Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Maakohus, Kohtunik Külli Puusep 23. märts 2018, Valga kohtumaja 2-17-11927 Tõnis Kõrva hagi Ülle Hurda vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes 1247 eurot 4 senti Hageja Tõnis Kõrv (isikukood XXX lepinguline esindaja Erkki Evart) Kostja Ülle Hurt (isikukood XXX; elukoht ) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tõnis Kõrva hagi Ülle Hurda vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Mõista Ülle Hurdalt Tõnis Kõrva kasuks välja:
2.1.tagastamata põhivõlgnevus 1000 eurot;
2.2.tekitatud varaline kahju 93 eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis 73 eurot 57 senti;
2.4.viivis alates 10. augustist 2017 kuni 23. märtsini 2018 49 eurot 53 senti.
Mõista Ülle Hurdalt Tõnis Kõrva kasuks viivis põhinõudelt (1000 eurot) alates
24.märtsist 2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Määrata Tõnis Kõrva menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot.
7.Mõista Ülle Hurdalt Tõnis Kõrva kasuks välja menetluskulu kokku 470 eurot. Ülle Hurdal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (470 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-17-11927
Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Tõnis Kõrv esitas Tartu Maakohtule hagi Ülle Hurda vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes 9 augustil 2017 ning täpsustas hagiavaldust 1. septembril 2017. Hagiavaldusest nähtub, et Tõnis Kõrv ja Ülle Hurt sõlmisid 7. septembril 2015 laenulepingu, mille alusel Ülle Hurt sai laenu 1000 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 7. septembriks 2016. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jättis võlgnevuse täies ulatuse tagastamata. Hageja pakkus võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel, aga kostja ei asunud võlgnevust tasuma. Kostja on laenu saamist kinnitanud sms-i teel. Hageja pöördus STP Inkasso OÜ poole, et võlgnevus sisse nõuda, kuid kostja ei tunnistanud nõuet, kuid kostja ei ole kohtuväliselt esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks võlgnevuse tasunud.
2.Hageja nõuab 1000 euro suuruse põhinõude tagastamist ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 73 eurot 36 senti. Samuti palub hageja välja mõista viivist põhinõudelt (1000 eurot) 0,02% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast kuni põhinõude täitmiseni. Samuti nõuab hageja enne kohtusse pöördumist kostja võlgnevuse tõttu tekkinud 93 euro suuruse kahju hüvitamist. Kahjuna käsitleb hageja tasu, mida tal tuli tasuda võlgnevuse sissenõudmise tõttu. Hageja palub välja mõistetud summad kostjal tasuda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele selgitusega „Tõnis Kõrv nõude tasumine“.
3.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ja lepingulisele esindaja tasu 270 eurot Kokku 470 eurot.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kokku 470 eurot ja viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kõik hageja kasuks kostjalt väljamõistetud menetluskulud üle kanda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele Swedbank selgitusega “Tõnis Kõrv menetluskulude tasumine“.
Kostja vastus hagiavaldusele
2-17-11927
4.Kostja on vastuses märkinud, et ta ei ole raha hagejalt saanud ning ei ole mõistetav miks hageja on esitanud nõude tema vastu. Samuti viitab kostja, et leping on lihtkirjalik (käsikirjas), sõnumid ja kus on dokument, mis tõendaks, et kostja on saanud raha. Hageja vastus kostja vastusele
5.Hageja märgib, et kostja ilmselgelt viivitas hagiavalduse vastuvõtmisega. Hagiavaldus õnnestus kätte toimetada kostja sugulasele Jaan Hurdale. Kohus ei lugenud hagi kättetoimetatuks ning ei teinud hageja soovil tagaseljaotsust. Kostja on saatnud kohtule
15.detsembril 2017 e-kirja. Hageja arvates on kostja olnud antud menetluses olulises viivituses ja vältinud menetlusdokumentide vastuvõtmist. Hageja hinnangul ei vasta kostja saadetud e-kiri tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 toodud nõuetele. Hageja hinnangul tulnuks antud asi lahendada siiski tagaseljaotsusega. Hageja esitas poolte allkirjastatud laenulepingu, millest nähtub, et kostja on saanud laenu 1000 eurot, samuti on näha tagasimaksmise tähtaeg. Laenulepingut võib käsitleda ka kui võlatunnistust VÕS § 30 mõttes – kostja tunnistab laenu saamist ning võlatunnistusel on märgitud laenu tagasimaksmise tähtaeg. Samuti tunnistab kostja võlga hagiavaldusele lisatud poolte kirjavahetuses ja lubab selle tagasi maksta. Kui kostja on tagastanud vaidlusaluse laenu, siis tuleb kostjal seda tõendada. Hageja on tõendanud, et kostja on laenu saanud ning kostja on seda ise tunnistanud. Täiendavalt selgitab hageja, et ta andis laenu sularahas, sest hagejale teadaolevalt toimusid kostja osas erinevad sundtäitmised varasemate laenukohustuste täitmiseks. Laenu ülekandmisel kostja arveldusarvele oleks kohtutäitur üle kantud summa arestinud. Hageja on ka hiljem andnud kostjale laenu, kuna kostja arveldusarvele ei saa raha üle kanda, on hageja kandnud raha kostja poja Maido Hurda arveldusarvele. Viimase laenu tagasi nõudmiseks ei ole hageja nõuet esitanud, sest loodab antud laenu kohtuväliselt kätte saada.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Kohus leiab, et kuigi hageja on esitanud hagiavalduses nõude saada kostjalt võlgnevus tagasi laenulepingu alusel, tuleb hageja nõuet käsitada kui võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõuet. Hageja on ka ise 2. veebruaril 2018 esitatud menetlusdokumendis viidanud, et esitatud nõue võib olla esitatud ka võlatunnistusena VÕS § 30 alusel.
8.Kohus selgitab, et kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause). Riigikohus on 29. aprilli 2015. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 p-s 19 märkinud, et üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb. Praeguses asjas on hageja hagiavalduses selgelt tuginenud laenulepingule, kuid on samas möönnud ka seda, et 7. septembril 2015 kostja ja hageja poolt allkirjastatud dokumenti võiks käsitleda võlatunnistusena. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses
2-17-11927 tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei pidanud kohus eelmenetluses vajalikuks selgitada pooltele, et kohus käsitleb hageja esitatud nõuet võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõudena (vt selle kohta Riigikohtu eelnimetatud lahendi p 19).
9.Hageja nõuab kostjalt 7. septembril 2015 sõlmitud laenulepingu alusel antud 1000 euro tagastamist ning sissenõutavaks muutunud viisist 73 eurot 36 senti. Samuti soovib hageja 93 euro suuruse kahju hüvitamist, sest hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmisel inkassoteenust.
10.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hageja on hagiavalduses tuginenud laenulepingu sätetele, samas on ta möönnud, et allkirjastatud dokumenti võib käsitleda ka võlatunnistusena. Kohus on seisukohal, et
7.septembril 2015 hageja ja kostja allkirjastatud dokument on võlatunnistus. Sellega loodi iseseisev kohustus ehk allkirjastati konstitutiivne võlatunnistus (tl 8), milles kostja Ülle Hurt kinnitab, et on saanud hagejalt laenuks 1000 eurot ning kostja kohustub laenu tagasi maksma aasta jooksul 100 euro suuruste osamaksetega. Laenulepingu on allkirjastanud nii hageja kui kostja.
12.Kostja on kohtule esitatud e-kirjas püstitanud küsimuse „Käsikirjas leping?“, mida kohus tõlgendab vastuväitena lepingu vorminõuetele mittevastavuse kohta. Kohus vastab siinkohal kostja vastuväitele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 lubab lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 30 lg 2 alusel peab kohustatud isiku antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 näeb ette, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peavad tehingudokumendi omakäeliselt allkirjastama tehingu teinud isikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
13.Tulenevalt eeltoodust peab võlatunnistus olema kirjalikus vormis. Kohus selgitab kostjale, et võlatunnistuse kirjalik vorm tähendab seda, et dokumendile on alla kirjutanud omakäeliselt kohustatud pool ehk isik, kes tunnistab kohustuse olemasolu. Kohtule esitatud dokumendilt (tl 8) nähtub, et selle on allkirjastanud Ülle Hurt ja Tõnis Kõrv. Kohus ei kahtle, et dokumendi on allkirjastanud kostja. Kostja ei ole oma vastuväites ka sellele tuginenud, et tema ei ole vaadeldavat dokumenti alla kirjutanud. Seega leiab kohus, et kohtule esitatud võlatunnistus on kehtiv.
2-17-11927
14.Kostja on märkinud e-kirjas, et kus on dokument, et kostja on raha saanud. Samas kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid oma väidete kohta, ega isegi põhistanud oma väiteid, mis võiksid viidata, et kostja ei oleks raha saanud. Kohus juhib kostja tähelepanu, et võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul peab võlgnik aga võlast vabanemiseks esitama vastunõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära. See tähendab, et kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis (vt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsust tsiviilasjas 3-2-1-149-11, p 21). Riigikohus on 2. aprilli 2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p-s 41 kinnitanud eelnevat seisukohta ja märkinud, et kui võlgnik on andnud konstitutiivse võlatunnistuse, peab ta sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhaginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (vt ka nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21).
15.Hageja on kohtule hagiavalduse lisana esitanud SMS väljavõtted (3 sõnumit, mis kogumis võetuna viitavad, et sõnumeid on vahetatud isikuga, kellele kuulub telefoni nr 5630 0215 ning, antud number kuulub kostjale), millest nähtub, et võlgnevus on olemas, 5. mai 2016 saadetud sõnumis on märgitud, et „kahjuks ei ole mu seis kuidagi paremaks läinud. Ei tea, kuidas seda olukorda lahendada“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 7. septembril 2015 sõlmitud võlatunnistus on kehtiv. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks omapoolse kohustuse täitnud, st raha tagasimaksnud, siis on ta 7. septembril 2015 sõlmitud võlatunnistust rikkunud. Kuna võlatunnistuse kohaselt tulnuks kostjal laenu tagasi maksta aasta jooksul igas kuus 100 eurot, siis pidanuks olema kohustus täidetud hiljemalt 6. septembril 2016. Seega pidi kostja hiljemalt
6.septembril 2016 hagejale tagastama 1000 eurot, kuid hagiavalduse kohaselt ei ole kostja seda teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohustus muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, ehk laenuks saadud 1000 euro tagastamist.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Hageja nõuab kostjalt viivist 73 eurot 57 senti. Hageja on arvestanud viivist (tl 10) alates
8.septembrist 2016 ning võtnud aluseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgse viivisemäära, mis vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja edastatud viivise arvestuseraportist nähtub, et alates 8. septembrist 2016 kuni 9. augustini 2017 ei ole viivisemäär muutunud ning on olnud selle perioodi jooksul 8% aastas.
2-17-11927
18.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 7. septembril 2015 sõlmitud võlatunnistus on kehtiv ning kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks alates 7. septembrist 2016, kostja ei ole oma kohustust täitnud ning on seetõttu rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 73 eurot 57 senti.
19.Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista põhinõudelt viivis alates 10. augustist 2017 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja ei ole endale võetud kohustust täitnud ning ta võlgneb hagejale 1000 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda viivist, mis hagiavalduse esitamise päevaks ei ole muutunud sissenõutavaks.
20.Ka on hageja esitanud nõude kostjalt välja mõista kahjuna 93 eurot. Hagejal tekkis kahju seetõttu, et ta sõlmis inkassoteenuslepingu. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on seega: kohustus, võlgnikupoolne kohustuse rikkumine, tekkinud kahju võlausaldajal ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
21.Eelnevalt on kohus jõudnud seisukohale, et kostja on rikkunud kohustust tagastada hagejale võetud laen. Hageja, nagu nähtub ka kohtutoimikust, on püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele, sh pakkudes tasuda võlgnevus ka pärast kogu võlgnevuse sissenõutavaks muutumist osade kaupa, vähendades kokkulepitud osamaksete suurust. Hageja on pöördunud SPT Inkasso OÜ poole detsembris 2016 (tl 11). Kohtule edastatud arve 100351 kohaselt on hageja tasunud SPT Inkasso OÜ-le kokku 93 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest on arve 48 eurot ning riigilõiv 45 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt on hagejal tekkinud kahju. Kui kostja oleks õigeaegselt oma kohustuse täitnud, ei oleks hageja pidanud pöörduma SPT Inkasso OÜ poole ning kahju oleks jäänud tekkimata. Samuti pidanuks kostja ette nägema, et kui ta ei ole hagejale raha tasumise kohustust täitnud ning raha on antud laenuks, siis hageja võib pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks inkasso teenust pakkuva äriühingu poole ning ka kohtusse avalduse esitada. Seega hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt.
2-17-11927
23.Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1000 eurot täies ulatuses. Samuti rahuldab kohus kahju hüvitamise nõude ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju 93 eurot. Kuna kostja ei ole raha maksmise kohustust täitnud, siis tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 73 eurot 57 senti alates
8.septembrist 2016 kuni hagi esitamise päevani, so 9. augustini 2017. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 9. augustil 2017, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 10. august 2017 kuni otsuse tegemise kuupäevani 23. märts 2018 49 eurot 53 senti ja edasi otsuse tegemise järgnevast päevast (24. märts 2018) kuni põhinõude (1000 eurot) nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 270 eurot.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja tasu koosneb järgmistest toimingutest: konsultatsioonist, hagiavalduse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule (3 tundi) kokku 270 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulud summas 270 eurot on põhjendatud ning vajalikud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 470 eurot.
27.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.