Võlaõigus › Alusetu rikastumine

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 30.06.2009.a. müüs hageja XXX notariaalselt tõestatud lepingu alusel kostjatele XXXle (käesoleval ajal perekonnanimi XXX) ja XXXile talle omandiõiguse alusel kuulunud XXX kinnistu (kinnistusregistri registriosa kanne nr XXX), mis asub XXX. Leping on registreeritud notari ametitoimingute raamatus registri nr 1309 all. Lepingu p 1.3.11 kohaselt müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, v.a. võlgnevus elektrienergia tarbimise eest ligikaudu summas neli tuhat (4000) krooni. Lepingu p 1.4.4 kohaselt ostjad kinnitavad, et nad on teadlikud müüja võlgnevusest elektrienergia tarbimise eest, mille tasumise võtavad enda kanda. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus hageja XXX kinnistu otsese valduse ostjatele üle andma hiljemalt 01.09.2009.a. Hageja täitis eelmärgitud kohustuse ning vabastas XXX kinnistu 2009.a augustis. Kostjad ei tasunud elektri võlgnevust vastavalt 30.05.2009.a. lepingu punktile 1.4.4. Lisaks sellele ei vormistanud kostjad Eesti Energia AS-ga võrgu- ja elektrilepingut oma nimele. Eesti Energia AS 25.08.2014.a vastusest Advokaadibüroo K.Roosalu järelpärimisele nähtub, et võrgu- ja elektrilepingu sõlmis kostja XXX27.05.2011.a. Asjaolust, et kostjad ei ole võrgu- ja elektrilepingut Eesti Energia AS-ga ümber vormistanud, sai hageja teada 2014. aastal, kui ta sai Pärnu Maakohtu kohtumääruse. Eesti Energia AS esitas 29.01.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse arve nr 193881132348 13.08.2011 sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt põhinõue on 1904,33 eurot, viivised 30.08.2011 kuni 29.01.2014 on 1683,43 eurot, menetluskulud 134,26 eurot ning viivis kuni 18.03.2014 on 38, 09 eurot. Kokku 3760,11 eurot. Pärnu Maakohtu 13.03.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 mõisteti hagejalt välja Eesti Energia kasuks võlg 3803,91 eurot ning alates 14.03.2014.a. viivis 0,1 % päevas tasumata põhinõudelt 1904,33 eurot. Hageja ei saanud kohtumäärust vaidlustada, kuna ta ei saanud seda õigeaegselt kätte. Eesti Energia AS 25.08.2014.a vastusest järelpärimisele nähtub, et arve nr 193881132348 13.08.2011.a hõlmab perioodi 09.05.2008 – 27.05.2011. 28.08.2014.a vastuse kohaselt Advokaadibüroo K.Roosalu järelpärimisele vahemikus 09.05.2008 – 27.05.2011 ei ole elektriarvesti näite fikseeritud ega teatatud ning võlgnevust 30.06.2009.a seisuga ei ole võimalik arvutada. 25.08.2014.a vastuse kohaselt ei ole keegi peale hageja XXX kinnistu elektritarbimise eest tasunud. Kohtulahend on täitmisel kohtutäituri R.Sepp juures. Kohtutäituri 26.03.2014 täitmisteate kohaselt hageja võlgnevus seisuga 26.03.2014.a. on 4455,47 eurot. Tegemist ei ole kogu võlgnevuse summaga, vaid võlgnevus võib suureneda viiviste arvel. Kohtutäituri 26.03.2014.a otsuse kohaselt on kohtutäituri tasu kokku 651,56 eurot. Kokku võlgnevus täitemenetluse algatamisel 5107,03 eurot. Kohtutäitur teeb igakuulisi kinnipidamisi hageja töötasust ja töövõimetusepensionist. Lisaks on kohtutäituri 14.07.2014.a avalduse alusel seatud keelumärk ka XXX kuuluva äriühingu OÜ XXX osale. Hageja andmetel on seisuga 01.10.2016.a kohtutäitur R.Sepa bürool kaudu makstud Eesti Energia AS-le 1689,79 eurot. Sellele lisanduvad veel viivised 0,1 % päevas. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX 21.11.2016 väljatrüki kohaselt 30.06.2009 kinnistamisavalduse kohaselt on kinnistu 1⁄2 osas kaasomanikena registrisse kantud kostjad XXX ja XXX. 08.06.2016.a tehtud kande kohaselt XXX ei ole enam 1⁄2 osas kinnistu kaasomanik. Arvestades asjaolu, et elektri tarbimine hageja kulul toimus ajavahemikus 09.05.2008 – 27.05.2011, on õigustatud XXX kaasamine kostjana. Hageja ja kostjad sõlmisid 30.06.2009.a ostu-müügi lepingu, mille kohaselt hageja XXX müüs XXX kinnistu kostjatele.Eesti Energia AS 29.01.2014.a avaldusest nähtub, et elektrienergia

tarbimise võlgnevus on tekkinud perioodil 2009 – 2011, seega ajal, mil kostjad olid omanikud ja tarbisid elektrit. Hageja ei taotle võlgnevuse sissenõudmist 30.06.2009.a lepingu alusel, vaid põhjusel, et kostjad oma tegevusetusega on rikastunud hageja arvel. Kostjad ei vormistanud võrgu- ja elektrilepingut enda nimele ning Pärnu Maakohtu 13.03.2014.a kohtumääruse alusel on hageja olnud sunnitud tasuma võlgnevust, on kostjad alusetult rikastunud hageja arvel. Eeltoodust tulenevalt on kostjad kohustatud hüvitama hagejale viimase poolt Pärnu Maakohtu 13.03.2014.a kohtumääruse alusel tasutud võlgnevuse. Seisuga 01.10.2016.a on hageja läbi kohtutäituri tasunud Eesti Energia AS-le 1689,79 eurot. Kohtutäituri kulud on 651,56 eurot. Tegemist on perioodiliselt tasutavate maksetena hageja poolt. Kostjatel on võimalik tasuda kogu summa ühekordse maksena. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt Pärnu Maakohtu 13.03.2014. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 hagejalt Eesti Energia AS-i kasuks välja mõistetud ja kohtutäituri R. Sepa täitemenetluse kulud ning vastavad viivised seisuga 08.12.2016. a. kokku summas 5107,03 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: 1) Põhivõlg 1904,33 eurot; 2) Viivised (30.08.2011 – 29.01.2014) 1683,43 eurot; 3) Kohtu välja arvestatud viivis kuni maksekäsuni (st perioodi eest 30.01.2014 – 13.03.2014, 0,1% päevas) 81,89 eurot; 4) Viivis 651,56 eurot (viivised 14.03.2014 kuni 10.10.2016); 5) Kohtutäituri tasu 651,56 eurot; 6) muud menetluskulud (sh riigilõiv 114,26 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot); 6) Pärnu Maakohtu 13.03.2014. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 hagejalt Eesti Energia AS-i kasuks välja mõistetud põhivõlalt (1904,33 eurot) arvestatav viivis hagimenetluse aja eest (st alates 09.12.2016) ning aja eest, peale käesolevas asjas kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (alus VÕS § 113 lg 1). Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad ei tunnista hagi ja vaidlevad sellele vastu. Kostjad paluvad kohaldada haginõudele aegumist. Hagiavalduse kohaselt hageja nõuab kostjatelt võlgnevust, mis tekkis aastal 2009 – 2011, siis kui kostjad olid antud kinnistu omanikud, kuid hagiavaldus Harju Maakohtule on esitatud detsembris 2016, seega 6 aasta pärast. Kostjad on seisukohal, et haginõue on aegunud ja paluvad hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt XXX kinnistu asukohaga XXX sõlmitud ostu - müügilepingu ps 1.4.4. on kirjas, et ostjad kinnitavad, et nad võlgnevus summas 4 000 krooni võtavad enda kanda. Selle üle vaidlust ei ole. Peale ostu – müügilepingu sõlmimist hageja oma võrgu – ja elektritarbimise lepingut Eesti Energia AS-ga ei lõpetanud. Eesti Energia AS-i poolt hagejale 13.08.2011 esitatud arve nr. 193881132348 hõlmab perioodi 09.05.2008 – 27.05.2011. Eesti Energia AS-i oma 28.08.2014 vastusega kinnitab, et ei ole elektriarvesti näite fikseeritud ega teatatud ning võlgnevust 30.06.2009 seisuga ei ole võimalik arvutada. Samuti Eesti Energia AS kinnitab, et ajavahemikul 09.05.2009 kuni 27.05.2011 elektriarvestite algnäit oli 5138 ja lõppnäite oli 24082 kw. Peale ostu – müügilepingu sõlmimist kostja 1 ostetud kinnistu elektriarvestitelt fikseeris hageja poolt tarbitud elektrienergia näite, mis tegelikult vastab lõppnäidule. Kostjad on seisukohal, et hageja tahtlikult valetas, et Eesti Energia AS-i ees võlgnevus moodustab ainult 4000 krooni, aga tegelikult võlgnevus oligi summas, mis Eesti Energia AS esitas hagejale. Peale lepingu sõlmimist mitte kostja 1 ja kostja 2 ega keegi teine ei elanud antud kinnistul, kuna antud kinnistul asuv ehitis oli elamiseks kõlbmatu ja seoses sellega elektrienergiat ei tarbinud. Kuna maini 2011 kostjad ei kasutanud antud kinnistut ja seoses sellega ei olnud vajadust sõlmida Eesti Energia AS-ga lepingut. Kostjad ei kasutanud elektrienergiat ajavahemikul 2009 – 2011. Tegelikult hageja elas antud kinnistul kuni detsembrini 2009 ja tema poeg XXX elas sellel kinnistul kuni jaanuarini 2010. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 30.06.2009.a. sõlmisid hageja ja kostjad notariaalselt tõestatud lepingu, mille alusel müüs hageja kostjatele hagejale omandiõiguse alusel kuulunud XXX kinnistu (kinnistusregistri registriosa kanne nr XXX), mis asub XXX. Leping on registreeritud notari ametitoimingute raamatus registri nr 1309 all. Lepingu punkt 1.3.11 kohaselt müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, v.a. võlgnevus elektrienergia tarbimise eest ligikaudu summas neli tuhat (4000) krooni. Lepingu punkti 1.4.4 kohaselt ostjad kinnitavad, et nad on teadlikud müüja võlgnevusest elektrienergia tarbimise eest, mille tasumise võtavad enda kanda. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus hageja XXX kinnistu otsese valduse ostjatele üle andma hiljemalt 01.09.2009.a (tlk 19-26). 30.06.2009 kinnistamisavalduse kohaselt on kantud XXX kinnistuomanikuna kinnistusraamatusse kostjad. 08.06.2016 kande kohaselt ei ole kostja 1 enam 1⁄2 mõttelises osas kinnistu omanik ja kostjale 2 kuulub Kada kinnistust 1⁄2 mõttelist osa ja XXX kuulub nimetatud kinnistust 1/2 mõttelist osa (tlk 36-37). Kostjad ei ole tasunud elektri võlgnevust vastavalt lepingu punktile 1.4.4. Hageja ei ole lõpetanud Eesti Energia AS-ga sõlmitud lepingut. Kostja 2 sõlmis Eesti Energia AS-ga lepingu 27.05.2011. Eesti Energia AS esitas 29.01.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse arve nr 193881132348 13.08.2011 sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt 05.10.20015 sõlmisid Eesti Energia AS ja hageja võrgu- ja elektrilepingu nr 26001798/1. Lepingu kohaselt kohustus AS Eesti Energia varustama elektrienergiaga tarbimiskohta aadressil XXX ning võlgnik tasuma elektrienergia eest avaldajale avaldaja poolt esitatud arve alusel, elektriarvel märgitud tähtpäevaks. Võlgnik on tarbinud elektrienergiat jättes talle õiguslikul alusel esitatud arved tasumata. Avalduse kohaselt põhinõue on 1904,33 eurot, viivised 30.08.2011 kuni 29.01.2014 on 1683,43 eurot, menetluskulud 134,26 eurot ning viivis kuni 18.03.2014 on 38,09 eurot. Kokku 3760,11 eurot (tlk 29-31). Pärnu Maakohtu 13.03.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 kohustati hagejat AS-le Eesti Energia tasuma põhinõue summas 1904,33 eurot ja kõrvalnõuded summas 1765,32 euro ning hüvitama riigilõivu 114,26 eurot ja menetluskulud 20,00 eurot. Samuti kohustati hagejat tasuma AS-le Eesti Energia viiviseid alates 14.03.2014.a. määras 0,1 % päevas tasumata põhinõudelt 1904,33 eurot (tlk 32-34). AS Eesti Energia 13.08.2011 arve nr 193881132348 hõlmab perioodi 09.05.2008 – 27.05.2011 (tlk 27). Tallinna kohtutäitur Risto Sepp on algatanud Eesti Energia AS 25.03.2014 avalduse alusel täitemenetluse hageja suhtes, mille aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 13.03.2014 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-14-4386 ja nõude sisuks on võlgnevus 3803,91 eurot ja alates 14.03.2014 viivis 0,1% tasumata põhinõudelt summas 1904,22 eurot (tlk 48). Vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele otsustas kohtutäitur Risto Sepp nõuda hagejal kohtutäituri tasu summas 632,40 eurot (tlk 49). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt Pärnu Maakohtu 13.03.2014. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 hagejalt Eesti Energia AS-i kasuks välja mõistetud ja kohtutäituri Risto Sepa täitemenetluse kulud ning vastavad viivised seisuga 08.12.2016. a. kokku summas 5107,03 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: 1) Põhivõlg 1904,33 eurot; 2) Viivised (30.08.2011 – 29.01.2014) 1683,43 eurot; 3) Kohtu välja arvestatud viivis kuni maksekäsuni (st perioodi eest 30.01.2014 – 13.03.2014, 0,1% päevas) 81,89 eurot; 4) Viivised 651,56 eurot (viivised 14.03.2014 kuni 10.10.2016); 5) Kohtutäituri tasu 651,56 eurot; 6) Muud menetluskulud (sh riigilõiv 114,26 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot); 7) Pärnu Maakohtu 13.03.2014. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 hagejalt Eesti Energia AS-i kasuks välja mõistetud põhivõlalt (1904,33

eurot) arvestatav viivis hagimenetluse aja eest (st alates 09.12.2016) ning aja eest, peale käesolevas asjas kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (alus VÕS § 113 lg 1). Hageja väidete kohaselt kostjad ei tasunud elektri võlgnevust vastavalt 30.05.2009 lepingu punktile 1.4.4. Kuna kostjad ei vormistanud võrgu- ja elektrilepingut enda nimele ja kuna Pärnu Maakohtu 13.03.2014 määruse alusel on hageja sunnitud tasuma võlgnevuse, siis on kostjad alusetult rikastunud tema arvel. Hageja leiab, et Eesti Energia AS-ga lepingu lõpetamine ja uue lepingu sõlmimine oli kostjate kui XXX kinnistu ostjate kohustus ja hagejal polnud peale kinnistu müüki enam õigust/volitust nimetatud lepingulise suhtega tegelda. Lisaks ei saanud hageja peale kinnistu müüki enam elektrienergiat kasutada. Asjaolust, et kostja ei ole võrgu- ja elektrilepingut Eesti Energia AS-ga ümber vormistanud, sai hageja teada 2014.a. kui sai Pärnu Maakohtu kohtumääruse. Kostjate väidete kohaselt hagejal olid pidevalt võlgnevused elektrienergia eest. Eesti Energia AS-i poolt hagejale 13.08.2011 esitatud arve nr. 193881132348 hõlmab perioodi 09.05.2008 – 27.05.2011. Eesti Energia AS-i oma 28.08.2014 vastusega kinnitab, et ei ole elektriarvesti näite fikseeritud ega teatatud ning võlgnevust 30.06.2009 seisuga ei ole võimalik arvutada. Samuti Eesti Energia AS kinnitab, et ajavahemikul 09.05.2009 kuni 27.05.2011 elektriarvestite algnäite oli 5138 ja lõppnäite oli 24082 kw. Peale ostu – müügilepingu sõlmimist kostja 1 ostetud kinnistu elektriarvestitelt fikseeris hageja poolt tarbitud elektrienergia näite, mis tegelikult vastab lõppnäidule. Kostjad on seisukohal, et hageja tahtlikult valetas, et Eesti Energia AS-i ees võlgnevus moodustab ainult 4000 krooni, aga tegelikult võlgnevus oligi summas, mis Eesti Energia AS esitas hagejale. Peale lepingu sõlmimist mitte kostja 1 ja kostja 2 ega keegi teine ei elanud antud kinnistul, kuna antud kinnistul asuv ehitis oli elamiseks kõlbmatu ja seoses sellega elektrienergiat ei tarbinud. Kuna maini 2011 kostjad ei kasutanud antud kinnistut ja seoses sellega ei olnud vajadust sõlmida Eesti Energia AS-ga lepingut. Asja materjalidest nähtuvalt on 23.08.2017 toimunud kohtuistungil kostjad avaldanud (tl 175), et võtavad hagi õigeks nõude summas 4000 krooni (tl 136). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Eelnevat arvestades on põhjendatud osaliselt 255,65 euro (4000 krooni) ulatuses õigeksvõtul Kohus leiab, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1027 ja § 1041 alusel.VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õiguslikult kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Teise isiku kohustuse täitmine, mis vabastab senise võlgniku kohustuse täitmisest, on võimalik VÕS § 78 lg-tes 1-3 sätestatud eeldustel, st esmaseks eelduseks on võlgniku täitmata kohustus võlausaldaja ees. Teise isiku kohustuse täitnud isik saab VÕS § 1041 sätestatud eelduste täitmise korral nõuda teise isiku kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, kus võlgnik on nende võrra rikastunud ajal, mil ta tema vastu kuutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohustatud isik on teise isiku poolt toimunud kohustuse täitmise korral rikastunud üksnes selliste kulutuse ulatuses, mille ta pidanuks isikliku täitmise korral ise kandma. Kostjad on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada

saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Kostjate väidete kohaselt arve nr 193881132348 summas 1904,33 eurot oli hagejale esitatud 13.08.2011. Kostjad leiavad, et AS Eesti Energia võttis kasutusele kõik meetmed antud arve hagejale edastamiseks, kuid hageja varjab arve kättesaamist. Hageja pidi saama arve nr 193881132348 oma e-postile 13.08.2011 ja aegumistähtaeg hakkab kulgema alates 13.08.2011. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Hageja leiab, et nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema sellest hetkest kui hageja sai kätte Pärnu Maakohtu 18.02.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-13-4386. Enne seda hageja ei teadnud ega pidanud teadma kostjate õigusrikkumisest ehk elektri alusetust tarbimisest. Tuleb eeldada, et hageja sai 18.02.2014 määruse kätte kohtumääruse tegemise päeval ehk 18.02.2014. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kohtule esitatud Eesti Energia AS 10.10.2008 arvest nähtuvalt on hageja aadressiks märgitud XXX talu XXX(tlk 145). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja võõrandas XXX kinnistu asukohaga XXX30.06.2009 kostjatele ning vastavalt Lepingu punktile 4.1 kohustus hageja XXX kinnistu otsese valduse ostjatele üle andma hiljemalt 01.09.2009.a. Vaidlust pole selle üle, et Eesti Energia AS arve nr 193881132348 summas 1904,33 eurot on väljastatud 13.08.2011. Kuna 13.08.2011 oli hageja juba 2 aastat tagasi võõrandanud XXX talu kostjatele ja kostjatele oli üle läinud XXX talu otsene valdus, siis juhul kui Eesti Energia AS saatis 13.08.2011 arve aadressile XXX talu XXX puudub mõistlik alus eeldada, et hageja on sellelt aadressilt Eesti Energia AS arve kätte saanud. Eluliselt on usutav, et nimetatud arve on kätte saanud hoopis kostjad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks Eesti Energia AS nõudest teada saanud enne Pärnu Maakohtu 18.02.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-13-4386 kättesaamist. Seega tuleb eeldada, et hageja sai 18.02.2014 määruse kätte kohtumääruse tegemise päeval ehk 18.02.2014. Kuna hagi on esitatud kohtule 08.12.2016, siis ei ole hageja nõue aegunud. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada kas ja kelle poolt on tarbitud elektrienergiat aadressil XXX, XXX kinnistul ajavahemikus 23.04.2008 – 27.05.2011. Kohtule esitatud Eesti Energia AS 04.09.2017 vastuse kohaselt tarbimiskoha XXX XXX võrguühendus katkestati võlgnevuse tõttu 23.04.2008. Vool oli suletud, tarbimist ei toimunud ja arveid ei esitatud. 24.05.2011 pöördus uus tarbija võrgulepingu sõlmimise sooviga. 27.05.2011 tagati ligipääs hoones asuvale arvestile, kus Elektrilevi OÜ esindajad fikseerisid tarbimiskoha omavolilise pingestamise. 18.07.2011 toimus mõõtesüsteemi korrasoleku kontroll. 13.08.2011 esitati arve tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuse eest (tlk 144). Eesti Energia AS 04.09.2017 kirjaga loeb kohus tõendatuks, et tarbimiskoha XXX, XXX kinnistu võrguühendus katkestati Eesti Energia AS poolt võlgnevuse tõttu 23.04.2008. Eesti Energia AS 10.10.2008 arve nr 42933589, mis on koostatud keskmise tarbimise alusel, kohaselt on perioodi 23.04.200830.06.2008 algnäit 005032 ja lõppnäit 005138 ja nimetatud perioodi eest on arve kokku summas 137,95 krooni ning koos eelnevast perioodist tuleneva võlgnevuse ja viivisega kuulub tasumisele 2498,40 krooni so 159,68 eurot (tlk 145). Eesti Energia AS vastusest järelepärimisele nähtuvalt arve nr 193881132348 on esitatud perioodi 09.05.2008 – 27.05.2011 eest ning antud perioodi algnäit on 5138 ja lõppnäit 24082 ja tarbitud kogus 18944 KWH (tlk 146). Kohus leiab, et eelnimetatud arvete ja AS Eesti Energia vastustega järelepärimistele on leidnud tõendamist, et 09.05.2008 seisuga XXX kinnistul oli arvesti näit 5138. Hageja on väitnud, et hageja ei kasutanud pärast Eesti Energia AS poolt võrguühenduse katkestamist elektrit, sest hageja sai suvisel perioodi kuni sügiseni hakkama ning talvisel perioodil hageja selles hoones ei elanud. Hageja väitel talvel oli hageja tööl Mustamäe haiglas ja ööbis ühe tuttava XXXjuures. Kohus leiab, et hageja väide, et pärast 23.04.2008 Eesti Energia

AS poolt võrguühenduse katkestamist puudus XXX kinnistu elekter on ümber lükatud tunnistaja XXX- XXX ütlustega. Tunnistaja XXX- XXX, kes on hageja poeg, on andnud 27.11.2017 kohtuistungil järgmisi ütluseid:“ Ema kolis majast välja kohe peale seda kui ostjad majja kolisid. Mina elasin majas nädala aega koos ostjatega/../ Kui mina majas elasin, siis oli vool majas. Maja müümise hetkel oli elekter sees. See nädal kui mina majas elasin kasutasin elektrit. Ma ei tea, kas kogu aeg majas elekter oli, kuna elasin Soomes. Kui mina majas elasin, siis oli elekter sees. Mina ei tea midagi elektriühenduse katkestamisest. Enne kinnistu müüki elasin aasta jooksul selles majas ja elekter oli.“ (tlk176 pöördel). Seega on tunnistaja XXX- XXXütlustega tõendatud, et 30.06.2009 XXX kinnistu müümise ajal ja pärast seda oli kinnistul elektriühendus olemas. Kohus leiab, et hageja väide, et hageja elas 2008-2009 talvel tuttava Laine Ilda juures on ümber lükatud tunnistaja XXX- XXXja XXXütlustega. Tunnistaja XXX- XXX on andnud 27.11.2017 kohtuistungil järgmisi ütluseid.“ Mina ja ema elasime majas. Oli suvel kui ema majas ei elanud, kuid mina elasin. Sügisel ja talvel ema elas majas. Räägime aastast 2008-2009.“ (tlk 176 pöördel). Tunnistaja XXX on andnud 27.11.2017 kohtuistunguil järgmisi ütluseid: „Hageja asjad olid ema juures päris kaua kindlasti. See oli periood kui hageja tuli Loksalt ära. Hageja müüs maja maha.“. Seega on tunnistajate XXX- XXX ja XXX ütlustega leidnud tõendamist, et talvel 2008-2009 elas hageja XXX kinnistul asuvas elamus ja hageja elas XXX juures pärast 30.06.2009 XXX kinnistu võõrandamist kostjatele. Kostjad on väitnud, et pärast kinnistu ostu kostjate pere ei asunud sinna elama, kuna elamiseks oli maja kõlbmatu ja vajas kapitaalremonti. Kostja 2 perekond käis seal suvel pisiremonti tegemas ja kinnistu territooriumi korrastamas ja kostja kasutas diisel generaatorit ning kevadel 2011 kui kostja perekond oli otsustanud kolida ostetud majja sõlmis kostja 2 Eesti Energia ASga võrgu- ja elektrilepingu. Kohus leiab, et kostja väited ei ole eluliselt usutavad ja on ümber lükatud ka kohtule esitatud tõenditega. Tunnistaja XXX- XXX on andnud järgmisi ütluseid: “Ema otsis maja ostjaid päris pikalt. Leides ostjad, kes said pangalaenu, käis ta nendega siis notaris. Sõlmis maja ostu-müügitehingu. Ostjad kolisid majja nädala jooksul. Mina lepingu sõlmimise juures ei olnud. Ema kolis majast välja kohe peale seda kui ostjad majja kolisid. Mina elasin majas nädala aega koos ostjatega. Ma ei mäleta, millal see oli. See võis olla suvi-sügis kui ostjad majja sisse kolisid. Ostjad olid XXX ja tema kaks poega, tema tütar, tema mees ja aeg ajalt käisid külas mõlema poja pruudid. Minul oli üks tuba ja nad palusid see võimalikult ruttu tühjaks teha, kuna vanaisa tahtis sisse kolida. Kolides viisin mina oma asjad ära.“. Tunnistaja XXX on andnud 27.11.2017 kohtuistungil järgmisi ütluseid:“ Sellel sügisel kui hageja müüs maja, käisime ühe korra asju toomas. Tõime ära klaasitöö vahendid, mis asusid kuuris. Majja ei pääsenud. Uued omanikud elasid majas. Ukse peal olid mees ja naine. Mees ja naine olid keskealised.“ (tlk 176). Tunnistaja XXX on andnud 27.11.2017 kohtuistungi järgmisi ütluseid:“ Kolisime 2011 aastal, enne suve, mais-juunis. Kõigepealt kolisin mina, enne sügist kolis sisse tütar ja mees. Peale ostu-müüki mina sisse ei kolinud, kuna seal ei olnud võimalik elada. Majas ei olnud kanalisatsiooni, oli lõhutud ahi, oli betoonpõrand. Pool köögipõrandast oli tsemendiga kaetud ja teine pool oli mädanenud puitlaastplaat mulla peal. Peale ostu-müüki majas käisime, kuna majas oli ahjuküte ja pidime kütma. Ma koristasin seal. 2011 ei olnud maja veel korras, me alustasime remondi tegemist. Tütar õppis Tallinna Muusikakoolis. Me ootasime, et ta lõpetaks muusikakooli. 2011 oli tütrel muusikakool lõpetatud. Tütar käis Loksa Põhikoolis ja käis samal ajal Muusikakoolis. Isa viis sinna. Põhiliselt oli tütar Tallinnas. Mina olin samuti Tallinnas./../ Öösel mina majas talvel ei käinud, meil oli generaator ja sellest piisas, et üks pirn põlema panna. Majas käisin mina üksi ja aegajalt käisin koos mehega. Mina oskan generaatorit tööle panna. Generaator on kütte peal. Oli tavaline laualamp. Generaatoris on pistik. Generaator oli köögis. Generaator töötab diiselkütte abil. Kui me midagi generaatoriga ei teinud, siis ta seisis. Enamus ajast me generaatorit ei kasutanud.“. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja XXX ütluseid, sest need on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega ja ei ole ka eluliselt usutavad. Tunnistajate XXX- XXX poolt antud ütluste kohaselt kolisid ostjad suvel-sügisel pärast maja ostmist sisse. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt sellel sügisel kui hageja müüs maja käis tunnistaja koos hagejaga asju ära toomas ja uues majas

elasid omaniku sees, kelleks olid keskealised mees ja naine. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt kasutas ta majas lambi põlema panemiseks generaatorit, mis töötab diiselkütte peal, mis asus köögis. Kohus selgitab, et diiselgeneraator on diiselmootorist ja elektrigeneraatorist koosnev elektroenergeetiline agregaat. Kuna diiselgeneraator koosneb diiselmootorist, siis mootori töötamise ajal on mootori heli üsna vali. Kuna diiselgeneraatori mootor kasutab töötamiseks diiselkütust, siis eristab diiselgeneraatori töötamise ajal heitgaase. Arvestades sellega, et diiselgeneraatori töötamise ajal on üsna vali heli ja generaatorist väljavad heitgaasid, siis on eluliselt ebausutav, et kostja 2 ema XXX kasutas majas lambi põlema panemiseks diiselgeneraatorit, mis asus köögis. Seega ei pea kohus usutavaks kostjate väiteid, et kuni 27.05.2011 kasutasid kostjad ja nende perekond majas viibimise ajal diiselgeneraatorit. Kohtule esitatud Loksa Gümnaasiumi 10.10.2017 tõendi kohaselt XXX õppis Loksa Gümnaasiumis alates 01.09.2010 kuni 18.06.2015 (tlk 162). Vaidlust pole selle üle, et XXX on kostja 2 õde. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et sellel ajal kui kostja 2 õde XXXga õppis alates 01.09.2010 Loksa Gümnaasiumis elasid kostja vanemad ja õde kogu aeg Tallinnas ja ei kasutanud Kuusalu vallas asuvat kinnistut elamiseks. Tallinna kesklinnast Loksa linna on 67 km ja autoga sõiduks kulub umbes 1 tund. Sellest tulenevalt on kohtu jaoks eluliselt ebausutav, et kostja vanemad sõitsid iga päev Tallinnast Loksale, et nende tütar XXX Loksa Gümnaasiumisse kool viia, samal ajal oli neil võimalus kasutada elamiseks XXX kinnistul asuvat elamut, mis asub Loksa läheduses. XXX ütlused on kohtu hinnangul ka vastuolulised ka seetõttu, et XXX poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt nad majja kohe pärast ostmist sisse ei kolida ei saanud kuna seal ei olnud võimalik elada. Nad ei teinud ka 2 aastat pärast maja ostmist remonti ja hakkasid remonti tegema alles 2011 sügisel kui majja sisse kolisid. Kohtule jääb selgusetuks, et kui 2009 suvel maja oli elamiseks kõlbmatu, mistõttu ei saanud kostja 2 vanemad sinna sisse kolida, siis kuidas muutus maja 2 aasta jooksul 2011. sügiseks elamiskõlbulikuks ilma remonti tegemata. Nimelt on XXX väitnud, et hakkasid remonti tegema alles siis kui majja 2011. aastal sisse kolisid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eluliselt on usutav, et kostja 2 vanemad koos kostja 2 õega kolisid XXX kinnistul asuvasse elamusse elama pärast selle kostjate poolt omandamist, st hiljemalt 2010 aasta sügiselt kui nende tütar asus õppima Loksa Gümnaasiumis. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohal, et vaatamata selle, et 23.04.2008 oli Eesti Energia AS poolt võrguühendust katkestatud, oli siiski XXX kinnistul elektrienergia olemas ja seda omavolilise pingestamise tõttu. Seda kinnitab Eesti Energia AS võlahaldur XXX 4. septembri 2017 e-kirjas antud kinnitus, mille kohaselt tarbimiskoha XXX, XXX võrguõhendus katkestati võlgnevuse tõttu 23.04.2008, 24.05.2011 pöördus uus tarbija võrgulepingu sõlmimise sooviga, 27.05.2011 tagati ligipääs hoones asuvale arvestile, kus Elektrilevi OÜ esindajad fikseerinud tarbimiskoha omavolilise pingestamise, 18.07.2011 toimus mõõtesüsteemi korrasoleku kontroll ja 13.08.2011 esitati arve tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuste eest (tlk 144) ja Eesti Energia AS vanema võlahalduri XXX poolt 25.08.2014 ekirjas antud vastus järelepärimisele, mille kohaselt arve nr 193881132348 summas 1904,33 eurot on esitatud tarbimise eest perioodil 09.05.2008-27.05.2011, algnäit 5138 ja lõppnäit 24082 kogus 189kWH (tlk 146). Seega kuigi Eesti Energia AS poolt oli XXX kinnistul võrguühendus katkestatud, siis tulenevalt omavolilisest pingestamisest kasutas hageja siiski elektrienergiat kuni 2009 suvel XXX kinnistult ärakolimiseni ja kasutasid elektrienergiat ka kostjad ja kostja 2 pere pärast XXX kinnistu ostmist kuni kostja 2 poolt võrgulepingu sõlmimiseni 27.05.2011. Seega on nii hageja kui kostjad kasutanud omavoliliselt XXX kinnistul elektrienergiat. Kuna Eesti Energia AS andmetel vool oli suletud, siis Eesti Energia AS-le teadaolevalt tarbimist ei toimunud ja arveid ei esitatud. Seoses sellega, et hageja ja kostjad 30.06.2009 kinnistu müügilepingu sõlmimisel elektrinäit ei fikseerinud, siis ei ole enam tagantjärgi võimalik kindlaks teha, kui palju tarbis perioodil 09.05.2008-27.05.2011 elektrienergiat hageja ja kui paljud tarbisid elektrienergiat kostjad. Eesti Energia AS vastustest järelepärimisele nähtub üksnes, et perioodil 09.05.2008-27.05.2011 on tarbitud elektrienergiat koguses 18933 kWh ning selle eest on esitatud arve sumas 1904,33 eurot. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpsed suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks

seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude välja selgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Kohus leiab, et kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et ajavahemikus 09.05.2008-27.05.2011 on omavoliliselt elektrienergiat tarbinud nii hageja kui kostjad ja seoses sellega, et ei ole võimalik kindlaks teha kui suures ulatuses konkreetselt on hageja ja kostjad elektrienergiat on tarbinud, siis TsMS § 233 lg 2 alusel otsustab hüvitise suuruse kohus. Kuivõrd ajavahemikus 09.05.2008-27.05.2011 on XXX kinnistul tarbitud elektrienergiat koguses 18 944 kWh, siis käesolevas tsiviilasjas tuvastatut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostjad on tarbinud ajavahemikus 09.05.208-27.05.2011 tarbitud elektrienergiast 1⁄2, st 9 466,4 kWh, mille maksumuseks on 952,17 eurot. Kuivõrd ajavahemikus 09.05.2008-27.05.2011 tarbitud elektrienergia eest on Eesti Energia AS esitanud arve hagejale ja Harju Maakohtu 13.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-4386 on nimetatud elektrivõlgnevus hagejalt Eesti Energia AS kasuks välja mõistetud ja nimetatud kohtumääruse sundtäimine toimus kohtutäitur Risto Sepp juures ja hageja on sunnitud tasuma kogu võlgnevuse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad on hageja arvelt summa 952,17 eurot ulatuses rikastunud. Kui kostjad oleksid pärast kinnistu omandamist 30.06.2009 sõlminud AS-ga Eesti Energia võrgu- ja elektrilepingu, siis oleksid kostjad ise pidanud tasuma nende poolt tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest ASle Eesti Energia. Käesoleval juhul on hageja täitnud kostjate kohustuse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse summas 952,17 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue, mis seisneb Pärnu Maakohtu 13.03.2014 määrusega hagejalt AS-i Eesti Energia kasuks välja mõistetud viivistes ja menetluskuludes ning kohtutäituri tasus tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1027 ja § 1041 kohaldamise eelduseks on, et kostjatel oleks kohustus tasuda AS-le Eesti Energia viiviseid ja menetluskulusid ning kohtutäiturile Risto Sepp kohtutäituri tasu. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et kostjatel oleks kohustus tasuda viiviseid, menetluskulusid ja kohtutäituri tasu ning hageja poolt viiviste ja menetluskulude tasumisele AS-le Eesti Energia ja kohtutäituri tasu tasumisel kohtutäitur Risto Sepale oleksid kostjad nimetatud summade ulatuses alusetult rikastanud. Kohtu hinnangul hageja on ise olnud hooletu ja jätnud 30.06.2009 kostjatega XXX kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimisel fikseerimata XXX kinnistu elektrinäidu ja lõpetamata AS-ga Eesti Energia sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu, mille tulemusel hageja suhtes kehtis AS-ga Eesti Energia võrgu –ja elektrileping kuni 27.05.2011 ning hageja vastutas nimetatud ajaperioodi jooksul tarbitud elektrienergia tasumise eest. Kuna hageja on jätnud AS-i Eesti Energia teavitamata enda kontaktandmete muutumisest, milles tulenevalt on AS Eesti Energia edastanud arveid XXX kinnistule, mille omanik hageja enam ei olnud ja hageja arveid õigeaegselt kätte ei saanud. Hageja enda poolne hooletus on põhjustanud olukorra, et hageja ei ole õigeaegselt tasunud AS-i Eesti Energia arveid, mistõttu on AS Eesti Energia arvestanud tasumata summadelt viivist ja esitanud lõpuks hagejalt võlgnevuse väljamõistmiseks maksekäsukiirmenetluse avalduse. Seoses maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise on AS Eesti Energia olnud kohustatud tasuma riigilõivu ja menetluskulusid, mis lõpuks hagejalt kohtu poolt AS Eesti Energia kasuks välja mõisteti. Seni kuni hageja ei ole tasunud põhivõlgnevust on AS-l Eesti Eneriga õigus nõuda hagejalt viiviseid 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostjatel oleks kohustus tasuda AS-le Eesti Energia viiviseid ja menetluskulusid, mistõttu ei ole kostjad hageja poolt tasutavate viiviste ja menetluskulude ulatuses hageja arvel alusetult rikastunud. Kuna hageja ei ole vabatahtlikult tasunud Pärnu Maakohtu 13.03.2014 määrusega hagejalt AS-i Eesti Energia kasuks välja mõistetud viiviseid ja menetluskulusid, siis on AS Eesti Energia pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole, millega kaasneb hagejal kohustus tasuda kohtutäituri tasu. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatel oleks kohustus tasuda seoses Pärnu

Maakohtu 13.03.2014 määruse täitmisega kohtutäituri tasus. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostjad oleksid hageja poolt tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu ulatuses alusetult rikastunud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 952,17 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude põhivõlgnevuse summas 952,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste summas 2416,08 eurot, menetluskulude summas 134,26 eurot ja kohtutäituri tasu summas 651,56 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Seega on hagi hinnaks 7622,65 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt, rahuldades hageja nõude umbes 20% ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest 80% hageja kanda ja 20% kostjate kanda. Kohud määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.