lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-15-18141/165

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-18141/165
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
09.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing GLORESTON10446582(Kostja)Tallinn, Võru tn 12 korteriühistu80053401(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-18141

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots

Tsiviilasi

XX hagi kohtutäitur Mati Kadaku, Võru tn. 12 Korteriühistu ja Osaühingu GLORESTON vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja Osaühingu GLORESTON kohustamiseks andma nõusolek omanikukande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.09.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu GLORESTON määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud korras esindaja advokaat Aleksei Vassiljev Kostja I kohtutäitur Mati Kadak, lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich Kostja II Võru tn. 12 Korteriühistu (registrikood 80053401), seaduslik esindaja VŠ Kostja III Osaühing GLORESTON (registrikood 10446582), seaduslik esindaja VV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 28.09.2017 määrus muutmata.
2.Jätta Osaühingu GLORESTON määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 29.11.2016 otsusega XX (hageja) hagi kohtutäitur Mati Kadaku (kostja I), Võru tn. 12 Korteriühistu (kostja II) ja Osaühingu GLORESTON (kostja III) vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja III kohustamiseks andma nõusolek omanikukande muutmiseks rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.03.2017 otsusega maakohtu 29.11.2016 otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus tunnistas kehtetuks 28.10.2015 kella 12-st kuni 04.11.2015 kella 12-ni täiteasjas nr 008/2015/882 toimunud elektroonilise kordusenampakkumise, mille käigus toimus korteriomandi asukohaga Tallinn, Võru tn 12-19 (kinnistusraamatu registriosa nr 6347701) müük kostjale III (resolutsiooni p 2.1) ning kohustas kostjat III andma nõusoleku kinnistusraamatus registriosa nr 6347701 omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada praegune omanikukanne kostja III kohta ja kanda omanikuna sisse hageja, asendades eelnevalt sõnastatud nõusoleku otsusega (resolutsiooni p 2.2). Ringkonnakohus jättis hageja menetluskulud seoses resolutsiooni p-s 2.1 lahendatud nõudega kostja I kanda ning seoses p-s 2.2 lahendatud nõudega kostja III kanda. Riigikohus jättis 22.05.2017 määrusega kostja III kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning 19.06.2017 määrusega kostja I kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

2.03.12.2015 määrusega määras maakohus hagejale riigi õigusabi menetluseks esimese astme kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi seaduse § 17 lg-st 3 tulenevalt oli hageja õigustatud saama riigi õigusabi ka apellatsioonimenetluses.
3.04.07.2017 esitas hageja määratud korras esindaja maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes määrata hageja poolt tsiviilasjas kantud menetluskulud kindlaks summas 1060 eurot (sh käibemaks), millest moodustavad 50 eurot hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv, 50 eurot määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning 528 eurot (sh käibemaks) õigusabikulud maakohtus ja 432 eurot (sh käibemaks) õigusabikulud ringkonnakohtus. Riigi õigusabi korras esindava advokaadi tunnihind on 40 eurot/h + käibemaks. Hageja kinnitas, et kõik kulutused on kantud seoses tsiviilasjaga.
4.Kostja I esitas hageja avaldusele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja välja toonud, millised kulud on seotud esimese nõudega ja millised teise nõudega. Tasumäär ületab maakohtus „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg-s 3 sätestatud tasu piirmäära ja on seda ületavas osas põhjendamatud. Põhjendatud ei ole hagiga tutvumise kulu 30 min ja kulud puuduste kõrvaldamiseks. Kostjale I ei ole kättesaadav hageja 10.12.2015 dokument, seega selles osas ei saa kostja I hinnangut anda. 06.04.2016 ja 19.04.2016 toimingute kogukulu ei saa ületada 1 h, arvestades maakohtu määruse ja sellele esitatud määruskaebuse mahtu. Ringkonnakohtu menetlusega seotud õigustoimingute puhul ei ole põhjendatud ajakulu 30 min, mis on kulus kostja III vastusega tutvumiseks, arvestades selle mahtu.
5.Kostja III hageja menetluskuludega ei nõustunud. Maakohtu määrus
6.28.09.2017 määrusega mõistis maakohus kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks) ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Kohus mõistis kostjalt III Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks) ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 50 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asja toimikust nähtuvalt on hageja kohtukuluks hagi tagamise avalduste esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kuna ringkonnakohus jättis otsuse resolutsiooni p-s 2.1 lahendatud nõudega seotud kulud kostja I kanda ja p-s 2.2 lahendatud nõudega seotud kulud kostja III kanda, ning kuna hagi tagamised on seotud mõlema kostjaga, siis tuli riigilõivud välja mõista kostjatelt hageja kasuks võrdsetes osades. Kuna hageja esitas määruskaebuse maakohtu 06.04.2016 määruse peale, millega kohus rahuldas kostja I taotluse kohustada hageja tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, jäi kaebuselt tasutud riigilõiv kostja I kanda. Maakohus rahuldas 13.12.2016 määrusega osaliselt määratud esindaja 08.12.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 528 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohus rahuldas 24.03.2017 määrusega määratud esindaja 09.03.2017 esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 432 eurot (sh käibemaks). Seega maakohus ei hinda enam kulude põhjendatust ja vajalikkust, kokku on esindajakulud 960 eurot (sh käibemaks). Arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ja põhjendusi, on kõik hageja esindaja kulud seotud nii otsuse resolutsiooni p-s 2.1 kui ka 2.2 rahuldatud nõuetega, mistõttu tuleb kostjatel I ja III kanda kulud võrdsetes osades. Seega tuli kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks) ja kostjalt III Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks). TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

4.Kostja III esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Kaebuses vaidleb kostja III vastu menetluskulude jaotusele. Vastused määruskaebusele
5.Kostja II leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Kostja I ja hageja palusid keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest ning määruskaebuse menetlusse võtmisel jätta see rahuldamata. Edasine menetluse käik
7.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 28.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kostja III on määruskaebuses asunud seisukohale, et tsiviilasjas toimunud põhivaidlus lahendati ebaõigesti, mistõttu ei olnud ka põhjendatud menetluskulude jaotus. Kuivõrd menetluskulude jaotus määrati kindlaks tsiviilasja põhimenetluses, mis on lõppenud Riigikohtu 22.05.2017 määrusega kostja III kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks, ei saa kostja III menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel jaotuse ebaõiglusele tugineda.
10.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Praegusel juhul on maakohus õigesti leidnud, et vaidlustatud määruses ei olnud vajadust enam hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata, kuna hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja ning maakohus ja ringkonnakohus on vastavalt 13.12.2016 ja 24.03.2017 määrustega esindaja tasutaotlused lahendanud ja esindaja õigusabikulude põhjendatusele hinnangu andnud. Samuti on põhjendatud kostjalt III välja mõista ka hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna hageja taotlus rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui hageja saab esitada vastuväiteid eelnimetatud 13.12.2016 ja 24.03.2017 määrustega väljamõistetud menetluskulude suurusele, ei ole vastuväited põhjendatud, sest kohtud on kohaselt kontrollinud advokaadi esitatud taotluste põhjendatust ja oma otsustust piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus ei tähelda nimetatud osas maakohtu ja ringkonnakohtu poolt diskretsiooni piiride rikkumist.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.TsMS § 178 lg 4 alusel ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.