2-16-108428/23 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.06.06.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5780,77 eurot ja viivise 1434,60 eurot. 09.12.2016.a täpsustas hageja oma nõuet, kuna kostja tasus menetluse kestel 2028,42 eurot. Sellest tulenevalt palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 3752,35 eurot ja viivise 1434,60 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 01.03.2015.a vallas- või kinnisvara valve ja kaitse leping nr M-155, mille alusel hageja korrastas ja teostas kostja valveobjektil Karsti 9, Tallinn valvet ja kaitset. Turvateenuse osutamise hind oli 2,95 eurot tunnis ühe turvatöötaja kohta, riiklikel pühadel korrutati tunnitasu kahega vastavalt lepingu punktidele 7.1 ja 7.2. Kostja tasus hageja arveid turvateenuse osutamise eest nõuetekohaselt 2015.a märtsist kuni 2015.a detsembrini, kuid alates 2016.a jättis kostja arved tasumata. Ajavahemikus 01.01.2016.a kuni 29.02.2016.a osutas hageja kostjale kahe kuu jooksul turvateenuseid, mille eest esitas kostjale kaks arvet: 1) 31.01.2016.a arve nr 0005 summas 2028,42 eurot tasumise tähtajaga 01.03.2016.a, mis on tasutud 50 päevase viivitusega ehk 21.04.2016.a, 2) 29.02.2016.a arve nr 0011 summas 1858,50 eurot tasumise tähtajaga 14.03.2016.a, mis on tasumata. Lepingu p 7.7 kohaselt maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% võlgnetavast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivis arve nr 0005 summas 2028,42 eurot tasumisega viivitamise eest moodustab 507 eurot. Lepingujärgne viivisemäär 0,5% tasumata summalt on 10,14 eurot päevas. Viivitatud päevade arv oli 50 (02.03.2016.a – 21.04.2016.a). Seega on viivisevõlg 507 eurot. Viivis arve nr 0011 summas 1858,50 eurot tasumisega viivitamise eest moodustab 780,36 eurot. Lepingujärgne viivisemäär 0,5% tasumata summalt on 9,29 eurot päevas. Viivitatud päevade arv oli 84 (15.03.2016.a – 06.06.2016.a). Seega on viivisevõlg 780,36 eurot. Lisaks sellele oli hagejal ja kostjal 03.06.2015.a sõlmitud suuline leping M-156 valve ja kaitse teostamiseks Sütiste tee 19, Tallinn, mille eest on kostja samuti jätnud tasumata (oktoobri ja novembri 2015.a eest). Hageja esindaja kirjutas lepingu digitaalselt alla ja edastas kostjale allkirjastamiseks, kuid paraku ei ole kostja tagastanud hagejale allkirjastatud lepingut. Vaatamata sellele alustas hageja teenuste osutamist kostja valveobjektil Sütiste tee 19, Tallinn. Nimetatud lepingu olulised tingimused olid samad nagu eelpoolnimetatud lepingus, v.a viivise määr, mis oli 0,05%. Alates 2015.a juunist kuni 2015.a septembrini tasus kostja nõuetekohaselt hageja arveid turvateenuste osutamise eest. Hageja poolt kostjale esitatud arvetes on ka viide lepingule nr M-156. Ajavahemikus 01.10.2015.a kuni 30.11.2015.a osutas hageja kostjale kahe kuu jooksul turvateenuseid, mille eest esitas kostjale kaks arvet: 1) 31.10.2015.a arve nr 0148 summas 2633,76 eurot tasumise tähtajaga 30.11.2015.a, mis on tasutud osaliselt summas 1033,73 eurot 16.03.2016.a; 2) 30.11.2015.a arve nr 0160 summas 2322,24 eurot tasumise tähtajaga 30.12.2015.a, mis on jäänud tasumata käesoleva ajani. Viivis arve nr 0148 summas 1600,03 eurot tasumisega viivitamise eest moodustab 66,15 eurot. Viivis arve nr 0160

Tsiviilasi nr 2-16-108428 tasumisega viivitamise eest moodustab 81,09 eurot. 11.11.2015.a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse tasumiseks. Pooled kinnitasid kirjalikult saldokinnituse seisuga 21.03.2016.a. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja avaldas kirjalikult soovi Karsti valveobjekti valveteenuse lõpetamise kohta 29.02.2016.a. Kostja avaldas kirjalikult soovi Sütiste tee valveobjekti valveteenuse lõpetamise kohta 04.12.2015.a. Arve nr 0011 esitati mehitatud valve eest Karsti objektil ajavahemikus 01.02.2016.a – 29.02.2016.a. Arve nr 0148 esitati Sütiste tee 19 ehitusobjekti valvamise eest ajavahemikus 01.10.2016.a – 31.10.2016.a. Arve nr 0160 esitati Sütiste tee 19 ehitusobjekti valvamise eest ajavahemikus 01.11.2016.a – 31.11.2016.a. Leping nr M-155 on allkirjastatud nii kostja kui ka hageja poolt. Kostja poolt on lepingu allkirjastanud nii objektijuht ehk kostja töötaja RK (digitaalselt) kui ka kostja juhatuse liige EL (lihtallkiri). Kostja on ise väitnud, et arved nr 0011, 0148, 0160 on tasumata vabade rahavahendite puudumise tõttu. Lepingu nr M-155 alusel osutati teenust ehitusobjektil Karsti 9, alates 01.03.2015.a - 29.02.2016.a esmaspäevast reedeni alates 17.00-08.00 ehk õhtuajal ja öösel ning nädalavahetusel ööpäevaringselt ehk 24 tundi. Objektil viibis üks valvur. Ilma kirjaliku lepinguta, kuid pooltevahelise kokkuleppe alusel, mille olemasolu kostja kunagi ei eitanud ega vaielnud kokkuleppe eksisteerimise kui ka selle tingimuste vastu, osutas hageja teenuseid ehitusobjektil Sütiste tee 19, alates 01.06.2015.a - 07.07.2015.a esmaspäevast reedeni ajavahemikul 17.00-08.00 õhtuajal ja öösel ning nädalavahetustel ööpäevaringselt ehk 24 tundi. Objektil viibis üks valvur. Alates 08.07.2015.a valverežiim Sütiste tee 19 objektil muutus kostja palvel, kuna kostja rakendas sel ehitusobjektil erilist kontrolli ja läbipääsu režiimi ning vajas objektil valveteenust 24 tundi ööpäevas. Seetõttu alates 08.07.2015.a – 27.11.2015.a ehitusobjekt Sütiste tee 19 valvati ööpäevaringselt ehk 24 tundi ööpäevas. Tegelikult osutatud valveteenuse maht oli igakuiselt kajastad tunnitabelites iga objekti kohta ning tunnitabelite järgi koostati ka arved valveteenuste osutamise eest. Kostja ei ole kordagi vaielnud osutatud valveteenuse mahu ega maksumuse vastu. Kuna kostja, tasudes 10.07.2016.a põhivõlgnevuse katteks 2028,42 eurot, ei ole selgelt määranud missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle kandnud, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 alusel luges hageja, et kostja on tasunud 2028,42 eurot Sütiste tee 19 ehitusobjekti valveteenuse eest. Seega luges kostja arve nr 0160 summas 2322,24 eurot osaliselt tasutuks 2028,42 euro ulatuses. Sellest tulenevalt jäi arve nr 0160 Sütiste tee 19 objekti valvamise eest novembri kuus tasumata 293,82 euro ulatuses. Kostja vastuväited

5.Harju Maakohus tegi 24.10.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3723,68 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 519,13 eurot. Kohus jättis menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. Otsuse kohaselt ei nõustunud kohus kostja väitega, et leping allkirjastati ühepoolselt, kuna kohtule esitatud digitaalses versioonis on lepingu allkirjastanud hageja poolt juhatuse liige AA ja kostja esindajana kostja töötaja projektijuht RK. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 116. Lisaks esitati 28.07.2016.a kohtule ka nimetatud leping, mille oli allkirjastanud kostja toonane juhatuse liige EL. Seega ei saa küsimust olla selles, kas leping on sõlmitud kirjalikult või mitte. Vastavalt lepingu punktile 3.1 oli lepingu sisu objekti valve E-R kl 17.00-08.00 ja nädalavahetustel 24 t (L, P, riiklikud pühad) või kokkuleppel. Lepingu punkti 3.4 kohaselt oli lepingu kehtivuse periood 01.03.2015.a kuni 2015.a juuli või kokkuleppel. Lepingu punkti 7.1 kohaselt kostja kohustus hagejale tasuma osutatud turvateenuse eest 2,95 eurot, millele lisandus käibemaks, tunnis, ühe turvatöötaja kohta, arve esitatakse üks kord kuus ja tuleb maksta 21 kalendripäeva jooksul, viimane arve 14 päeva jooksul. Lepingu punkti 7.2 kohaselt riiklikel pühadel korrutatakse lepingu punktis 7.1 sätestatud tunnitasu kahega. Lepingu punkti 7.7 kohaselt maksetähtajast mittekinnipidamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas. Vaidlust pole selle üle, et kostja jättis tasumata arved alates 2016.a. Ajavahemikus 01.01.2016.a - 29.02.2016.a osutas hageja kostjale kahe kuu jooksul turvateenuseid, mille eest esitas kostjale kaks arvet: arve nr 0005 summas 2028,42 eurot, mis on tasutud kostja poolt 21.04.2016.a ja arve nr 0011 summas 1858,50 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 14.03.2016.a ja mis on kostja poolt tasumata käesoleva ajani. Kuna leping oli kehtivalt sõlmitud, pole põhjust rakendada seaduses sätestatud viivise määra. Siiski leidis kohus, et viivise vähendamise taotlus on põhjendatud, kuna viivis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kohus vähendas viivisemäära 0,2%-ni päevas, mida aktsepteeris majandus- ja kutsetegevuses Riigikohus asjas nr 3-2-1-5-13, millest tulenevalt tuleb kostjal tasuda 206,90 eurot. Kuivõrd tasumise tähtpäev oli 01.03.2016.a, siis on kostja alates 02.03.2016.a kuni 21.04.2016.a viivitanud võla tasumisega 51 päeva. Seega on viivisevõlg 206,90 eurot (51 päeva × 0,2% × 2028,42). Kostjalt tuleb eeltoodust tulenevalt mõista hageja kasuks välja viivis summas 206,90 eurot. Hageja nõuab teise arve tasumist ja viivist perioodi 15.03.2016.a – 06.06.2016.a eest 0,5% päevas, kokku summas 780,36 eurot. Arvest nähtuvalt on arve esitatud mehitatud valveteenuse osutamise eest ajavahemikus 01.02.2016.a – 23.02.2016.a ja 15.02.2016.a – 29.02.2016.a aadressil Karsti 9, Tallinn. Kostja leidis, et hageja on esitanud ainult ühepoolse arvestuse teenuse osutamise kohta. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud, kuna kostja avaldas kirjalikult soovi Karsti valveobjekti valveteenuse lõpetamise kohta 29.02.2016.a. Kohtule esitatud kostja esindaja RK 29.02.2016.a e-kirjast nähtuvalt on kostja hagejale teatanud, et alates tänasest soovib kostja mehitatud valvamise lõpetada. Kohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et ta oleks hagejale vastavalt lepingu M-155 punkti 3.5 ja 4.2.8.3 kohaselt andnud teada valve perioodi muutumise kohta. Samuti ei

Tsiviilasi nr 2-16-108428 ole usutav, et kostja ei olnud nii pika perioodi vältel teadlik sellest, et hageja teostab valve-ja kaitsetöid objektil, samas jättes teatamata, et see pole vajalik. Kohus leidis, et tema käitumist võib pidada seega vaikivaks heakskiiduks. Kohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue summas 1858,50 eurot on põhjendatud. On tõendatud, et hageja on osutanud kostjale arves nr 0011 märgitud ajavahemikus valve- ja kaitseteenust. Seega on hageja omapoolsed lepingulised kohustused täitnud, s.o osutanud valve- ja kaitseteenust ehitusobjektil. Kostja oma lepingulist tasu maksmise kohustust täitnud ei ole. Seega on tegemist kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kohustuse rikkumist vabandatavaid asjaolusid kostja esitanud ega tõendanud ei ole ja seega vastutab kostja rikkumise eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata lepinguline võlgnevus 1858,50 eurot. Kohus vähendas varasemalt toodud põhjendustel viivist 0,2%-ni päevas ja mõistis välja viivise 312,23 eurot 15.03.2016.a - 06.06.2016.a eest (84 päeva × 0,2% × 1858,50 eurot). Hageja väitel on hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline teenuste osutamise leping kostja valveobjektil Sütiste tee 19 Tallinn. Hageja esindaja on lepingu digitaalselt allkirjastanud, kuid kostja poolt on 03.06.2015.a vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse lepingu nr M-156 projekt allkirjastamata. Samas ei eitanud kostja, et selle lepingu alusel osutati teenuseid, samuti on lepingu sõlmimise tõestuseks kohtule esitatud 08.12.2015.a e-kiri, milles kostja töötaja vastab hageja küsimusele: „Mis kuupäevast on meievaheline leping nr M-156 (01/06/2015, objekt Sütiste tee 19, Tallinn) peatatud?“, et objekti valve leping on lõpetatud 04.12.2015.a. Seega oli tegemist suulise käsunduslepinguga valve- ja kaitseteenuse osutamiseks. Lepingu järgi kohustus kostja maksma selle eest tasu 2,95 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Riiklikel pühadel kohaldati topelttasu. Hageja esitas teenuse arve nr 0148 summas 2633,76 eurot, mis tasuti 16.03.2016.a osaliselt summas 1033,73 eurot ning mis on tasumata osaliselt summas 1600,03 eurot. Arve nr 0148 on esitatud mehitatud valveteenuse eest 01.10.2015.a – 3110.2015.aaadressil Sütiste tee 19, Tallinn. Kostja väitel ei kuulu arvest nr 0148 tasumata osa 1600,03 eurot tasumisele, kuna osutatud valveteenuse maht oli väiksem tabelis märgitust seoses kostja objektiivsete töötakistustega. Hageja poolt on esitatud kohtule 06.06.2016.a võlgniku poolt kinnitatud saldokinnitus (milles sisaldub ka nimetatud arve). Kui saldokinnituse esitab võlausaldaja ning sellel on võlgnikupoolne kinnitus allkirja näol, võib seda käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiline tagajärg tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või võlasuhe on lõppenud. Antud juhul ei ole kostja suutnud seda tõendada. Samuti leidis kostja, et tööaja arvestus ei ole kahepoolselt allkirjastatud. Tööaja arvestuse kohaselt on hageja ostutanud kostjale valveteenust 24 tundi ööpäevas ajavahemikus 01.10.2015.a - 30.10.2015.a. Kohus leidis, et tööarvestus ja arve ei ole lange kokku või on jäetud midagi kajastamata või täpsustamata, sest töögraafikus on 720 tundi (30 × 24), mitte 744 tundi. Seega pidanuks olema arve summas 2548,80 eurot (720 tundi × 2,95 eurot × 1,2 käibemaks). Võttes maha kostja poolt juba tasutud osa (16.03.2016.a tasus kostja hageja väitel 1033,73 eurot, on kostja võlajääk 1515,07 eurot (2548,80 eurot - 1033,73 eurot). Kostja tasus menetluse kestel kogemata arve nr 0005 kaks korda. Viimane ehk üleliigne makse oli 10.07.2016.a. Hageja soovis seda summat (2028,42 eurot) lugeda arve nr 0160 osaliseks tasumiseks. Maakohus leidis, et kostja ei saa seda teha VÕS § 88 kohaselt, kuna võlgnik on kohustuse vaidlustanud. Seega luges kohus, lähtudes VÕS §-st 88, selle maksega esmalt tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse, s.o arve nr 0148, mis on lähtudes eeltoodust maksmata summas 1515,07 eurot. Hageja soovis nimetatud arve võlajäägilt (1600,03 eurot) viivist perioodi 01.12.2015.a – 06.06.2016.a eest seadusjärgses määras kokku summas 66,15 eurot. Hageja saaks arvestada viivist nii perioodil 01.12.2015.a – 16.03.2016.a kogu arve eest ja edaspidi pärast osalist maksmist võlajäägilt perioodil 17.03.2016.a – 06.06.2016.a.

Tsiviilasi nr 2-16-108428 Hageja arvestas viivist ainult võlajäägilt arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni, millega on kohus seotud. Viivis alates 01.12.2015.a (maksetähtaeg 30.11.2015.a) kuni 06.06.2016.a moodustub võlajäägilt (1515,07 eurot) seadusjärgses määras kokku 63,01 eurot (189 päeva × 0,022% × 1515,07 eurot). Arvestades, et kostja poolt ekslikult tehtud makse summast on pärast arve nr 0148 tasumist kasutamata 513,35 eurot (2028,42 eurot 1515,07 eurot), tuleb sellest lahutada arve nr 0148 viivis summas 63,01 eurot. Alles jääb 450,34 eurot krediiti (513,35 eurot – 63,01 eurot). Hageja esitas teenuse arve nr 0160 summas 2322,24 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 30.12.2015.a. Arve on esitatud mehitatud valveteenuse osutamise eest 01.11.2015.a – 30.11.2015.a aadressil Sütiste tee 19, Tallinn. Kostja vastuväidete kohaselt kuulub nimetatud arvest tasumisele 1727,52 eurot, kuna arvest tuleb maha arvata seitse päeva, kus teenuse osutamise järele puudus vajadus. Kohtule ei tundunud usutav, et kostja ei olnud nii pika perioodi vältel teadlik sellest, et hageja teostab valve- ja kaitsetöid objektil, samas jättes ise talle teatamata, et see pole vajalik. Tema käitumist pidas kohus seega vaikivaks heakskiiduks. Veel kinnitas võlga eelnevalt käsitletud kostja saldokinnitus, mida kohus käsitles deklaratiivse võlatunnistusena. Kostja leidis samuti, et tööaja arvestus on esitatud ühepoolselt. Tööajagraafiku kohaselt on hageja osutanud kostjale valveteenust 24 tundi päevas ajavahemikus 01.11.2015.a - 27.11.2015.a. Samas leidis kohus, et tööajagraafikust nähtub, et tööd on tehtud 656 tundi, kuid päevade kaupa kokku liites on tulemus 632 tundi. Kuna arves puudusid täpsustused, leidis kohus, et ei ole õige nõuda kostjalt kogu arve summas 2322,24 eurot tasumist. Kohus märkis, et kui hageja täitis graafikut lohakalt, on see tema riisiko, et kogu arvest tuleneva summa tasumist kostjalt nõuda ei saa. Seega 632 tundi tunnihinnaga 2,95 eurot on kokku 1864,40 eurot, millele lisandub käibemaks 372,88 eurot, kokku 2237,28 eurot. Hageja soovis arvelt (2322,24 eurot) viivist perioodi 31.12.2015.a – 06.06.2016.a eest seadusjärgses määras 81,09 eurot. Viivis nimetatud perioodi eest parandatud arvelt (2237,28 eurot) perioodi 31.12.2015.a - 06.06.2016.a eest on 78,24 eurot (159 päeva × 0,022% × 2237,28 eurot). Kohus viitas VÕS § 88 lg-le 8. Seega tuli arve nr 0148 maksmisest ülejääv raha arvestada esmalt käesoleva arve viivisvõla katteks. Alles jääb 372,10 eurot (450,34 eurot – 78,24 eurot) krediiti, millest tuleb tasuda osaliselt arve 0160. Arvest nr 0160 jääb alles võla jääk 1865,18 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3726,68 eurot (1858,50 eurot + 1865,18 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 519,13 eurot (206,90 eurot + 312,23 eurot). Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-16-108428 esitanud ega apellandiga kooskõlastanud hagi aluseks olevate väidetavate teenuste kohta koostatud teenuste arvestusi. Kostja ei nõustunud, et vaidlust pole selle üle, et kostja jättis tasumata arved alates 2016.a. Kostja on hageja arve nr 0005 tasunud esimest korda 21.04.2016.a ja arve nr 0005 teistkordselt 10.07.2016.a. Kostja ei nõustunud, et hageja nõue summas 1858,50 eurot on põhjendatud ja et on tõendanud, et hageja on osutanud kostjale arves nr 0011 märgitud ajavahemikus valve- ja kaitseteenust. Maakohus on jätnud tähelepanuta vastustaja nõude aluseks oleva lepingu punkti 3.5 viimase lause ja punkti 4.2.11. Kuna vastustaja ei ole tõendanud enda poolt lepinguliste kohustuste täitmist ja teenuse osutamist, ei saa olla vastustajal apellandi vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Nõude sissenõutavaks muutumise tõendamise kohustus lasub vastustajal, kuna ei ole mõeldav, et apellant kontrolliks või peaks kontrollima vastustaja poolt teenuse osutamist vahemikus 17.00-08.00. Maakohtu otsusest ei selgu tõendid, millele tuginedes on maakohus järeldanud lepingu tingimusi. Apellandi hinnangul ei ole vastustaja tõendanud apellandiga Sütiste objekti suhtes lepingu sõlmimist, teenuse sisu, mahtu ega ka teenuse hinda. Seda vaatamata sellele, et apellant vaidles vastustaja poolt välja toodud tingimustel väidetavalt sõlmitud lepingu sõlmimisele vastu. Eeltoodut arvestades on alusetud vastustaja arved nr 0148 ja 0160 ning tõendamata nende arvete esitamise aluseks olevad asjaolud, sh teenuse osutamine. Senises kohtupraktikas ei ole Riigikohus samastanud saldokinnitust deklaratiivse võlatunnistusega. Seetõttu on maakohtu seisukoht saldokinnituse osas ebaõige. Saldokinnitus võib äärmisel juhul kinnitada kellelegi arvete esitamist, kuid raamatupidaja või mõne muu kolmanda isiku poolt allkirjastatud saldokinnitust ei saa võrdsustada deklaratiivse võlatunnistusega. Samuti ei nõustunud apellant maakohtu arvestusega, mille katteks tuleks apellandi poolt ekslikult teist korda arve nr 0005 katteks tasutud 2028,42 eurot arvestada. Apellandi hinnangul tuleks kõik apellandi poolt ekslikult tasutud summad arvestada väidetava vastustaja põhinõude katteks. Seda juhul kui kohus peaks leidma, et vastustajal on apellandi vastu nõue. Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ega eelmenetluse ülesandeid. Samuti ei ole maakohus selgitanud väidetava deklaratiivse võlatunnistusega seotud asjaolusid ega tõendamiskoormust. Vastustaja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna vastustaja ei ole apellandilt kunagi varem enne kohtumenetlust väidetavate arvete tasumisega viivitamise eest viivist nõudnud, mida tõendab ka vastustaja poolt esitatud saldokinnitus, milles puuduvad viited mistahes viivise nõudele ja/või viivisearvetele. Kuna vastustaja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleks vastustaja viivisenõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt tuleks vastustaja viivisenõuet vähendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani. Vastustaja seisukoht

9.Kohus ei eksinud kohtuotsuse põhjendamise nõuete vastu. Maakohus määratles ning tuvastas õigesti hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja sõlmisid kaks lepingut. Samuti tuvastas maakohus õiguspäraselt lepingute tingimused. Nõustuda ei saa sellega, et hageja ei esitanud arvete koostamise aluseks olevaid valvatud tundide tabeleid. Vastupidiselt kostja poolt märgitule hindas maakohus vastavaid tabeleid ja võrdles tabelites toodud andmeid arvetes kajastatud andmetega ning korrigeeris arvetes näidatud summasid valvatud aja tabelites kajastatud andmetest lähtuvalt. See, et hageja ei esitanud käesoleva tsiviilasja raames kõiki võimalikke dokumente, mille koostamist pooltevaheline leping käsitles (näiteks valvežurnaali), ei tähenda, et kohus ei oleks saanud hageja poolt esitatud dokumentide alusel tuvastada osutatud teenuse mahtu. Lisaks tabelitele esitas hageja ka muud tõendid, mis viitavad hageja poolt teenuse osutamisele (hageja ja kostja töötaja vaheline elektrooniline kirjavahetus). Maakohus hindas ka neid tõendeid ja võttis need tõendid muuhulgas teenuse osutamise ja teenuste mahu hindamisel arvesse. Maakohus arvestas teenuste mahu hindamisel õigesti kostja töötaja poolt antud saldokinnitust. See on tõend, mis kinnitab, et kostja tunnistas teenuste osutamist konkreetses kinnituses näidatud mahus. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel oleks kohus saanud jõuda järeldusele, et kostja töötaja poolt antud saldokinnitus on vale. Maakohus ei eksinud tasumata arvete ja võlgnevuse suuruse tuvastamisel. Maakohus ei eksinud VÕS §-i 88 kohaldamisel. Põhjendused, miks tuleb kostja maksed just konkreetsete kohustuste katteks arvestada, esitas maakohus oma otsuses ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Maakohus mõistis viivise välja õiguspäraselt. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et viivisenõue on hea usu põhimõtte vastane või muul põhjusel lubamatu. Viivisenõude esitamist ei saa pidada hea usu põhimõtte vastaseks ka sellel põhjusel, et hageja viivisenõuet kohtueelselt ei esitanud.