Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2025.a, Tallinn,
Tsiviilasja number
2-23-151257
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi J. V. D. V. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3879,84 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ), registrikood 11542046; lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: J. V. D. V., isikukood XXX, tegelik elukoht teadmata, materjalid kätte toimetatud Ametlikud Teadaanded kaudu Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, ärakuulamine 21.10.24, pooled istungile ei ilmunud
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt J. V. D. V. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 3879,84 eurot, millest põhivõlgnevus 2999,25 eurot, intress 366 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 479,59 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista kostjalt J. V. D. V. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 455 eurot.
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb J. V. D. V.-l tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.
Toimetada käesolev kohtuostus kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu, juhul kui kättetoimetamine muul viisi ei ole võimalik.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 1
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xxxx ja kostja sõlmisid 02.01.2023 krediidilepingu, mille tingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Krediidi kulukuse määr on 45,93 % aastas. Teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi konto väljavõtte alusel ja maksehäire registrist saadud andmeid, mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Asjaolude töötas kostja töötas it- teenuste alal, üüris eluruumi, ülalpeetavaid polnud. Kostja Xxxx olevat arvelduskonto andmeid kontrolliti ja see oli kontrolli kohaselt oli kostja sissetulek keskmiselt 2000 eurot kuus ja selgus kostja krediidivõimekus. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3461 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38.398% aastas ehk 0.1052% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 45.93% aastas. Lepingu eritingimuste punkti G. Kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3623.97 EUR. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 762.56 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 461.75 eurot, kulude katteks 17.06 eurot ja intressi katteks 283.75 eurot. Kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati mais 2023, siis oli Kostja alates juunist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, juuni 2023, juuli 2023, august 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 24.08.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse 2
kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 08.09.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 06.10.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja esitas 14.11.2024 hagiavalduse täiendused. Juhul, kui kohus on endiselt seisukohal, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on hageja kohustatud esitama võlgnevuse ümberarvestuse, esitab hageja käesolevaga alternatiivse nõude järgmiselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403.4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär oli 2,5% aastas (hageja arvestab viiviseid 0% aastas). TsÜS § 84 lg 1 II lause sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid (3461 eurot) ja kostja poolt teostatud tagasimakseid (762,56 eurot) nõuab hageja kostjalt summa 3156,04 eurot tasumist, millest väljastatud krediidisumma jääk 2698,44 eurot (väljastatud krediit 3461 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 762,56 eurot), sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis põhivõlalt 2698,44 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 09.09.2023 kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kokku summas 392,60 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 3879,84 eurot, millest põhivõlgnevus 2999,25 eurot, intress 366.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 479.59 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot; menetluskulud ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 26.04.24, kohtukutse 06.07.24 ning täiendatud hagiavaldus 22.12.24 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile ja hagi täiendustele vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määr (45,93%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15.31%. Kostja sõlmis 02.01.23 krediidilepingu, mille krediidi kulukuse määraks on 3
45,93%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (15.31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.