Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 12.10.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 20.12.2017 Viru Maakohtule hagi D. V vastu võlgnevuse nõudes ja 10.01.2018 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis D. V 10.12.2016 Placet Group OÜ-ga laenulepingu nr xxxx summa 100 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 2 kuud. Enne laenutaotluse esitamist täitis kostja laenutaotluse ning seejärel oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenulepingu tingimustega. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku lepingu nr xxxx lisas 8.02.2017, 2 osamaksega. Pooltevahelise laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil selliselt, et kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas. Kostja on varasemalt allkirjastanud isikusamasuse tuvastamise ankeedi 2.03.2015 Tapa postkontoris. Laen 100 eurot kanti üle 10.12.2016, maksekorraldusega nr 1100933. Graafiku kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenusumma järgmiselt: põhiosa 100 eurot, intress 5.80 eurot. Tagastamisele kuuluv summa kokku on 105.80 eurot. Kostja ei ole tagastanud kogu laenatud summat. Kokku on kostja tagastanud laenu 6.01.2017 summas 53,43 eurot, millest hageja on arvestanud: 49.59 eurot põhivõla kustutamiseks ja 3.84 eurot intressi tasu. Hageja on seisukohal, et kostja pidi olema teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt ning laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 8.3. Laenuandja on saatnud kostjale võlateatised e-maili teel alates 9.02.2017 järgmiselt: 1. võlateatis 9.02.2017, tasuline võlateatis 17.02.2017 (5 eurot). Võlateatiste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal on tasu vastavalt hinnakirjale.

14.03.2017 ütles Placet Group OÜ kostjaga sõlmitud laenulepingu nr xxxx korduvate rikkumiste tõttu üles ja koostöölepingu lisa 2 nr xxxx kohaselt edastati kostjale Placet Groupi OÜ poolt teade nõude loovutamiseks akti nr 31002229592 alusel OÜ ITM Inkasso OÜ-le, millest alates on hageja nõude omandajana õigustatud kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Nõude loovutamise alus tuleneb Placet Group OÜ ja ITM Inkasso vahel sõlmitud koostöölepingust. Seisuga 14.03.2017 oli kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 59.57 eurot (põhiosa 50,41 eurot, intress 1,96 eurot, viivis 2,20 eurot, võlateatis 5 eurot). Täiendavad võlateatised on ITM Inkasso OÜ poolt kostjale edastatud: 24.03.2017, 13.06.2017 (5 eurot), 3.07.2017 (5 eurot), 12.07.2017 (5 eurot) vastavalt hinnakirjale. Hageja esindaja on näidanud initsiatiivi kostjaga kontakteeruda ja läbirääkida, kuid see pole soovitud tulemusi andnud, mistõttu hagejal ei jäänud üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt seaduses toodud ulatuses tasumisega viivitatud perioodi eest alates lepingu nõude loovutamise järgnevast päevast, s.o alates 14.03.2017 alljärgnevalt: Võlgnevuse põhiosa Viivitatud päevi Viivis 50,41 eurot 14.03.2017 – 20.12.2017 50,41 x 8 % x 280/365 280 päeva 3,09 eurot Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 20.12.2017 on seadusest tuleneva sissenõutava viivise suurus 3,09 eurot, iga viivitatud päeva eest kohustub kostja tasuma viivist 0,022 % võlgnetavalt summalt 50,41 eurolt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamata alustel jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Edaspidi nõuab hageja seadusjärgset viivist põhinõudelt summas 50,41 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 14.03.2017 tasumata summalt päevas. Poolte vahel sõlmitud Laenulepingu üldtingimuste punkti 16.7. kohaselt kuuluvad pooltevahelised vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki. Samas on laenulepingu üldtingimuste punktis 16.3. kajastatud laenusaaja kohustus postiaadressi või e-posti muutusest teist lepingupoolt teavitada kirjalikult 3 kalendripäeva jooksul arvates aadressi muutumisest. Kostja ei ole hagejat informeerinud tema aadressi muutusest, seega on hageja seisukohal, et hageja on õigustatud hagema kostjalt võla tasumist kostja enda poolt laenulepingu sõlmimisel antud andmete põhiselt. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt D. V ́lt välja hageja ITM Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 50,41 eurot, intress 1,96 eurot, tasulised võlateatised (17.02.2017 (5eur); 13.06.2017 (5eur), 3.07.2017 (5eur), 12.07.2017 (5eur)) summas 20 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,09 eurot ja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 30.11.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja mõista kostjalt D. V ́lt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12.01.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 13.03.2018.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 12.01.2018 ja loeti kättetoimetatuks 27.01.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.02.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Placet Group OÜ ja kostja vahel 10.12.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 50,41 eurot. Samuti on põhjendatud kosjalt välja mõista tasumata intressimakse summas 1,96 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 14.03.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2017 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 3,09 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hagis märgitud viivise arvestusega (tlk 54). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja taotlus arvestada edaspidist viivist alates 30.11.2017 on kohtu hinnangul ilmselge eksitus, kuivõrd hageja ise on juba viivise välja arvestanud 20.12.2017 seisuga. Seega peab kohus põhjendatuks arvestada seadusjärgne viivis põhinõudelt 50,41 eurolt perioodil 21.12.2017 kuni 13.03.2018 (k.a) 83 päeva eest, mis moodustab 0,92 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.03.2018 seisuga kokku 4,01 eurot (3,09 eurot + 0,92 eurot).

Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.03.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 50,41 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 50,41 euro suurust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja võlateatiste hüvitamist kokku summas 20 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on kostjale saadetud üks tasuline võlateatis ning peale lepingu lõpetamist kolm tasulist võlateatist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist on võlausaldajal õigus nõuda tarbijalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 20 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.