2-18-1650/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

5.5.Võlgniku pankroti väljakuulutamisest PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lõike 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Antud menetluses esinevad PankrS § 29 lg 2 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest, kuna vara müügi hind on hetkel täpsustamisel ning ei ole teada, kas see katab kõiki võlgniku kohustusi ning pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse koos pankrotiavaldusega 01.02.2018. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud asjaolusid, esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 171 lg 11 alusel. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Arvestades eeltoodut ja juhindudes PankrS § 1 lg 1 – 3, § 15 lg 1, § 22 lg 2 kuni 5, § 27 lg 5, § 29 ja § 31 lg 1, 3 ja 4 teeb ajutine haldur ettepaneku: kuulutada välja K K (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning nimetada K K pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757); mõista Võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 1190 eurot (14 tundi x 85 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 238 eurot ning ajutise halduri kulud kogusummas 59 eurot (sisaldab käibemaksu), seega kogusummas 1487 eurot. Palun ajutise halduri tasu koos kuludega 1487 eurot (tasu koos käibemaksuga 1428 eurot ja kulud 59 eurot) maksta välja OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid SEB Pank AS-i arveldusarvele nr EE231010220204462227; kinnitan, et olen nõus olema K K pankrotihaldur. Haldur palub pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kogusummas 476,40 eurot määrata riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 (AS SEB Pank) 476,40 eurot, sest sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145).

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik. PankrS § 31 lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lõikele 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline PankrS § 31 lg. 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi vähemalt 11 800 eurot, võlgniku enda andmetel on tema võlasumma 15000-20000 eurot, täpsem ülevaade võlgnikul endal võlgadest puudub. Kuna võlgnikul sissetulek palga näol puudub ning rahalisi vahendeid napib, siis ta on kindel, et on pankrotiseisus. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal kuulub võlgnikule kaasomandis kinnistu aadressil: Saare maakond, Saaremaa vald, XXXXXXXXXX Kinnistu on reaalosadeks jagamata. 2016 aastal Uus Maa Kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakti alusel oli vara väärtus ca 46 000-57 000 euro väärtuses. Võlgniku sõnul on teine kinnisvarabüroo hinnanud kinnistu väärtuseks ca 30 000 eurot. Seega on hinnanud kinnisvarabürood kinnistu väärtuseks 30 000 kuni 57 000 eurot ja kuna võlgnikule kuulub kinnistust pool, siis vara väärtus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 28 500 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt elab majas tema alkohoolikust vend G K (isikukood XXXXXXXXXXXXX; tel. XXXXXXX) ning maja on väidetavalt muudetud elamiskõlbmatuks. Seetõttu peabK elama lapsega mujal ja Kuressaare linn on talle andnud seoses selle asjaoluga ka kasutusse aadressil K tn 20, Kuressaare linn, Saare maakond. G Kle ei ole sobinud siiani ajutisele haldurile maja seest näidata. Ka ei sobinud aeg enne kohtuistungit 09.03.2018. Teada on, et teine kaasomanik maja müüa ei soovi ja elab seal üksi. Vara müügi hind on hetkel täpsustamisel ning see selgub pankrotimenetluse käigus. Seega on ülaltoodust tulenevalt reaalosadeks jagamata kinnistu müük igati raskendatud ning turuhind väike. Ajutine haldur hindab selleks väärtuseks ca 15 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, etK K on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

2-18-1650 Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 26 aprill 2018.a. kell 11.00 Kuressaare kohtumajas. PankrS § 86. lõike 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Lõike 2 kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama tema poolt vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust, seega on võlgniku osavõtt üldkoosolekust kohustuslik. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (lg 4). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 1487 eurot (sisaldab käibemaksu) ning ajutise halduri kulu summas 59 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur Terje Eipre on andnud nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.