Haart Ehitus OÜ (endine ärinimi OÜ Tafrix) hagi Multi Fassaad OÜ vastu leppetrahvi nõudes ja Multi Fassaad OÜ vastuhagi Haart Ehitus OÜ vastu alltöövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja võlgnevuse nõudes Harju Maakohtu 08.09.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend 6700,84 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Multi Fassaad OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/vastuhagis kostja): Haart Ehitus OÜ (registrikood 10497964, asukoht Mündi 8, Paide linn, Järva maakond, 72720), lepinguline esindaja Valdo Lips (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/vastuhagis hageja):
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 Multi Fassaad OÜ (registrikood 10016732, asukoht Tammiku ühistu 37, Uusküla 74120, Jõelähtme vald, Harju maakond), lepinguline esindaja Reet Rattur (e-post:XXX) 08.03.2018 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.09.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi rohkem kui 2 716,2 eurot ja osas, millega hagiavalduse menetluskulud jäid täies ulatuses kostja kanda.
Multi Fassaad OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista Multi Fassaad OÜ-lt OÜ Haart Ehitus OÜ kasuks leppetrahv 2 716,2 eurot.
3.3.Vastuhagiavaldus jätta rahuldamata.
3.4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Trafix (edaspidi hageja) ja Multi Fassaad OÜ (edaspidi kostja) 26.01.2015 ehituse alltöövõtulepingu nr 8-2015 (edaspidi leping), mille järgi oli kostja lepingujärgseks kohustusteks vastavalt hinnapakkumisele teostada Aruküla tee 2 kontori- ja laohoone sandwich-paneelide paigaldamine. Pooled leppisid lepingu p 4.2 kokku, et ehitustööde algus on hiljemalt 26.01.2015 ning kostja kohustus tööd hagejale üle andma etapi kaupa, kusjuures viimase tööetapi kohustus kostja hagejale üle andma hiljemalt 27.02.2015. Hiljemalt 04.03.2015 kohustus kostja üle andma täieliku ehitustöid puudutava dokumentatsiooni.
2.Juba esmaste tööde käigus tekkisid kostjal probleemid lepinguliste kohustuste täitmisega, sh kvaliteedinõuetest kinnipidamisega. Samuti ei vastanud tööde tempo kokkulepitud tööde üleandmise tähtajale, mistõttu pidi hageja korduvalt kostjale tööde tähtaegu meelde tuletama, nõudma kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning juba tehtud tööde parandamist. Eelnevast tulenevalt tööde teostamine venis ja seetõttu ei saanud ka hageja teised alltöövõtjad, kes teostasid samal objektil töövõttu, õigeaegselt oma töid teostada. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ning kohustuste täitmiseks täiendavate tähtaegade andmisest ei täitnud kostja kohaselt endale võetud lepingulisi kohustusi, mistõttu 2015 juunis olid tööd jätkuvalt
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 lõpetamata. Veelgi enam, kostja lahkus 2015 juuni alguses tööobjektilt ning keeldus sellega alusetult lepingu täitmisest.
3.Lähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 16.3 on töövõtjal õigus alltöövõtja poolse lepingu rikkumise korral nõuda temalt leppetrahvi kuni 10% lepingu kogumaksumusest iga rikkumise kohta. Ükskõik, millise lepingust tuleneva tähtaja (sh garantiitähtaja) ületamisel kohustub alltöövõtja maksma töövõtjale leppetrahvi 0,15% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates tähtaja viimasele päevale järgnevast päevast kuni oma kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 30.07.2015 ütles hageja kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingu seoses kostja poolsete oluliste lepingurikkumistega üles ning nõudis leppetrahvi tasumist tööde üleandmisega viivitamise eest alates 04.03.2015 kuni 30.07.2015 (148 päeva) summas 6 700,84 eurot. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Sellele vaatamata leppetrahvi tasumist ei järgnenud. Hageja palub kostjalt välja mõista 6 700,84 eurot. Hageja palub menetluskulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning õigusabikuludest, jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on alusetu, kuivõrd lepingus kokkulepitud tähtaegade nihkumine oli otseselt tingitud hageja enese käitumisest ja asjaoludest, mida kostja ei saanud mõjutada. Tulenevalt kostja enese tegevusest materjali tarne ja frondiga hilinemisel pikendasid pooled vaikival kokkuleppel tööde tähtaega. Kostja hinnangul on pooltevaheline ekirjavahetus piisav tõendamaks, et kostjal ei olekski olnud võimalust lepingulisi tähtaegu järgida. Seejuures ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi etteheidet tähtaja mittejärgimise kohta, millest võib järeldada, et ka hageja sai aru, et ehitustööde viivitus oli tingitud hagejast endast. Hageja aktsepteeris talle kostja poolt esitatud teostatud tööde akte nr 1-4 ja tasus nende alusel koostatud arved ilma etteheideteta ehitustööde edasi lükkumise kohta. Viimane arve tasuti hageja poolt 25.05.2015. Isegi juhul, kui pooled ei oleks vaikimisi tööde lõpetamise tähtaega pikendanud ning tööde edasi lükkumist võiks käsitleda kostja lepingurikkumisena, puuduks hagejal tulenevalt VÕS § 101 lg 3 alus leppetrahvi nõudeks, sest tööde edasi lükkumine oli põhjustatud hageja enda tegevusest.
5.Juhul, kui kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud, nõuab kostja VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi ulatuses kahju kandmist. Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist nullini. Juhul, kui hageja poolt leiab tõendamist, et hagejale on tekkinud kostja lepingurikkumise tõttu kahju, siis tuleb leppetrahvi vähendada. Nõue on ebamõistlik ja põhjendamatult kõrge, arvestades, et hageja ise on lepinguliste tähtaegade ületamise põhjustanud, olles sellest teadlik ning ei ole juhtinud tööde tegemise ajal sellele kordagi kostja tähelepanu või esitanud hoiatusi. Samuti arvestades asjaolu, et hageja ei ole töödes esinevaid puudusi Aruküla tee objekti juures tõendanud, esitanud mõistliku tähtaja jooksul kostjale puuduste kohta täpseid teateid ning määranud nende kõrvaldamise tähtaega. Hageja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6). Vastuhagi asjaolud ja nõue
6.Vastuhagis hageja palub kohtul tuvastada 26.01.2015 alltöövõtulepingu nr 8-2015 ülesütlemise tühisus ja välja mõista hagejalt kostja kasuks võlgnevus 8 407,99 eurot. Alltöövõtulepingu nr 8-2015 (edaspidi leping) ülesütlemine oli alusetu ja hageja ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja esitas kostjale 30.07.2015 ülesütlemisavalduse, milles märkis, et ütleb kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingud üles seoses kostja poolsete oluliste lepingurikkumistega. Hageja viitas ülesütlemise alusena lepingu p-le 9.6, järelikult oleks pidanud hageja ülesülemisavalduses ka märkima, millist puudust milliseks konkreetseks, talle 3(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 määratud tähtajaks kostja kõrvaldanud ei ole, milline asjaolu annab talle õiguse leping üles öelda.
7.Hageja on tööd vastu võtnud, nende eest tasunud, kuid ei ole puudustele viidanud. Segadust tekitav on ka asjaolu, et hageja on ülesütlemisavalduses viidanud kahele töövõtulepingule, millest esimene on 26.01.2015 Aruküla tee lao- ja kontorihoone ehitamiseks sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 8-2015 ning teine Tammiku 7, Tallinn asuva ehitusobjekti fassaaditööde teostamiseks sõlmitud leping, millest tulenevalt jäi kostjale arusaamatuks, millise objektiga seotud lepingurikkumist hageja kostjale ette heidab. Hageja ei ole täpsustanud, millist nõuet kostja millisel objektil rikkunud on. Seega on ülesütlemisavaldus tühine ning sellega seotud leppetrahvi nõue ebaselge.
8.Kostja on seisukohal, et hagejal puudus lepingu ülesütlemiseks alus isegi juhul, kui tööd objektil edasi lükkusid ning hageja nõudis temalt ilma põhjuseta katteplekkide uuesti paigaldamist. Hageja ei saanud ülesütlemisavalduses tugineda kostja väidetavatele olulistele puudustele ega lepinguliste tähtaegade rikkumisele, sest need asjaolud ei ole aset leidnud ning hageja ei ole nende asjaolude esinemist tõendanud. Kostja oli ülesütlemisavalduse esitamise 30.07.2015 hetkeks tööobjektilt lahkunud põhjusel, et lepinguga kokkulepitud tööd olid tehtud 2015. aasta maikuu jooksul, mida kinnitab perioodi 01.05.2015 – 31.05.2015 kohta koostatud akt nr 5. Pärast tööde lõpetamist ei pidanudki kostja objektil viibima. Seda enam, et hageja ise käskis kostjal sealt lahkuda ning pooled leppisid kokku lahkumises 01.07.2015. Arvestades, et pooled olid 01.07.2015 leppinud kokku lepinguliste tööde lõpetamises, oli nendevaheline 26.01.2015 sõlmitud leping lõppenud ning hageja ei saanud lepingut enam 30.07.2015 üles öelda.
9.Hageja on jätnud kostjale osaliselt tasumata alltöövõtulepingu nr 8-2015 teostatud tööde eest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt oli kostja poolt teostatavate tööde hind 30 183,95 eurot, koos käibemaksuga 36 220,74 eurot. Vastavalt 30.03.2015 hinnapakkumisele suurendati lepingulist maksumust 524,71 euro võrra. Kostja on teostanud kõik lepingus kokkulepitud tööd, seejuures on hageja tasunud kostjale aktide nr 1 – 4 alusel teostatud tööde eest summas 20 988,95 eurot, käibemaksuga 25 186,74 eurot, kuid tasumata jätnud aktis nr 5 märgitud tööde eest, kokku summas 7 006,66 eurot, käibemaksuga 8 407,99 eurot. 31.05.2015 esitas kostja hagejale teostatud tööde akti nr 5 tööde vastuvõtmiseks ning sellekohase maksenõude. Hageja ei ole siiani kostjale aktis nr 5 märgitud töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasunud. 12.09.2016 edastas kostja hagejale korduvalt akti ning maksenõude. Kostja hinnangul on hageja alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest ja kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Vastuväited vastuhagile
10.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv, kostja oli ülesütlemise hetkeks oluliselt rikkunud vaidluse esemeks olevat töövõtulepingut. Hageja on tõendanud kostja poolsed olulised lepingurikkumised, sh puudused tööde kvaliteedis, hagimenetluses esitatud tõenditega, sh kirjavahetusega. Hageja on tõendanud, et kostja hilines oluliselt tööde üleandmisega. Kostja ei ole tõendanud, et tööde üleandmise tähtpäev viibis hagejast tulenevatel asjaoludel, samuti ei ole kostja tõendanud, et töödes oleks hageja poolt korduvalt viidatud puudused kõrvaldatud. Tuginedes poolte kirjavahetusele, polnud kostjale mingiks üllatuseks konkreetsed etteheited teostatud töödele ja tähtaegadele ning nende kordamine ülesütlemisavaldusest olnuks tarbetu. Juhul, kui kostjale jäi ülesütlemisavaldus ebaselgeks, oli tal piisavalt aega hagejaga ühenduse võtmiseks, et neid asjaolusid täpsustada.
11.Kostja senised menetluse jooksul esitatud väited on vastuolulised, millele hageja on juba varasemalt viidanud. Kuigi kostja väidab, et objekti kontoriosa paneelid saabusid hiljem, ei takistanud see asjaolu kuidagi ehitust laohoone osas. Tööde järjekord on fikseeritud lepingu p 4(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 4.2, mis kinnitab, et töödega tuli alustada laohoonest. Seega pididki kontoriosa paneelid saabuma ning neid paigaldatama hiljem. Kostja väited selle kohta justkui oleks pooled pikendanud vaikivalt tööde lõpetamise tähtpäeva ei vasta tõele ega lepingule. Vastavalt lepingu p-ile 4.4. võis tähtaegu muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Hageja leppetrahvinõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on oma 30.09.2016 menetlusdokumendis esitanud ka alternatiivse leppetrahviarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et tööd objektil olid mingiks perioodiks seiskunud kostjast mittesõltuvatel põhjustel. Eeltoodud põhjustel ei kuulu leppetrahv ka mistahes ulatuses vähendamisele. Kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue, hageja teostas kostja poolt tegemata tööd ise.
12.Kostja ei lõpetanud töid ega esitanud ka hagejale vastuhagis viidatud teostatud tööde akti nr 5. Kostja lahkus juunikuus objektilt, tunnistades sellega, et ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Hageja ei saanud kuidagi keelduda teostatud tööde aktis nr 5 kajastatud töid vastu võtmast ega neid ka vastu võtta, sest tööd ei olnud kostja poolt lõpetatud ega vastavat akti isegi hagejale esitatud. Kostja saatis nimetatud akti hagejale esmakordselt alles 12.09.2016. Hageja teostas kostja poolt tegemata või puudulikult tehtud tööd ise. Asjaolu, et akti nr 5 pole kostja varem esitanud ning et kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu nimetatud alusel, kinnitab ka see, et kostja pole tänaseni esitanud hagejale tasumiseks akti nr 5 põhjal koostatud arvet. Kuna hageja on tõendanud, et kostja kohustus ebakvaliteetselt teostatud tööd ümber tegema, siis võib lisa nr 14 näol olla materjali tellimusega rikutud plekkide asendamiseks või muu puudustega töö parandamiseks. See ei ole aga ilmselgelt kulu, mis seaduse või lepingu järgi kuuluks hageja poolt kostjale hüvitamisele. Hageja viitab, et aktis loetletud tööde teostamist on kostjal võimalik tõendada nõuetekohaselt vormistatud ehitustööde päeviku või muu sarnase tõendiga, kuid kostja ei ole seda teinud.
13.Lisatööd 524,71 eurot on aktist nr 5 nähtuvalt juba eelnevalt akteeritud ning kuna eelnevate aktide alusel on arved hagejale väljastatud ja need on ka tasutud, jääb arusaamatuks, mis alusel peaks hageja tööde eest mitmekordselt tasuma. Veelgi enam, viimane osamakse 10% tulnuks hageja poolt kostjale tasuda alles pärast lõppakti vormistamist ja 10% suurusele summale arve väljastamist. Seega on aktis nr 5 kajastatud tööde teostamine ja hagejal nimetatud tööde eest maksekohustuse tekkimine kogusummas 8407,99 eurot täielikult tõendamata ning nõue ei kuulu rahuldamisele. Juhul, kui kohus peaks siiski vastuhagi (osaliselt) rahuldama, palub hageja hagi (osalise) rahuldamise korral teostada otsuses poolte vastastikuste rahaliste nõuete osas tasaarvestus TsMS § 445 lg 1 alusel. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja 30.09.2016 menetlusdokumendis esitanud alternatiivse leppetrahvi arvestuse alusel. Vastuhagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja pidi laohoone paneelide paigaldusega alustama 26.01.2015 ja lõpetama tööd 06.02.2015. Kontorihoone paneelide paigaldamisega pidi kostja alustama 13.02.2015 ja lõpetama tööd 20.02.2015. Katteplekkide paigalduse lõpptähtaeg on 27.02.2015. Kohtule esitatud 28.01.2015 e-kirjaga on tõendamist leidnud, et hageja on kostjale ette heitnud tehtud töö kvaliteeti ja töö tegemise viisi. Seega on ümber lükatud kostja väide, et sai alustada osa paneelide paigaldusega alles 17.02.2015. Kostja poolt kohtul esitatud teostatud tööde akti nr 1 kohaselt paigaldas kostja perioodil 22.01.2015 – 31.01.2015 Sandwich paneele kokku 1830 m2 ning samuti on toimunud lisaplekkide tarne ja paigaldus. Kohtule hageja poolt esitatud ekirjadega on tõendatud, et kostja ületas lepingus kokku lepitud tähtaegu ja kvaliteeti. Kohus leiab, et eelpool viidatud e-kirjadest nähtuvalt teavitas hageja kostjat jooksvalt puudustest. 5(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326
16.Kostja väidab, et hageja tegevuse tõttu ei olnud tal võimalik töid tähtaegselt lõpetada. Kohtule esitatud 09.04.2015 kostja e-kirjast nähtub, et on paigaldamata 23m2 paneeli, kuna hageja ei taganud õigeaegselt fronti. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud enda lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita, kuna hageja ei olnud valmistanud ette fronti. Seega asub kohus seisukohale, et paneelide paigaldustööd lükkusid hagejast olenevatel põhjustel aprilli 2015 2. nädalasse. Lepingu p-i 4.2. kohaselt pidi kostja laohoone paneelid paigaldama 12 päeva jooksul (26.01.2015-06.02.2015) ja kontorihoone paneelid 8 päeva jooksul (13.02.2015-20.02.2015). Katteplekkide paigalduse lõpptähtaeg oli 7 päeva kontorihoone paneelide paigalduse tähtpäevast (lõpptähtaeg 27.02.2015). Kostja esitas kohtule 30.03.2015 e-kirja, milles hageja vastab kostja küsimusel, mis värvi plekid peab kostja tellima (tl 88). Seega sai kostja plekitöödega alustada alles 30.03.2015. Plekitööde lõpptähtaeg oli 27.02.2015, millest tuleneb, et kostja oli kohustatud 7 päeva jooksul plekitööd valmis tegema ja lõpetama). Seega pidi kostjal olema plekitööd tehtud hiljemalt 6. aprilliks 2015. Seega pidi hiljemalt 24.04.2015 olema kostjal paneelid paigaldatud ja hiljemalt aprilli lõpuks ka katteplekid paigaldatud.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et selleks kuupäevaks olid kostjal tööd tegemata. Seega tegi kostja oma tööd hilinemisega. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku edasistes tähtaegade pikendamistes.
18.Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikult sõlmitud kokkuleppeid lepingu tingimuste muutmise osas. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et lepingulised suhted lükkusid edasi kuni 01.06.2017 ja sellega leping lõppes. Seega ei ole kostja tõendanud, et temapoolne lepingu rikkumine on vabandatav. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et tähtajad pikenesid vaikival kokkuleppel kuni 01.06.2017. Seega on kostja rikkunud oluliselt lepingu p-i 4.2, so ületanud tähtaegu. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda vastavalt lepingu p 16.3. leppetrahvi ajavahemiku eest 24.04.2015-30.07.2015 (so 98 päeva) iga lepingust tuleneva tähtaja ületamise eest.
19.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus lepingut. Kostja ei ole tõendanud, et temapoolne lepingu rikkumine on vabandatav. Seega on kostja toime pannud olulise lepingu rikkumise ning seega on täidetud töövõtulepingust taganemise materiaalsed eeldused.
20.Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale nõude leppetrahvi tasumiseks 30.07.2015 (tl 5859). Seega teatas hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest ülesütlemise avalduses 30.07.2015, mis on kohtu hinnangul mõistlik aeg (vt ka Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-128-08, p 13). Kostja ei ole lepingust taganemist ega leppetrahvinõuet vaidlustanud.
21.Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et kostja rikkus lepingut. Seejuures ei nõustu kohus kostja väidetega, et leppetrahvi väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid kostja majandusliku olukorra kohta. Eelnevast tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus lepingu p-ist 16.3 tuleneva leppetrahvi vähendamiseks.
22.Järgmisena analüüsib kohus vastuhagi. Kostja esitas hageja vastu nõude milles palub hagejalt välja mõista võlgnevus 8 407,99 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale tasunud koos käibemaksuga 25 186,74 eurot. Kostja leiab, et hagejal on tasumata aktis nr 5 märgitud tööde eest summas 7 006,66 eurot, koos käibemaksuga 8 407,99 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas eelnevalt, et hageja taganes lepingust kehtivalt 30.07.2017, aga kostja nõuab hagejalt 31.05.2015 akti nr 5 alusel tasumist, tuleb analüüsida vastuhagi nõuet.
23.Kuna kostja nõuab hagejalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingustest tuleneva tasu maksmist summas 8 407,99 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole töövõtulepingus kokkulepitud töid lõplikult akti nr 5 alusel vastu võtnud. Seega ei ole kostja nimetatud töid VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võtnud ja tasunõue ei ole muutunud tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks. Kostja peab tõendama tehtud tööde lepingutingimustele vastavust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta lõpetas tööd mais 2015. Samuti ei ole kostja tõendanud, et esitas hagejale teostatud tööde akti nr 5. Kostja ei ole tõendanud, et tööd on teostatud vastavalt lepingutingimustele ning esitatud hagejale üleandmiseks. Kostja kohustus on tõendada, et tööd on valmis tehtud ja vastavad lepingutingimustele. Kostja poolt esitatud fotod ei tõenda asjaolu, et tööd on tehtud nõuetekohaselt ja vastavalt lepingule. Hageja poolt kohtul esitatud 25.05.2015 e-kirjaga on tõendatud, et töös esinesid puudused. Apellatsioonkaebus
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
25.Apellatsioonkaebuse kohaselt tõid hageja tegevuse ja tegevusetusega seotud asjaolud kaasa lepinguliste tähtaegade ületamise kostja poolt ning selle eest kostja ei vastuta. Hageja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ise põhjustas materjalide tarne, tööfrondi tagamise ja materjali valiku täpsustamisega viivituse alates tööde lepingukohasest alguskuupäevast. Veel 09.04.2015 ilmnes, et paneelide puhul on tegemist praagiga. Paneelide paigaldust ei saanud lõpetada hageja hilinenud tarne ja praakmaterjali tõttu enne aprilli 2015 lõppu. Hoonete paneelide paigaldustööde hilinemine tingis ka kattepleki paigaldustööde hilinemise. Plekkide tellimisega sai kostja alustada pärast paneelide paigalduse lõpetamist ja mõõtude võtmist aprilli 2.nädalal. Plekkide tarne võtab aega vähemalt 2 nädalat. Töövõtulepingus oli plekkide paigalduseks ettenähtud 30 päeva. Plekid said paigaldatud 25.05.2015, millega ei olnud plekkide paigalduse aega ületatud.
26.Hageja väited, et tööd ei olnud 25.05.2015 valmis, sest olid tehtud puudustega, ei ole asjakohased. E-kirjadega ei ole võimalik tõendada töödes esinevaid võimalikke mittevastavusi. Kostja leiab, et lepinguliste tööde edasilükkumist ei saa pidada apellandi selliseks rikkumiseks, mis oleks andnud hagejale õiguse kasutada leppetrahvi nõudmiseks. Kohus ei ole objektiivselt käsitlenud apellandi alternatiivset leppetrahvi vähendamise taotlust. Hagivaldusele lisatud leppetrahvi arvestusest tuleneb, et vastustaja on leppetrahvi arvestanud alates 04.03.2015 kuni 30.07.2015 148 päeva eest. Kohus on rahuldanud kogu leppetrahvi nõude, kuid on otsuse punktis 27 nentinud, et arvestades tööde edasilükkumist vastustajast tulenevatel põhjustel pidi katteplekk olema paigaldatud hiljemalt aprilli lõpuks. Isegi kohtuotsuse punktis 27 nimetatud kohtu positsioonist nähtuvalt oleks tulnud leppetrahvi vähendada 95 päeva peale, mis on 4 301,21 eurot. Samas leiab hageja, et leppetrahvi ei oleks saanud kindlasti nõuda ka mai eest, kuivõrd apellant sai viimase arve nr 98842 OÜ-lt Inmarx Partner plekkide eest alles 27.05.2015.a. Leppetrahvi nõue juuni ja juuli eest 2015 eest ei ole samuti põhjendatud, kuivõrd 01.07.2015 leppisid pooled kokku, et soojak viiakse objektilt ära, mis tähendab, et tööd pidid olema lõpetatud. Vastus apellatsioonkaebusele 27.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi rohkem kui 2 716,2 eurot ja osas, millega hagiavalduse menetluskulud jäid kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 29.Asja materjalidest nähtub: -
Pooled sõlmisid 26.01.2015 ehituse alltöövõtulepingu nr 8-2015 Aruküla tee 2 kontori- ja laohoone sandwich paneelide paigaldamiseks. Kuigi lepingu objektiks oli p 2.1 järgi sandwich paneelide paigaldus, tuli kostjal tellida lepingu p 2.2.3 järgi ka plekid ja need paigaldada.
-
lepingu p 4.2 kohaselt oli ehitustööde algus 26.01.2015, laohoone paneelide paigalduse algus on 26.01.2015 ja lõpptähtaeg 06.02.2015, kontorihoone paneelide paigalduse algus oli 13.02.2015 ja lõpptähtaeg 20.02.2015 ning katteplekkide paigalduse lõpptähtaeg oli 27.02.2015.
-
lepingu p 3.1 kohaselt oli lepingu alusel kostja poolt teostatavate tööde hind koos käibemaksuga 36 220,74 eurot;
-
hageja tasus kostjale kokku 25 186,74 eurot.
-
lepingu p 16.3 kohaselt, kui alltöövõtja jätab lepingust tulenevad kohustused täitmata või täidab lepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt, on töövõtjal õigus nõuda temalt leppetrahvi kuni 10% lepingu kogumaksumusest iga rikkumise kohta. Ükskõik millise lepingust tuleneva tähtaja (sh garantiitähtaja) ületamisel kohustub alltöövõtja maksma töövõtjale leppetrahvi 0,15% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates tähtaja viimasele päevale järgnevast päevast kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
-
Hageja ütles kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingu 30.07.2015 üles (taganes lepingust) ning esitas leppetrahvinõude tööde üleandmisega viivitamise eest 148 päeva ulatuses alates 04.03.2015 kuni 30.07.2015 summas 6 700,84 eurot.
-
Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt nõudis hageja leppetrahvi 6 700,84 eurot tööde üleandmisega viivitamise eest 04.03.2015-30.07.2015 (148 päeva), so 0,15 % päevas lepingu kogusummast ilma käibemaksuta (I kd, tlk 64).
-
Hageja esitas menetluse jooksul (I kd, tlk 164 p 7, tlk 191 p 2) peale kostja poolt vastuhagiavalduse esitamist alternatiivse leppetrahvi arvestuse, st alternatiivse hagi aluse. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi vähemalt summas 17 748,16 eurot.
30.Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust on keskseks vaidlusküsimuseks poolte vahel see, kas maakohus tuvastas õigesti, et kostjal on kohustus tasuda lepinguliste tähtaegade rikkumise tõttu leppetrahvi ajavahemiku 24.04.2015-30.07.2015 (so 98 päeva) eest kokku summas 6 700,84 eurot.
31.Selleks, et lahendada vaidlus tuli asjas tuvastada, kas tõendamist on leidnud kostja väide, et poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2015 ning, kas leping lõppes nimetatud tähtpäeval kostja poolt kohase lepingu täitmisega. Maakohtu otsuse põhjendustest võib aru saada nii, et poolte kokkulepe lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks on tõendatud selliselt, et hiljemalt 24.04.2015 pidi kostjal olema paneelid paigaldatud ning hiljemalt aprilli lõpuks ka katteplekid paigaldatud. Samas on maakohus leidnud (otsuse p 28), et kostja ei ole tõendanud edasist kokkulepet tähtaegade pikendamise kohta, kuna kirjalikult sõlmitud kokkulepe puudub. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eelnimetatud seisukohad on vastuolulised, sest lepingu täitmise tähtaja pikenemine kuni 24.04.2015 tuvastati faktilise olukorra alusel, st selle kaudu, et kostjal ei olnud asja materjalidest nähtuvalt tööfrondi 8(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 puudumise tõttu algselt kokkulepitud tähtajaks töid teha. Kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud ka kuni 24.04.2015 lepingu täitmise tähtaja edasilükkamiseks. 32.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 11.2 sätestas, et käesolevat lepingut võib muuta või täiendada ainult poolte nõusolekul kirjalikus vormis. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehivad, kui need on sõlmitud kirjalikult ja alla kirjutatud mõlema poole poolt. Ringkonnakohus osutab, et vastavalt VÕS § 13 lg 3 järgi kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Käesolevas asjas ongi kostja sellele tuginenud, et kostja võis hageja faktilistest tegudest aru saada, et lepingu täitmise tähtaega on kokkuleppel, ilma seda kirjalikult vormistamata, pikendatud.
33.Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt pikenes poolte kokkuleppel lepingu täitmise tähtaeg kuni 30.05.2015, on asjas tõendamist leidnud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist ajavahemiku 24.04.2015-30.07.2015 eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega (otsuse p 27) selles, et kostja ei saanud lepingus kokkulepitud tähtajaks töid teha, kuna hageja ei taganud tööde fronti. Asjas puudub vaidlus selles, et sandwich paneelid pidi objektile toimetama hageja. 08.04.2015 teatas hageja esindaja, et nüüd saab lõpetada ka telg E Sw paneelide paigalduse (I kd, tlk 77). 30.03.2015 teatas hageja esindaja, et homme annab ta kostjale pleki toonid (I kd, tlk 79), vastuseks kostja kirjale, et tal on vaja tööfronti ja plekkide tellimise kooskõlastust.
34.Maakohus asus seisukohale, et kuna lepingu järgi oli katteplekkide paigaldamise tähtajaks 7 päeva, siis sai kostja alustada plekitöödega hiljemalt 30.03.2015 ning plekitööd pidid olema tehtud hiljemalt 06.04.2015. Maakohtu otsuse järeldusega ei saa nõustuda, kuna 30.03.2015 ei teatanud hageja esiteks plekkide värvitoone, vaid teatas, et ta annab värvitoonid järgmisel päeval. Lisaks ei ole plekitööde tegemise tähtaja tuvastamine maakohtu poolt põhjendatud ka seetõttu, et plekitöid ei saanud enne paneelide paigaldust teha. Nimetatu nähtub poolte vahel sõlmitud lepinguliste tööde tegemise tähtaegadest, st sellest, et plekitööde tegemine oli kokku lepitud ajaliselt viimaste töödena. Seega, et tuvastada, millal pidid plekitööd valmis olema, tuli kõigepealt tuvastada, millal tagas hageja kostjale lõplikult tööfrondi sandwich paneelide paigaldamiseks. Ajaliselt viimane tõend, mis tõendab tööfrondi tagamist on hageja 08.04.2015 kiri. Ringkonnakohus leiab, et sellega on tõendatud tööfrondi tagamine sandwich paneelide paigaldamiseks 08.04.2015 ning kostja sai lõplikult paneele hakata paigaldama alates 09.04.2015. Lepingu p 4.2 järgi pidid laohoone paneelid olema paigaldatud 12 päeva ja kontorihoone paneelid 8 päeva jooksul. Kumbki pooltest pole asjas esile toonud, et 08.04.2015 tagatud tööfrondi järgi olid paneelide paigaldamise tähtajad lühemad. Seega pidid paneelid olema paigaldatud 28.aprilliks 2015. Kuna plekke sai paigaldada peale seda kui paneelid olid paigaldatud ning plekkide paigaldamise tähtajaks oli 8 päeva, oleks plekid olema paigaldatud 06.maiks 2015.a.
35.Nagu eeltoodud põhjendustest nähtub, nihkus lepingu täitmise tähtaeg edasi vähemalt kuni 06.05.2015. Kostja väidab mh, et poolte kokkulepet lepingu täitmise tähtaja lükkumiseni mai lõpuni tõendab asjaolu, et hageja on tasunud pretensioonideta esitatud arved. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 2015 mais akti nr 4 (I kd, tlk 143) ja 30.04.2015 arve (I kd, tlk 148) alusel tehtud tööde eest kostjale 25.05.2015 tehtud tööde eest, esitamata mingeid pretensioone tööde tegemise tähtaegade ületamise kohta. Maakohus jättis täielikult analüüsimata kostja väite, et hageja ei ole tööde tegemise ajal tööde tähtaegade ületamist kostjale ette heitnud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tööde tegemise kestel andnud juhiseid ja ette heitnud töödes esinevaid mõningaid puuduseid (I kd, tlk 54-56, 133 138), kuid pretensioonid tööde tegemise tähtaegade ületamise kohta puuduvad. Arvestades asjaolusid, et 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 tööde tegemise tähtaegade edasilükkumine on tõendatud, hageja pretensioone tööde tegemise ajal tähtaegade ületamise kohta ei esitanud, asjas on esitatud kostja poolt tõendid tööde tegemiseks materjali hankimise kohta veel mais 2015.a. ning seda, et kuigi 25.05.2015 andis hageja kostjale viimaseid juhised töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tlk 93) ei tõstatanud ta probleemi lepinguliste tähtaegade ületamises, leiab ringkonnakohus, et kostja väide poolte kokkuleppe kohta lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 30.05.2015 on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja ei ole esitanud väidet, mis ajani poolte kokkuleppe järgi lepingu täitmise tähtaega pikendati. Ta on eitanud üldse sellise kokkuleppe olemasolu. Siiski nähtub eelpooltoodu alusel asjast, et hagejast tulenevatel asjaoludel kostja lepingulistest tähtaegadest kinni pidada ei saanud, mistõttu on poolte kokkulepe tähtaegade edasilükkamiseks tõendatud. 36.Nõustuda ei saa ka hageja väitega, et 08.04.2015 tööfrondi tagamise kohta saadetud kiri ei puudutanud lepingujärgset hoonet. Nimelt on kirja teemana märgitud Linford (I kd, tlk 138) ja vaidlus puudub selles, et lepingujärgsed töid nimetati selliselt. 37.Hageja nõudis hagiavalduses leppetrahvi tasumist summas 6 700,84 eurot 148 päeva eest (I kd, tlk 64). Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse etteheited ei ole põhjendatud selles, et maakohus, tuvastades kostja poolt lepinguliste tähtaegade rikkumise 98 päeva ulatuses (otsuse p 28) ei ole hagi rahuldamisel sellega arvestanud. Maakohus asus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi iga lepingust tuleneva tähtaja ületamise eest, leides seega, et hageja nõue kuulub rahuldamisele hageja alternatiivselt esitatud leppetrahvi arvestuse alusel. Nõustuda võib küll sellega, et maakohtu otsus oleks võinud olla selle seisukoha väljendamisel selgem.
38.Selleks, et tuvastada, kas ja millise ajaperioodi eest on hagejal õigus leppetrahvi nõuda, tuleb tuvastada lepingu lõppemise aeg. Kostja väidete järgi oli tal seisuga 30.05.2015 lepingujärgne töö nõuetekohaselt tehtud. Kostja arvates tuli hagejal tõendada, et tehtud tööd olid puudustega ning osaliselt tegemata. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. See, et kostja tööd olid puudustega kokkulepitud tähtajaks valmis ning, et hageja võttis need pretensioonideta vastu või saab tööd vastu võetuks lugeda, tuli tõendada kostjal. Kostja seda ei teinud. Asjast nähtub, et 25.05.2015 on hageja teatanud kostjale (II kd, tlk 26) töödes esinevatest puudustest. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et kostja poolt esitatud fotod tööde nõuetekohast teostamist ei tõenda. Kostja on jätnud tähelepanuta, et tema poolt esitatud fotod (I kd, tlk 153-157) kattuvad vaid osaliselt hageja poolt puuduste nimekirjaga saadetud fotodega (II kd, tlk 9-18, 26). Kostja ei ole esile toonud ka seda, milliseid puuduseid ta konkreetselt kõrvaldas ja kuidas nende kõrvaldamine fotodelt nähtub. Kõige olulisem seoses lepingu lõppemise tähtaja tuvastamisega on aga see, et vastuhagis esitas kostja nõude, milles palus tuvastada 26.01.2015 alltöövõtulepingu nr 8-2015 ülesütlemise tühisuse. Maakohus võttis vastuhagi töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja võlgnevuse nõudes menetlusse (I kd, tlk 186). Maakohus jättis otsusega vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi rahuldamata jätmise peale kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, kinnitades seda nii apellatsioonkaebuses, kui ka ringkonnakohtus toimunud istungil. Seega on jõustunud maakohtu otsuse lõppjäreldus osas, et hageja poolt lepingust taganemine (poolte vahel sõlmitud leping ei olnud kestvusleping, mida oleks saanud üles öelda nagu maakohus otsuses õigesti märkis) ei ole tühine. Seega lõppes poolte vahel sõlmitud leping taganemisega 30.07.2015 ning kostja apellatsioonkaebuse väiteid, et tegelikult lõppes leping kas 2015.a mai lõpus või 01.07.2015, ringkonnakohtu menetluses arvestada ei saa.
39.Seega oleks hagi põhjendatud leppetrahvi esimese alternatiivi järgi ajavahemiku 01.0630.07.2015 eest 0,15 % iga päeva eest summalt 30 183,35 eurot (hageja arvestas lepingu kogusumma ilma käibemaksuta) 45,27x60= summas 2716,2 eurot. Teise alternatiivi järgi 2716,2x4 (kuna väidetavalt rikkus kostja 4 tähtpäeva – laohoone paneelide paigaldamise 10(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-122326 tähtpäev, kontorihoone paigaldamise tähtpäev, katteplekkide paigaldamise tähtpäev ja täieliku dokumentatsiooni üleandmise tähtpäev)= summas 10 864,8 eurot.
40.Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu seisukohta selles, et leppetrahvi nõue esitati mõistliku aja jooksul, kuigi alternatiivse leppetrahvi nõude, mille järgi hagi rahuldati, esitas hageja alles 30.09.2016.
41.Kostja leiab, et maakohus ei ole objektiivselt käsitlenud kostja taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Kuigi kostja taotlus vähendada leppetrahvi 0 euroni ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud, sest asjas on tuvastatud kostja poolt lepingu rikkumine, on kostja etteheide maakohtule osaliselt põhjendatud. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja rikkus lepingut ning kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid kostja majandusliku olukorra kohta, siis puudub alus leppetrahvi vähendamiseks. Ringkonnakohus, arvestades asjas esitatud asjaolusid, leiab, et esitatud leppetrahv 4 erineva tähtaja rikkumise tõttu, arvestades asjas esitatud asjaolusid on ebamõistlikult kõrge ja ebaproportsionaalne võrreldes rikkumisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlikus suuruses leppetrahviks, mis arvestab nii rikkumise raskust, võimalikku kahju suurust hagejale, sh hageja õigustatud huve, tuleb pidada summat 2 716,2 eurot, so leppetrahvi arvestust esimese alternatiivi järgi. Ringkonnakohus arvestab selle seisukoha väljendamisel hageja poolt kostjale 25.05.2015 kirjaga saadetud töödes esinevate puuduste olemusega, sh ka sellega, et puuduste kõrvaldamiseks ei olnud vaja teha suuremahulisi töid, kuigi mõningaid puuduseid ei saa ilmselt pidada ka pisipuudusteks. Ringkonnakohus lähtub ka sellest, et lepingujärgsest maksumusest summas 36 220,74 eurot tasus hageja kostjale 25 186,73 eurot. Kostja on asjas läbivalt väitnud, et hagejal kahju tekkinud ei ole ning hageja seda tõendanud ei ole. Kahju puudumise tõendamine hagejal oli kostja kohustus, mistõttu on kostja väited põhjendamatud. Arvestades siiski esitatud puuduste loetelu, võimalikku dokumentatsiooni vormistamise ja üleandmisega seotud probleeme ja tasutud ning lepingujärgselt kokku lepitud summa suurust tööde tegemise eest, võib ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et sellist kahju, mis õigustaks leppetrahvi suuremas ulatuses kui 2 7162,2 väljamõistmist hageja kandnud ei ole. Pigem tuleb käesoleval juhul leppetrahvi funktsiooniks pidada sanktsiooni lepingu rikkumise eest. Ringkonnakohus arvestab leppetrahvi vähendamisel ka sellega, et juunis ja juulis 2015.a (va taganemisavalduses) ei ole kostja tööde kvaliteedi ja tähtaegade ületamise osas hagejale etteheiteid teinud. Vastupidi 01.07.2015 palus hageja kostjalt ära viia objektil asuv kostja soojak. Menetluskulude jaotus 42.Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ning ka apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele kuuluvat osa, tuleb poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1alusel jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik