas, et ei ole rahul külma vee arvestuste suhtes, kuna tal on veemõõtur ja elab üksinda kuid arvetelt nähtub, et külma vee arved on esitatud kolme inimese kohta. Sellekohane dokument on ühistu esimehele esitatud. Kostja soovib kirjalikku kokkulepet ja nõus sõlmima maksegraafiku. Menetluskulud palub kostja jagada pooleks ning ta ei soovi tasuda õigusabikulusid. Viiviste summat palub kostja vähendada kuna summa ületab põhinõuet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
6.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda kommunaalkulude eest. KÜ Uus 2a Kohtla-Järve põhikirja p 6 kohaselt on korteriühistu liikmeteks Uus 2 a elamu korteriomanikud (tl 6). Põhikirja p 10 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma iga kuu enda poolt tarbitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, soojavarustuseks (kütmine ja soe vesi) vajaliku soojusenergia eest, gaasi, elektri, telefoni ja muude kasutatavate teenuste eest. Käesolevas punktis ettenähtud teenuste eest tasumine toimub nende teenuste kasutamise korral, korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras, vastavale teenust osutavale ettevõttele lepingu alusel (tl 7).
7.Vaidlust ei ole selles, et korteri Uus 2a-23, Kohtla-Järve omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt L. R. (tl 123). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Uus 2 a Kohtla-Järve liige. Kostja tunnistab võlgnevust osaliselt.
8.Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud kohustust tasuda kommunaalteenuste eest. Hagiavalduse kohaselt on kostjal võlg hageja ees seisuga 01.04.2014. a kuni 31.07.2017. a summas 1 402,28 eurot.
9.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 korteriomanditele, mis on 15.01.2018. a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut.
10.KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte). Kostjal ei ole konkreetselt võlgnevuse suurusele vastuväidet. Kostja ei ole nõus hageja poolt esitatud viiviste arvestusega.
11.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
12.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse perioodil 01.04.2014. a kuni 31.07.2017. a.
13.Hageja ei ole kohtule esitanud kostjale esitatud arveid. Hageja esitas hooldus- ja haldustasude, vee, keskkütte arvestamise ja laekumise tabelid ajavahemikul 2014. a aprill kuni juuli 2017. a, millest nähtub, millise perioodi eest on kostjal võlgnevus, millest see koosneb ja kui suur see on kuude kaupa. Tabeli kohaselt moodustab kostja võlgnevus 1 576,44 eurot sh põhivõlgnevus 701,14 eurot ja viivis 875,30 eurot (tl 157- 158). Hagile lisatud arvelduste tabelist nähtub, et kostja võlgnevus on tekkinud juba enne 2014. a aprilli (tl 157).
14.Kostja tunnistab võlgnevust osaliselt. Kostja väidab, et ta tasub võlgnevust vastavalt oma võimalustele ja jooksvaid arveid on ta tasunud õigeaegselt (tl 134). Kostja esitas kohtule arvelduste tabeli ja 2015. aasta veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri arved, 2016. aasta arved ning 2017. aasta jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuni ja augustikuu arved (tl 136- 148).
15.Hageja esitas hooldus- ja haldustasude, vee, keskkütte arvestamise ja laekumise tabelid ajavahemikul 2014. a aprill kuni juuli 2017. a.
16.Kohus arvestab kostja võlgnevuse perioodil aprill 2014. a kuni juuli 2017. a hageja poolt esitatud tabeli alusel järgmiselt: Teenuse kasutamise kuu Arve (eurot)
2014 aprill 2014 mai 2014 juuni 2014 juuli 2014 august 2014 september 2014 oktoober 2014 november 2014 detsember 2015 jaanuar 2015 veebruar 2015 märts 2015 aprill 2015 mai 2015 juuni 2015 juuli 2015 august 2015 september 2015 oktoober
2015 november 2015 detsember 2016 jaanuar 2016 veebruar 2016 märts 2016 aprill 2016 mai 2016 juuni 2016 juuli 2016 august 2016 september 2016 oktoober 2016 november 2016 detsember 2017 jaanuar 2017 veebruar 2017 märts 2017 aprill 2017 mai 2017 juuni 2017 juuli
17.Hageja on nõude aluse perioodi eest esitanud kostjale arveid summas 3 388,51 eurot ja kostja on nimetatud perioodi eest tasunud hagejale 3 860,21 eurot ( tl 157-158). Kohus leiab, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, mis ajast väidetav võlgnevus on tekkinud ja kuidas see on kujunenud. Hagiavalduses on märgitud, et kostjal on võlgnevus perioodi 01.04.2014. a kuni 31.07.2017. a eest. Samas nähtub toimiku materjalides olevast laekumiste koondtabelist, et nõude aluseks oleva perioodi eest on kostja hagejale tasunud esitatud arvete eest 3 860,21 eurot, millest järeldub, et võlgnevus ei saa olla tekkinud hageja toodud perioodil, st. esitatud võlgnevuse nõue on tekkinud varasema perioodi eest, mis aga hagiavalduses ei kajastu. Millistest kuludest eeltoodud võlgnevus koosneb ja millise konkreetse perioodi eest see on, hageja esitatud materjalidest ei selgu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja võlgnevust hagis märgitud perioodi eest. Kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, kui suures ulatuses ja mis aja eest on kostjad jätnud kommunaalkulud tasumata. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.
18.Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus jätab rahuldamata viivise nõude, arvestades seda, et kostja ei ole hageja ees hageja poolt esitatud perioodil kohustust rikkunud.
Menetluskulud
19.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.