2-17-120952/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 21.09.2017 esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 08.12.2017 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.12.2017 esitas OÜ AF Võlamenetlus hagi R. N vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järgmine leping: - 29.04.2014 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 3100606; Ajavahemikul 01.12.2014- 01.03.2015 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Lepingu alusel kohustas Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.02.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Kostja on jätnud tasumata järgmiste hagiavaldusele lisatud arvete eest: - arve nr 2011227654 summas 10 eurot maksetähtajaga 18.12.2014; - arve nr 2011491683 summas 10 eurot maksetähtajaga 18.01.2015;

- arve nr 2011726911 summas 10,33 eurot maksetähtajaga 21.02.2015; - arve nr 2011923390 summas 214,16 eurot maksetähtajaga 18.03.2015. Eeltoodust tulenevalt on kostjal tasumata arveid summas 244,49 eurot. Kostja võlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel nr 2011923390, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara müügilepingust, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendipoolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkt 7.8. alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab viivist seadusjärgselt 0,022% alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.03.2015 kuni hagiavalduse koostamiseni 20.12.2017. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 54,12 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016 kostja vastase nõude OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt R. N välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 244,49 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 54,12 eurot ja lisanduv viivis alates 21.12.2017 kuni põhinõude summas 244,49 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 325 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.01.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 13.03.2018. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 11.01.2018 ja loeti kättetoimetatuks 26.01.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 23.02.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 29.04.2014 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 3100606 ning kostjale 01.12.201401.03.2015 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 244,49 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 19.03.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2017 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 54,12 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega (tlk 67). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 244,49 eurolt perioodil 21.12.2017 kuni 13.03.2018 (k.a) 83 päeva eest moodustab 4,45 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.03.2018 seisuga kokku 58,57 eurot (54,12 eurot + 4,45 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.03.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 244,49 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 244,49 euro suurust. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 alusel summas 30 eurot. Hageja esindaja on peale lepingu lõpetamist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast

lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja ei ole tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 328,61 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk ligikaudu 1,5 % ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 325 eurot. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.