Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu (end nimi Korteriühistu XXX Kodu) hagi Tarmo Somelari vastu kahju hüvitamiseks 588,98 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Somelari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Tarmo Somelar (ik: XXX), esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja (hageja): Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu (end nimi Korteriühistu XXX Kodu) (rk: 80109640), esindaja Maia Ploom
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. detsembri 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks välja menetluskuluna 2711,07 eurot ja Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistult Tarmo
Somelari kasuks menetluskuluna 412,04 eurot ning tasaarvestuse tulemusena Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks 2299,03 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - määrata Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu menetluskulude suuruseks 1681 eurot ning mõista Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks välja menetluskuluna 1361,60 eurot; - määrata Tarmo Somelari menetluskulude suuruseks 1110 eurot ja mõista Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistult Tarmo Somelari kasuks välja menetluskuluna 210,90 eurot; - teha menetluskulude väljamõistmise osas tasaarvestus ja mõista Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks välja menetluskuluna 1150,70 eurot.
6.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks 588,98 eurot.
7.Jätta Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu menetluskuludest 81% Tarmo Somelari kanda ja Tarmo Somelari menetluskuludest 19% Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kanda.
8.Määrata Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu menetluskulude suuruseks 1681 eurot ning mõista Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks välja menetluskuluna 1361,60 eurot;
9.Määrata Tarmo Somelari menetluskulude suuruseks 1110 eurot ja mõista Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistult Tarmo Somelari kasuks välja menetluskuluna 210,90 eurot;
10.Teha menetluskulude väljamõistmise osas tasaarvestus ja mõista Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks välja menetluskuluna 1150,70 eurot.
11.Määrata Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 240 eurot.
12.Mõista Tarmo Somelarilt Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu kasuks välja menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus kokku 1390,70 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Võru vald, Parksepa alevik, XXX korteriühistu (end nimi Korteriühistu XXX Kodu) (hageja) esitas 19.01.2016 Tarmo Somelari (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 09.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 648,14 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagis jäi hageja lõplikuks nõudeks mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 726,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige alates 11.09.2014 kuni 06.06.2015. Juhatuse liikmed olid ja on veel Aavo Kenk ja Anti Vill. Kostja oli valitud juhatuse ainsaks volitatud isikuks. Selle volituse alusel oli kostja pangas ainus allkirjaõiguslik isik. 22.09.2014 sõlmis kostja Swedbank AS-ga deebetkaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastati talle hageja pangakonto kasutamiseks deebetkaart. Deebetkaart oli kostja valduses. 02.06.2015 lõpetas kostja pangakaardi kasutamise lepingu. Kostja ostis deebetkaardiga esemeid 504,66 euro eest, millest esemeid 28,95 euro väärtuses ei kasutatud hageja vajadusteks. Kostja võttis hageja pangakontolt alates 01.10.2014 kuni 04.03.2015 välja 715 eurot sularaha. Kostja on hageja raamatupidamisele esitanud kviitungeid ja tšekke summas 593,32 eurot sularahas tehtud ostude kohta, milliseid kaupu ei ole kasutatud hageja tarbeks. Põhjendamatute pangaülekannetega on kostja tekitanud hagejale kahju 4,21 eurot. Lisaks nõudis hageja kostjalt 100 eurot ebasobiva seinavärvi eemaldamise kulude hüvitamiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et kasutas hageja raha hageja huvides. Puudujäägi 13,26 eurot tasus kostja volituste lõppedes hageja arvele ning ehitusmaterjalid ja vahendid andis üle uuele juhatusele. Hageja jättis varad kostjalt dokumenteeritult vastu võtmata, samuti olid hagejal kehtestamata seaduse või muu õigusaktiga ette nähtud regulatsioonid. Seetõttu vastutab väidetava kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 järgi hageja ise.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 588,98 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 19% hageja kanda, mõistis menetluskuludena kostjalt välja 2711,07 eurot hageja kasuks ja hagejalt 412,04 eurot kostja kasuks, tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis kostjalt välja menetluskuludena 2299,03 eurot hageja kasuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja perioodil 11.09.2014 kuni 06.06.2015 valitud hageja juhatuse liikmeks, ta oli 22.09.2014 kuni 02.06.2015 ainuisikuliselt volitatud kasutama hageja Swedbank AS deebetkaarti ning ta teostas pangakaardiga hageja nimel tehinguid ja võttis pangast välja 715 eurot sularaha. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-te 1, 2 ja VÕS § 65 lg 1 kohaselt saab hageja esitada nõude ka ühe solidaarvõlgniku vastu. Hageja leiab, et teised juhatuse liikmed ei vastuta kahju eest, kuna neil puudus võimalus kasutada kostjale hageja nimel pangast väljaantud deebetkaarti. Riigikohus on leidnud, et juhatusel on õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks, tehes muid kui vajalikke kulutusi ilma üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust (3-2-1-169-14; 3-2-1-133-15). TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud on need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse eset täieliku või osalise hävimise eest. Hageja väitel kasutas kostja hageja pangakontolt väljavõetud sularahast 593,32 eurot mujale kui hageja vajadusteks. Selle tõenduseks on hageja esitanud 17 kviitungit, millest 10 hõlmab perioodi, mil kostja ei olnud veel hageja juhatuse liige.
Kohus suhtus kriitiliselt kostja vande all antud ütlustesse, et ta ei teadnud nendest tšekkidest, millel kulutused on tehtud enne 09.09.2014, kui ta ei olnud juhatuse liige, sest need ütlused on vastuolus tunnistaja Astrid Meho ütlustega, KÜ XXX Kodu majandamise 2014. a koondiga ja teiste tõenditega. A. Meho kinnitas, et ta tegi juulikuu tšekkide alusel tagantjärgi augustikuu raamatupidamise, kõik tšekid andis talle kostja. Ka KÜ XXX Kodu majandamise 2014. a koondist, hageja konto väljavõtetest, korteriühistu tulude-kulude aruandest 2014. a II poolaasta kohta ja tšekkidest (I kd, tl 124, 127, 129, 133, 134, 139, 159, 160, 166, 167) nähtub, et kostja kuluna perioodil juuli–august 2014 on arvestatud tšekid kogusummas 293,15 + 105,48 = 398,63 eurot (perioodi eest, mil kostja ei olnud veel hageja juhatuse liige), mis on kulutuste koondis tasaarvestatud kostja poolt hageja kontolt sularaha väljavõtmisega alates 01.10.2014. Peale selle on 01.09.2014 kviitung summas 19,38 eurot arvestatud koos 25.09.2014 teise Decora Võru kaupluse kviitungiga 3,79 eurot 2014. a majandamise kulutuste koondis, millele lisandub 24.09.2014 kviitung summas 22,24 eurot. Asja lahendamise seisukohast ei ole määrav, et kviitungid on esitatud perioodi eest, mil kostja ei olnud hageja juhatuse liige, sest need on esitatud kostja poolt hageja raamatupidajale ajal, mil ta täitis hageja juhatuse liikme kohustusi. A. Meho kinnitas, et varem ei olnud kostja tšekke. E-kirjas hagejale on A. Meho 14.06.2017 teatanud, et sularahamaksete jaoks, et neid maha kanda, kasutas kostja olemasolevaid (oma) rem.tsekke. KÜ XXX Kodu 2014. a kulutuste jaotusest nähtuvalt on juulis–augustis kostja ostetud materjalid kulutatud maja fassaadi, seina ja koridori remondiks, milliste tööde teostamist tunnistajad Galina Peedosaar ja Maia Maask ning vande all ütlusi andnud juhatuse liikmed A. Kenk ja A. Vill eitasid. Tööde teostamist ei kinnita ka tunnistaja ehitusspetsialist Tõnu Jõgi ütlused ja arvamus. Kohtul ei ole alust kahelda A. Meho ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ning ka kostja on vande all ebalevalt kinnitanud, et ta vähemalt ei mäleta tšekke enne 9. septembrit 2014. Samas tunnistajate Anneli Niilitsa ja Liili Maisla ütlustest nähtub, et kostja tõstis 2015. a juuni alguses hagejale kuulunud asjad keldrist välja trepikoja ette, kus juhatuse liikme A. Kenki elukaaslane L. Maisla need vastu võttis. Võttes arvesse Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb arvestada ka tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, et selle kaudu hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte, ei ole põhjendatud 26.07.2014 kviitungi järgi kostja poolt ostetud valge seinavärvi väärtusega 13,60 eurot ja värvirulli väärtusega 1,95 eurot, mis tagastati hagejale, arvestamine hageja kahjuks ja selles osas jättis maakohus hageja nõude rahuldamata. Seega on hageja vara vähenenud kostja poolt väljavõetud sularaha arvel, mille tasaarvestamiseks on kostja esitanud raamatupidajale tšekke 577,77 euro (593,32 – 15,55) väärtuses, mille kasutamise kohta hageja kasuks ei ole tõendeid esitatud. Peale selle on kostja hagiavalduse kohaselt raamatupidamisele esitanud kviitungid 24.09.2014 Põlva Ehitaja kauplusest ostetud kaupade pintsel, lakk Celco, liim PVA ja lakk Kabinet kohta kokku 22,24 eurot; 25.09.2014 Decora Võru kauplusest ostetud kauba Moment PL50 Super Fix kohta summas 3,79 eurot; 20.10.2014 Olerex Võru tanklast ostetud diiselkütuse 32,91 liitrit kohta summas 39,99 eurot; 22.12.2014 Neste Võru tanklast ostetud diiselkütuse 14,44 liitrit kohta summas 15 eurot; 17.01.2015 Neste Võru tanklast ostetud diiselkütuse 20,97 liitrit kohta summas 20,45 euro; 11.05.2015 Neste Võru tanklast ostetud diiselkütuse 25,89 liitrit kohta summas 30 eurot; 26.05.2015 Olerex Aovere tanklast ostetud diiselkütuse 40,25 liitrit kohta summas 44,44 eurot; hagejale nimetatud asju üle antud ja hageja huvides kasutatud ei ole, kütusekulu hüvitamise kohta puudub juhatuse või üldkoosoleku otsus. Hageja seaduslike esindajate A. Kenki ja A. Villi ning tunnistaja G. Peedosaare ütlustest nähtub, et 28.08.2014 üldkoosolekul leiti, et kui midagi on vaja linnast tuua, siis kellel linna asja, see toob, ei ole vaja eraldi sõita ja kütusekulu ei hüvitata. Kohus nõustus kostjaga selles, et ilmselt on ühistu esimehel vaja teha sõite, mida ei saa alati ühitada korteriomanike isiklike
toimingutega, kuid kui üldkoosolek vastavat korda ei olnud kehtestanud, siis kehtinud põhikirja p-de 24.2 ja 24.4 kohaselt oleks sellised kulutused tulnud teha juhatuse otsuse alusel. Võttes arvesse Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb arvestada ka tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, luges kohus kostja vande all antud ja tunnistaja E. Kõivu ütlustega tõendatuks kostja poolt (tunnistaja E. Kõivu ütluste kohaselt suvel kolm aastat tagasi, kostja ütluste kohaselt 2015. a kevadel) E. Kõivu murutraktori paaki ja oktoobris 2014 korvtõstukit vedanud auto paaki kütuse valamise. Samas ei nähtu hagi materjalidest ega ole kostja esitanud tõendeid 2014. a suvel ja ka enne 04.10.2014, kui hageja kasutas korvtõstukit, kütuse ostmise kohta, mida kostja oleks kasutanud hageja huvides E. Kõivule andmiseks. Kostja väidetud kütuse tankimise aeg 2015. a kevadel on vastuolus teiste tõenditega. Kohus ei lugenud tõendatuks ka detsembris 2014 kostja ostetud 14,4 liitri diiselkütuse kulu pinnasepuurile, sest pinnasepuuri töötamiseks on kütusena vajalik bensiin ja pinnasepuur renditi novembris 2014. Seega ei ole kostja esitanud usaldusväärseid tõendid, et kulutas ostetud kütuse hageja huvides. Andes hinnangut kostja vande all antud ütlustele, et pintslit ning lakke Celco ja Kabinet kasutas ta kolmanda trepikoja välisukse seestpoolt lakkimiseks, PVA liimi ukse (hiljem akna) liistude liimiseks ja Moment liimi käsipuu liimimiseks, leidis kohus, tuginedes tunnistaja T. Jõgi ütlustele, et nimetatud pintsli, lakkide ja liimide ostmise vajadus ei omanud viivitamatut iseloomu, mis tinginuks nende ostmise juhatuse otsuseta. Pangakaardiga tehtud vaidlusalustest ostudest luges kohus tõendatuks 10.10.2014 ostetud plaadisegu väärtusega 13,49 eurot ja 05.10.2014 ostetud Penosil All Weather hermeetiku väärtusega 4,08 euro kasutamise hageja huvides. Kostja ei ole tõendanud puidule ettenähtud verandavärvi kasutamise maja välisfassaadil ja montaaživahu Makroflex kasutamise ärakukkunud tellistest tekkinud augu täitmisel hädavajalikkust ja otstarbekust, mis tingis tööde tegemist juhatuse otsuseta. Samas kuna A. Niilitsa ja L. Maisla ütlustest nähtuvalt andis kostja makrofleksi hagejale üle, ei ole põhjendatud lugeda seda hageja kahjuks. Montaaživahupüstoli on hageja arvestanud hageja kasuks. Seega ei leidnud tõendamist hageja huvides verandavärvi ostmise kulu 7,39 eurot, millega kostja värvis teist tooni puidu jaoks ettenähtud verandavärviga maja fassaadi oma elukaaslase vannitoa kohalt, ja samuti töö hädavajalikkus. Sularaha 577,77 eurot, mille kasutamine hageja huvides ei leidnud tõendamist, väljavõtmisel pangast kandis hageja teenustasu näol kahju 3,82 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 100 eurot kostja paigaldatud ebasobiva seinavärvi eemaldamise hüvitamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et hageja raamatupidamine vajas korrastamist, hageja ei olnud kinnitanud sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise aluseid ja korda, kuid nõustuda tuleb ka hagejaga, et vaidlusalune periood on seotud ajaga, mil raamatupidamise eest vastutas juhatuse ühe liikmena kostja, samuti ei ole varasem raamatupidamise olukord vaidluse lahendamisel määrav ning seetõttu tekkinud kahju eest ei vastuta hageja. Kohus leidis, et kostja ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit, kulutades üksi meelevaldselt hageja vahendeid. Samuti on tõendatud rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos, sest juhul kui kostja ei oleks hageja vahendite arvel oste teinud ja sularaha välja võtnud, ei oleks hageja pidanud kahju kandma. Hädavajalikkuse tõendatuse korral või kostja poolt vara tagastamisel luges kohus kostja tegevuse vabandatavaks. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju hageja pangakaardiga ostetud verandavärvi 7,39 eurot ja väljavõetud sularaha 577,77 eurot osas ning põhjendamatute pangaülekannete teenustasud 3,82 eurot, kokku 588,98 eurot. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 19% hageja kanda. Kohus leidis, et kuigi pooled on esitanud erinevaid taotlusi ja tõendeid,
millega seoses on menetlus veninud, puudub alus määrata TsMS § 169 lg 1 järgi täiendavate menetluskulude kandmist seda põhjustanud menetlusosalise kanda. Hageja on taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 170 eurot, õigusabikulu 3691,66 eurot (ajakulu 36 tundi 55 minutit) ja sõidukulu 56 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Kohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja tasu 31,66 töötunni eest summas 3166 eurot. Põhjendatud on ka esindaja sõidukulud Tartust Võrru neljale kohtuistungile 56 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv vastavalt hagihinnale 125 eurot. Hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 81%, s.o 2711,07 eurot. Kostja taotles õigusabikulu hüvitamist summas 2493 eurot (ajakulu 34,62 tundi). Kostja esindaja tunnitasu 72 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Kohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja tasu 30,12 töötunni eest summas 2168,64 eurot. Kostja menetluskuludest tuleb hagejalt välja mõista 19%, s.o 412,04 eurot. Kohus tegi tasaarvestuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2299,03 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. detsembri 2017 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda; alternatiivselt vähendada väljamõistetavat summat ja hageja menetluskulude suurust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus kohaldanud ebaõigesti MTÜS § 32 lg-tes 1, 2, raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg-s 2 ja VÕS § 139 lg-tes 1, 2 sätestatut ning jätnud kohaldamata RPS § 11 lg 1 ja hageja põhikirja p 14.5. Kohus ei ole usaldusväärselt tuvastanud faktilisi asjaolusid, millest nähtuks, et kostja juhatuse liikmena on ainuisikuliselt millegi hagi esemega seonduva eest vastutav. Kui kostja juhatuse liikmena on tekitanud hagejale kahju, siis kuulub kohaldamisele solidaarne vastutus vastavalt MTÜS § 32 lg-le 1, kuna teised juhatuse liikmed ei ole samuti täitnud vajalikku hoolsusstandardit – vähemalt VÕS § 139 tähenduses. 2) ei ole õige kohtu väide, et varasem raamatupidamise olukord ei ole vaidluse lahendamisel määrav. Selgitamata on, millised raamatupidamisdokumendid olid uue juhatuse valduses saaduna varasemalt juhatuselt ja millised andis uuele raamatupidajale A. Mehole üle kostja. Hageja oli esitanud kohtusse hagi ka vana juhatuse (raamatupidaja) vastu. Raamatupidamise eest vastutasid kõik kolm juhatuse liiget. Kui hagejal oleks olemas olnud seadusega (RPS § 11 lg 1) ette nähtud raamatupidamise sise-eeskiri ja hageja põhikirjaga (p 14.5) ette nähtud sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise alused ja kord ning nad kõik oleksid täitnud raamatupidamise seaduse sätteid, ei oleks kellelgi olnud võimalik juhatuse liikmetelt tavaliselt oodatava hoolsuse tingimustes hagejale kahjulikult käituda; 3) ei ole kohus tõendeid hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on toetunud tunnistaja A. Meho ütlustele valikuliselt, minnes mööda ütlustest, millest nähtub, et A. Meho ei olnud nõus, et kostja on hageja raha kõrvaldanud, puudujääk oli kostja lahkumisel juhatuse liikme kohalt 13,48 eurot. A. Meho ei ole väitnud, et kostja on ka varasema perioodi kohta kuludokumente esitanud isikuna, kes on vastavad kulud teinud, ja et kostja esitas augustis või muul ajal kuludokumente 2014. a juuli kohta; 4) soovis kostja pärast juhatuse liikme kohustustest vabastamist tema valduses olnud hageja esemed hagejale üle anda ja hagejal oli raamatupidamise seadusest tulenev kohustus korraldada esemete üleandmine-vastuvõtmine. Ühe juhatuse liikme elukaaslane, L. Maisla, võttis kostjalt vastu ainult värvi ja värvirulli. Kostjast jäid kõik esemed kohapeale, kuna ta eeldas, et juhatuse liikmed võtavad asjad enda valdusesse. Juhatuse liikmete pahatahtlik tegevusetus hageja vara
vastuvõtmisel, on samuti hinnatav VÕS §-s 139 nimetatud kahjuhüvitise vähendamise asjaoluna; 5) olid juhatuse liikmed A. Vill ja A. Kenk teadlikud kostja poolt kütuse sihipärasest kasutamisest, kuid ei võtnud midagi ette selle vormistamiseks; 6) kinnitas paikvaatlus kostja väiteid materjalide kasutamise kohta maja remondiks. Kõik tööd olid hädavajalikud. Kostjal ei olnud võimalik teiste juhatuse liikmetega koostööd teha, kuna need olid seisukohal, et andsid kõigeks volituse kostjale; 7) on kohus alusetult pannud hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus kohustas 22.09.2016 eelistungil hagejat esitama hagi täpsustuse. TsMS § 169 lg 1 järgi ei pea kostja neid kulusid (ajakulu 3 tundi 45 minutit) kandma. Kohus rahuldas hageja nõude 81% ulatuses summas 588,98 eurot. Hageja õigusabikuluna mõistis kohus kostjalt välja 3166 eurot, mis on ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult suur summa. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasi ei olnud eriliselt keerukas ega mahukas. Maakohus ei ole asja keerukust ja mahtu hinnanud; 8) oli kostja lepingulise esindaja tunnihind 2016. aastal 72 eurot ja 2017. aastal 76 eurot. Kohus määras kostja esindaja kulu tervikuna 72-eurose tunnihinna alusel, s.o tegelikust väiksemana.
5.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nähtub hageja 28.08.2014 üldkoosoleku protokollist, et kostja valiti hageja juhatuse esimeheks. See on juhatuse otsus, kellel on ainuõigus hagejat esindada. Kuidas see on vormistatud registris, omab tähtsust ainult kolmandate isikute suhtes. Volituse, millel on kõigi juhatuse liikmete allkirjad, alusel oli kostja pangas ainus allkirjaõiguslik isik ja hageja konto kasutamiseks Swedbank AS-st väljastatud deebetkaart oli kostja valduses. Hagejale ei tekitanud kahju mingi raamatupidamist puudutava dokumendi puudumine, vaid kostja poolt hageja raha omastamine. Teised juhatuse liikmed eeldasid, et kostja tegutseb ausalt ja kooskõlastab oma tegevused teiste juhatuse liikmetega. Neil ei olnud põhjust ega ka võimalust kontrollida kostja tegevust pangas, kuna ainult kostjal oli juurdepääs pangakontole. Samuti suhtles raamatupidajaga kostja; 2) ei väitnud kostja maakohtus, et tal jäid mõned esemed hagejale üle andmata, samuti ei soovinud ta neid esemeid üle anda menetluse käigus. Ka tunnistajate A. Niilitsa ja L. Maisla ütlustest ei nähtu, et kostjal oleks olnud veel midagi üle anda; 3) ei ole hageja üldkoosolek võtnud vastu otsust kütusekulude hüvitamiseks. Tunnistajate ja hageja esindaja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kokkuleppe kohaselt pidi hagejale vajalikke asju tooma Võrust see hageja liige, kes käis Võrus oma asju ajamas. Hagis on näidatud kostja tehtud põhjendamatute kuludena diiselkütuse ostmine. Pinnasepuur töötab bensiiniga. Korvtõstuki arve esitati 14.07.2014, s.o enne seda, kui kostja valiti hageja juhatuse liikmeks, seega korvtõstukile kasutatud kütus ei ole hagiga seotud. Kütuse kasutamise kohta muru niitmiseks selgitas kostja, et esitas ühe tšeki, majaelanik E. Kõiv tõi oma autoga murutraktori maja juurde ja viis ära; see oli kevadel esimene niitmine. Tegemist sai olla ainult 2015. a kevadega. Alates 08.05.2015 niitis hageja territooriumil muru Võru vald. A. Meho 29.04.2015 e-kiri tõendab, et kostja ei saanud E. Kõivult murutraktorit tellida enne valla poolt muruniitmise alustamist 08.05.2015. 29.04.2015 ei olnud kostjat Eestis. Enne seda aega ei ole Eestis vaja muru niita. Kui muru oleks niidetud enne 8. maid, ei oleks ta kasvanud 8. maiks nii suureks, et olnuks vaja uuesti niita;
4) osutati hagejale õigusabi 34 tundi 15 minutit ja kostjale ca 33 tundi, st ajakulu on enamvähem võrdne. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ja alla tavalise määra. Tegemist on väga mahuka asjaga. Toimus neli kohtuistungit ja paikvaatlus, esitati hulgaliselt dokumente. Menetluskulud ületavad nõude suurust kostja käitumise tõttu. Esimesel istungil kostja selgitusi ei andnud, mistõttu tuli korraldada mitmeid kohtuistungeid ja esitada tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas või alternatiivselt vähendada temalt väljamõistetavat kahjusummat ja hageja menetluskulude suurust. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 2711,07 eurot ja hagejalt kostja kasuks 412,04 eurot ning tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks 2299,03 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse 1681 euro ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1361,60 eurot, määrab kindlaks kostja menetluskulude suuruse 1110 euro ulatuses ja mõistab hagejale kostja kasuks välja 210,90 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1150,70 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub selles osas rahuldamisele.
8.Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub hagita menetluse põhimõtete järgi. Kuna kostja vaidlustas hageja õigusabikulude rahalise suuruse ning seoses hagi osalise rahuldamisega maakohus tasaarvestas poolte menetluskulud, siis hindab ringkonnakohus nii hageja kui kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nii hageja kui kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus on 06.05.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et üksnes erandlike asjaolude esinemise korral on vajalik ja põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Samas lahendis rõhutas Riigikohus, et hagis taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalistele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 726,48 eurot. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta osutanud hagejale õigusabi 36 tundi ja 55 minutit ning esindaja tunnitasu on 100 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 31,66 tunni eest 3166 eurot.
Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta osutanud kostjale õigusabi 34,62 tundi kokku 2493 euro ulatuses (sh tunnihind 2016. a 72 eurot ja 2017.a 76 eurot). Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 30,12 tunni eest 2168,64 eurot. Samas ei nähtu kohtuotsusest, millistest kaalutlustest lähtudes on maakohus pidanud põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja õigusabikulu tsiviilasja hinnast ca 4,4 korda suuremana ja kostja esindaja õigusabikulu tsiviilasja hinnast ca 3 korda suuremana. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Asjas on toimunud neli kohtuistungit, üks paikvaatlus, maakohus kuulas ära vande all pooled ning seitse tunnistajat, lisaks on pooled esitanud maakohtule hulgaliselt kirjalikke tõendeid. Eelnevast tuleneb, et tsiviilasja maht on tavapärastest suurem. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik lepingulise esindaja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta lähtekohaks kahekordne tsiviilasja hind. Arvestades tsiviilasja mahtu, on ringkonnakohtu arvates hageja esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 15 tunni ulatuses, s.o 1500 eurot. Lisaks on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja sõidukulu kokku 56 eurot (mida ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud), samuti on hageja tasunud riigilõivu 125 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 1681 eurot. Kuna hagi rahuldati 81% ulatuses, tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 1361,60 eurot (1681x0,81). Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, et kostja esindaja õigusabikulude maht erineks hageja esindaja õigusabikulude mahust. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka kostja esindaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 15 tunni ulatuses. Kuna kostja esindaja on osutanud õigusabi 2016. a tunnihinnaga 72 eurot ja 2017. a tunnihinnaga 76 eurot, siis lähtub ringkonnakohus õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel keskmisest tunnihinnast, s.o 74 eurot. Kokku moodustavad kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 1110 eurot (15x74). Kuna hagi jäeti rahuldamata 19% ulatuses, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 210,90 eurot (1110x0,19). Kuna maakohus mõistis menetluskulud välja mõlemalt poolelt, tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel teha väljamõistetavate menetluskulude osas teha tasaarvestus ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1150,70 eurot (1361,60210,90).
9.Osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 588,98 eurot, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi 588,98 euro ulatuses.
9.1.Maakohus on kohaldanud õigesti VÕS § 65 lg-t 1 ning õigesti leidnud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Muu hulgas on maakohus põhjendatult lähtunud hageja poolt esile toodud asjaoludest, mille kohaselt teistel ühistu juhatuse liikmetel puudus võimalus kasutada kostjale hageja nimel pangast väljaantud deebetkaarti ning deebetkaarti kasutas ja tehinguid teostas kaardiga ainult kostja. Seetõttu on alusetu apellandi väide, et maakohtu otsusest ei nähtu asjaolud, miks on hagi esitatud ainult kostja vastu.
9.2.Maakohus on tuvastanud, milliseid juhatuse liikme kohustusi kostja rikkus ning põhjusliku seose kostja rikkumiste ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel. Seejuures on maakohus andnud hinnangu kõikidele poolte esitatud tõenditele. Maakohus on põhjendatult tuginenud tunnistaja A. Meho ütlustele, millest nähtuvalt andis kostja talle kõik tšekid ajal, mil kostja täitis
hageja juhatuse liikme kohustusi. Lisaks on A. Meho 14.06.2017 e-kirjas hagejale (I kd, tl 95) kinnitanud, et „...sularaha maksete jaoks, et neid maha kanda, kasutas Somelar olemasolevaid (oma) rem.tšekke.“ Apellandi väide, et tunnistaja A. Meho ütlused on ebaselged ning maakohus ei oleks tohtinud nendega arvestada, ei ole õige.
9.3.See, et hagejal puudus vaidlusalusel perioodil raamatupidamise sise-eeskiri ning sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise kord, ei välista kostja vastutust hagejale tekitatud kahju eest. Maakohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning põhjusliku seose rikkumiste ja tekkinud kahju vahel. Samas ei ole kostja tõendanud, et raamatupidamise sise-eeskirja ning sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra puudumine oleks takistanud tal tegutseda juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Seega nimetatud dokumentide puudumine ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt kahju tekitamisega.
9.4.Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud muu hulgas sellele, et tal on soov tagastada hagejale tema valduses olevaid hageja asju, kuid hageja juhatuse liikmed ei soovinud temalt asju vastu võtta. Samas ei ole kostja märkinud, millised konkreetsed asjad ja millises väärtuses tema valduses on. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole tema selle väitega arvestanud. Õige on siinjuures hageja seisukoht, et kui kostja väide oleks tõene, siis oleks tal olnud võimalik ca 1,5 kestnud menetluse jooksul asjad hagejale üle anda. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja juhatuse liikmete soovimatus on käsitletav asjaoluna, mis õigustab VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel kahjuhüvitist vähendada.
10.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu otsus tühistati ainult poolte õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetlusakulud apellatsiooniastmes kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt palus hageja hüvitada õigusabikulud seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele 4 tunni ja 45 minuti eest summas 570 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. Kuna vastuses apellatsioonkaebusele on korratud maakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 240 eurot (2 tundi x 120 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Koos maakohtus kantud menetluskuludega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1390,70 eurot (1150,70+240).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.