Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

kohtule AS-i Swedbank 27.04.2015 kirja, milles pank kinnitab, et 19.08.2008 makse summas 10 000 krooni on tehtud JR poolt. Samuti palus kostja kohaldada aegumist. Esimese astme kohtu otsus

võlgniku arveldusarved oma kontrolli alla ning et haldur rikkus PankrS § 36 lõigetest 1 ja 6 ning § 124 lõikest 1 tulenevat kohustust võtta pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus üle ning lubada võlgnikul käsutada pankrotivara ainult halduri nõusolekul. Kohus leidis, et haldur on rikkunud PankrS § 55 lõikes 1 sätestatud kohustust. Kohus on kõnealust Tartu Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu ignoreerinud. Kui kostja rikkus kohustust võtta pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus üle ning lubada võlgnikul käsutada pankrotivara ainult halduri nõusolekul, tegi ta seda tahtlikult. Seega kohaldub hageja nõudele argumistähtaeg 10a, mida tuleb arvestada alates 19.08.2008, kui oli teostatud põhjendamatu makse. Seega ei ole hageja nõue aegunud.

nõude, mille rahuldamine on võimalik PankrS § 63 lõike 1 alusel. Samuti leidis maakohus õigesti, et sellise nõude aegumist reguleerib PankrS § 63 lõige 2. Küll aga kohaldas maakohus nimetatud sätet ebaõigesti. PankrS § 63 lõike 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtajaks kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Seega erinevalt üldnormist (kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lõige 1) ei võimalda PankrS § 63 lõige 2 pankrotivõlgniku teadasaamist halduri poolt õigusvastase tegevusega tekitatud kahjust siduda tema teadma pidamisega asjaoludest. Maakohus asus seisukohale, et hageja pidi olema arveldusarvelt teostatud vaidlusalusest maksest teadlik selle tegemisest alates, kuna omas sel ajal arve kasutamise ja käsutamise õigust ning makse teostanud isik JR oli talle kuuluva äriühingu töötaja, kes ilmselt ei tee makseid iseseisvalt ega hagejat sellest teavitamata. Seega kohaldas maakohus siiski aegumise tuvastamisel asjaolust teadma pidamist, kuigi PankrS § 63 lõige 2 seda ette ei näe.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.