Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-15300
Tsiviilasi
Xxx(pankrotis) hagi Martin Krupp vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised
hageja Xxx(pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); kostja Martin Krupp (isikukood 37011102745, e-post: [email protected]); kostja esindaja Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post [email protected]); kolmas isik xxx (endine Repina, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxxe).
Jätta Xxx(pankrotis) hagi Martin Krupp vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Xxx(pankrotis) on esitanud Harju Maakohtule hagi Martin Krupp vastu kahju hüvitamise nõudes.
2-15-15300 Tsiviilasjas oli 22.03.2018 määratud kohtuistung. Kohus on edastanud hagejale kohtukutse avaliku e-toimiku kaudu, e-posti aadressil. Hageja on vastanud kohtu poolt edastatud kohtukutsete kirjale ning 19.03.2018 on kohus teavitanud ka hagejat eraldi e-kirjaga kohtuistungi toimumise ajast. Hageja asja arutamiseks istungile ei ilmunud, samuti ei ole esitanud istungi edasi lükkamise taotlust ega ole teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Hageja asja arutamiseks 22.03.2018 kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei ole esitanud istungi edasi lükkamise taotlust ega ole teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest, mistõttu kostja on taotlenud eelmainitud istungil hagi läbi vaatamata jätmist. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt lg 1 p-st 1. lg 3 ja 4 kohaselt on hagejal õigus taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Menetluskulud lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. lg 2 kohaselt määrab
2-15-15300 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui määrus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.