Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjatel on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Vinni vald, Piira küla, Õhtu tn 3 korteriühistu (Piira Pärnad Korteriühistu) esitas 14.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses Viru Maakohtule 12.01.2018, lõplikult korrastatuna 07.02.2018, hagiavalduse võlgnike vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjate kaasoomandisse xxxx asuv korteriomand nr xxxx, mis asub elamus, mille majandamist korraldab hageja ja mille liikmed omakorda on kostjad. Sellest tulenevalt on kostjatel kohustus tasuda viimase poolt esitatavaid kuluarveid. Hageja poolt edastatud arve alusel on kostjad jätnud tasumata arved perioodil juuni 2016 kuni november 2017 (kaasa arvatud) põhivõlana summas 1264,99 eurot, mida hageja soovib kostjatelt VÕS §-dele 65 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 3 , KÜS § 5 lg 2 ja 7 lg 4 tuginevalt välja mõista koos menetluskuludega - riigilõivu katteks 200 eurot, dokumentide kuluna 13 eurot ja lepingulise esindaja kulu katteks 324 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja R K on dokumendid kätte saanud e-toimiku kaudu 06.03.2018 ja kostja S A on dokumendid kätte saanud abikaasa vahendusel 03.03.2018. Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei täitnud korteriomandile teenuste osutamisest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 3, 113 lg 1 alusel kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 537 eurot, s.h. riigilõiv summas 200 eurot, õigusabikulud 324 eurot ja dokumentide kulu 13 eurot. Kohus leiab, et kulud on põhjendatud ja õigusabikulude osas ka mõistlikus suuruses. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega ning kuulub kostjate poolt hüvitamisele. Kostjad ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjatel menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.