Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.16.01.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu kahju suuruses 639.12 eurot hüvitamiseks koos viivisega määras 0,02% päevas alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 20.02.2008 määrusega välja hageja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks kostja. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise järel muutus võlgniku arveldusarvel nr XXXXXXXXXXX olev vara pankrotivaraks pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lõigete 1-3 alusel. Arveldusarve oli arestitud 18.01.2008 halduri poolt. Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist pidi haldur võlgniku arveldusarvel oleva vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Alates pankroti väljakuulutamisest oli halduril võlgniku arvelduskonto kasutamise õigus.
3.19.08.2008 on hageja arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXX tema endisele võlausaldajale LS-le teostatud väljamakse 10 000 krooni (639.12 eurot) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Väljamakse tegemiseks puudus õiguslik alus. Vara, mis oli seisuga 20.02.2008 võlgniku arveldusarvel ja mis laekus sinna peale 20.02.2008, on pankrotivara ja pankrotivarast on teostatud põhjendamatu väljamakse. Väljamakse võidi teostada võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolekul. Selline nõusolek puudub. LS esitas 01.08.2008 hagi nõude suuruses 1 931 292 000 krooni tunnustamiseks hageja pankrotimenetluses. Viru Maakohus tegi 30.12.2010 menetlusse võtmise keeldumise määruse, mis jõustus 12.04.2011.
4.Kostja rikkunud pankrotihalduri kohustusi, ei ole kasutanud meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks ega edasiseks vältimiseks. Kirjeldatu sai toime pandud halduri mugavusest, laiskusest, hoolimatusest. Kohustusi peetakse väheolulisteks. Usutav on, et kostja jättis oma ülesanded täitmata eesmärgiga saavutada pankrotivara omastamine. Kostja haldurina on oma kohustuste rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule ja võlausaldajale ning peab selle hüvitama. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagi on esitatud pahatahtlikult, sisaldab valeinfot ja on alusetu. Hageja väitel on kostja teinud hageja arvelduskontolt 19.08.2008 LS-ile väljamakse 10 000 krooni, mille tegemiseks puudus õiguslik alus. Kostja ei ole nimetatud makset teostanud ning esitas kohtule AS-i Swedbank 07.10.2014 vastuse päringule, millest nähtub, et hageja arvelduskonto kasutamise/käsutamise õigus oli üksnes hagejal endal ja JR-l. Samuti esitas kostja
kohtule AS-i Swedbank 27.04.2015 kirja, milles pank kinnitab, et 19.08.2008 makse summas 10 000 krooni on tehtud JR poolt. Samuti palus kostja kohaldada aegumist. Esimese astme kohtu otsus
6.15.12.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata aegumise alusel ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus mõistis hagejalt välja riigilõivu 125 eurot riigituludesse.
7.Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 20.02.2008 määrusega kuulutati välja hageja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks kostja (t I kd lk 10). 19.08.2008 teostas JR hageja Swedbank AS-i arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX ülekande summas 639.12 eurot (10 000 krooni) LS-ile (t I kd lk 16, 81).
8.Kohus nõustus aegumise vastuväitega. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143 ja PankrS § 63 lõigetele 1 ja 2. Kohtule on esitatud Swedbank AS-i teade selle kohta, et alates 01.01.2008 kuni 01.10.2014 on arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise/käsutamise õigus konto omanikul hagejal ja volitatud isikul JR-l (t I kd lk 79). Hageja on tsiviilasjas nr 2-08-1069 andnud ütlusi selle kohta, et JR oli töötaja (t I kd lk 148). Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal oli JR hagejale kuuluvate äriühingute töötaja (t I kd lk 170). Swedbank AS-i kinnituse kohaselt teostas JR 19.08.2008 kell 13:23:28 makse summas 10 000 krooni (t I kd lk 81). Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt oli makse saajaks LS (t I kd lk 16), keda võlgnik pidas pankroti väljakuulutamisel oma ainsaks võlausaldajaks (t I kd lk 13). LS esitas nõudeavalduse ka hageja pankrotimenetluses, kuid nõue jäi tunnustamata (t I kd lk 24). Kohus ei pidanud veenvaks hageja väidet selle kohta, et tal ei olnud kontole juurdepääsu, mistõttu ei olnud ta 19.08.2008 teostatud maksest teadlik kuni 08.11.2013 (t I kd lk 43). Swedbank AS kinnitab, et perioodil 01.01.2008–01.10.2014 oli arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise/käsutamise õigus konto omanikust hagejal ja volitatud isikul JR-l (t I kd lk 79). Eluliselt on kohtu hinnangul ka ebausutav, et hagejale kuuluva äriühingu töötaja teeb makse hageja võlausaldajale iseseisvalt ja maksest hagejat teavitamata. Vaidlusalune väljamakse teostati 19.08.2008. Kuivõrd hagejal oli juurdepääs oma arvelduskonto andmetele, sai hageja kohtu hinnangul maksest koheselt teadlikuks. Hagejal tuli seega hagi kostja vastu esitada hiljemalt 3 aasta jooksul väidetavast kahju tekitamisest teada saamisest, so aegumise vältimiseks hiljemalt 22.08.2011 (PankrS § 63 lõige 2). Kuivõrd hageja nõue on aegunud, tuleb see jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
9.13.01.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kohus on ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud aegumise asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. 19.08.2008 teostatud väljamakse näol on tegemist tehinguga ja seda raha ei kasutatud sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. TsÜS § 146 lõige 3 on erinormiks PankrS § 63 lõike 2 osas ehk kui haldur rikkus oma kohustusi tahtlikult, on tema vastu kohustuste rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtajaks 10a. Kohus ei põhjendanud TsÜS § 146 lõigete 1 ja 3 eiramist aegumise kohaldamisel.
11.Hageja pankrotimenetluses 03.06.2015 Tartu Ringkonnakohtu määruse nr 2-08-1069 punktis 9 on tuvastatud, et pärast pankroti väljakuulutamist oleks haldur pidanud võtma
võlgniku arveldusarved oma kontrolli alla ning et haldur rikkus PankrS § 36 lõigetest 1 ja 6 ning § 124 lõikest 1 tulenevat kohustust võtta pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus üle ning lubada võlgnikul käsutada pankrotivara ainult halduri nõusolekul. Kohus leidis, et haldur on rikkunud PankrS § 55 lõikes 1 sätestatud kohustust. Kohus on kõnealust Tartu Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu ignoreerinud. Kui kostja rikkus kohustust võtta pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus üle ning lubada võlgnikul käsutada pankrotivara ainult halduri nõusolekul, tegi ta seda tahtlikult. Seega kohaldub hageja nõudele argumistähtaeg 10a, mida tuleb arvestada alates 19.08.2008, kui oli teostatud põhjendamatu makse. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
12.On tuvastatud, et kostja arestis 18.01.2008 hageja arveldusarve. Kaevatavas otsuses puuduvad põhjendused, kuidas sai kostja kaasabita kõrvaline isik JR teostada makset. Kuna JR tegevus oli hageja pankrotimenetluses pikaajaline ja algas vahetult peale kostja pankrotiotsust 20.03.2008 ning kestis kuni 03.04.2009, siis on JR käsitletav PankrS § 62 lõike 1 tähenduses kolmanda isikuna, kelle abi haldur kasutas. Kohus ei põhjenda otsuses PankrS § 62 lõigete 1 ja 3 eiramist.
13.Hageja vaidlustab kohtu põhjenduse, et eluliselt on ebausutav, et hagejale kuuluva äriühingu töötaja teeb makse hageja võlausaldajale hagejat sellest teavitamata. Otsuses on kajastamata, et Viru Maakohtu 20.02.2008 pankrotiotsuses on nimeliselt halduri poolt aruandes märgitud võlgniku varaks äriühingud, mille osanikuks võlgnik oli. Peale pankrotiotsust muutusid äriühingud pankrotivaraks. Peale 20.02.2008 allus äriühingu töötaja JR kostja korraldustele ning 19.08.2008 ei saanud võlgnik anda pankrotivarasse kuuluva äriühingu töötajale mingeid korraldusi, kuna hageja suhtes kehtib alates 20.02.2008 ärikeeld. Andmed ärikeelu kohta on avalikud. Puuduvad tõendid, et hageja oleks ärikeeldu rikkunud. Konto väljavõttest on näha, et 08.08.2008 teostati LSi arvelduskontolt pankrotivarasse ülekanne 50 000 krooni. Sellest järeldab hageja, et 08.08.2008 said kostja ja JR teada LS arveldusarve numbri ja muutus võimalikuks 19.08.2008 teostada makse. Kostja ei ole selgitanud, et ajavahemikul 20.02.200819.08.2008 oleks võlgnik andnud korraldusi maksete teostamiseks JR-le. Teadaolevalt on kostja ise kohtule tsiviilasjas nr 2-15-15300 esitanud Swedbank AS-i 13.11.2015 kirja, mille kohaselt teostas arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX 20.03.2008, 22.05.2008, 13.06.2008, 29.07.2008, 10.08.2008, 22.08.2008, 18.09.2008, 17.11.2008, 23.12.2008, 20.01.2009, 16.02.2009 ja 03.04.2009 makseid summas 1523.33 eurot mitte hageja, vaid JR. Seega on tuvastatud, et JR on 13 korral teostanud igasuguseid väljamakseid peale 20.02.2008 pankrotiotsust. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
15.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus kohaldas nõude aegumise tuvastamisel ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus seeläbi oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ei saa ise asja lahendada (TsMS § 657 lõike 1 punkt 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuvastas maakohus asjakohaselt, et hageja pankrotivõlgnikuna on esitanud kostja kui oma pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise
nõude, mille rahuldamine on võimalik PankrS § 63 lõike 1 alusel. Samuti leidis maakohus õigesti, et sellise nõude aegumist reguleerib PankrS § 63 lõige 2. Küll aga kohaldas maakohus nimetatud sätet ebaõigesti. PankrS § 63 lõike 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtajaks kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Seega erinevalt üldnormist (kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lõige 1) ei võimalda PankrS § 63 lõige 2 pankrotivõlgniku teadasaamist halduri poolt õigusvastase tegevusega tekitatud kahjust siduda tema teadma pidamisega asjaoludest. Maakohus asus seisukohale, et hageja pidi olema arveldusarvelt teostatud vaidlusalusest maksest teadlik selle tegemisest alates, kuna omas sel ajal arve kasutamise ja käsutamise õigust ning makse teostanud isik JR oli talle kuuluva äriühingu töötaja, kes ilmselt ei tee makseid iseseisvalt ega hagejat sellest teavitamata. Seega kohaldas maakohus siiski aegumise tuvastamisel asjaolust teadma pidamist, kuigi PankrS § 63 lõige 2 seda ette ei näe.
17.Kolleegium on seisukohal, et maakohtu ette toodud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et hageja sai 19.08.2008 sooritatud maksest teada enne tema poolt 08.11.2013 pangakontorist konto väljavõtte saamist, nagu on hageja väitnud maakohtus ja mida ta kinnitas ka ringkonnakohtu istungil. Vastavate asjaolude esiletoomine ja tõendamine on TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt aegumisele tugineva menetlusosalise tõendamiskoormus. Kuupäev 08.11.2013 nähtub konto väljavõttelt (t I kd lk 15-17). Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et enne nimetatud kuupäeva ei olnud ta konto väljavõtet pangast võtnud, ka ei kasutanud ta internetipangateenust ega olnud teadlik, et tal oli võimalik arveldusarvet kasutada, kuna pankroti väljakuulutamisega oli ta kaotanud vastava õiguse. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et pankrotivõlgnikul ja JR-l oli makse tegemise ajal arveldusarve kasutamise/käsutamise õigus (Swedbank AS-i teatis 07.10.2014 (t I kd lk 79)). Samas ei nähtu ühestki tõendist, et hageja tegelikult ka talle peale pankroti väljakuulutamist allesjäänud õigusi kasutas. Samuti ei ole tõendatud, et JR tegi vaidlusaluse makse hageja juhendi alusel.
18.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kostja väide hagi aegumiseks ettenähtud tähtaja (kolm aastat) möödumise kohta ei ole tõendatud ning ringkonnakohtul puudub vajadus võtta seisukohta apellandi käsitluse kohta TsÜS § 146 lõike 4 käesolevas asjas rakendamise võimalikkuse kohta. Kuna maakohus ei tuvastanud hagi sisuliseks lahendamiseks vajalikke elulisi ja õiguslikke asjaolusid (kahju hüvitamise koosseisu elemente) ega hinnanud/uurinud vastavaid tõendeid, on otsus olulises osas põhjendamata ja tsiviilasja menetlust tuleb jätkata maakohtus.
19.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel maakohtu poolt (TsMS § 173 lõige 3 teine lause).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.