NP hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadak, Võru tn. 12 Korteriühistu ja Osaühingu GLORESTON vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise ning Osaühingu GLORESTON vastu omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõuetes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 29. novembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
NP apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): NP (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aleksei Vassiljev Kostja I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich Kostja II (vastustaja II): Võru tn. 12 Korteriühistu (registrikood 80053401), seaduslik esindaja juhatuse liige VŠ Kostja III (vastustaja III): Osaühing GLORESTON (registrikood 10446582), seaduslik esindaja juhatuse liige VV
Asja läbivaatamine
6.märtsi 2017 avalikul kohtuistungil, millel osalesid hageja esindaja ning kostjate I ja II esindajad
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldada järgmiselt: 2.1 Tunnistada kehtetuks 28. oktoobril 2015 kella 12-st kuni 4. novembril 2015 kella 12-ni täiteasjas nr 008/2015/882 toimunud elektrooniline kordusenampakkumine, mille käigus toimus korteriomandi asukohaga Tallinn, Võru tn 12-19 (kinnistusraamatu registriosa nr 6347701) müük Osaühingule GLORESTON (registrikood 10446582).
Kohustada kostjat Osaühing GLORESTON andma nõusolek kinnistusraamatus registriosa nr 6347701 omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada praegune omanikukanne Osaühingu GLORESTON kohta ja kanda omanikuna sisse NP (isikukood XXXXXXXXX). Asendada eelmises lauses sõnastatud nõusolek käesoleva otsusega. Jätta hagi tagamise abinõud kehtima järgmiselt: 3.1 Jätta Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2015/2735) kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. 3.2 Jätta Harju Maakohtu 11. detsembri 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kinnistusraamatu registriossa nr 6347701 keelumärke seadmine) kehtima kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitud nõusolekule vastava kinnistusraamatu kande tegemiseni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada järgmiselt: 5.1 Hageja menetluskulud seoses resolutsiooni punktis 2.1 lahendatud nõudega jätta Tallinna kohtutäituri Mati Kadak kanda ja seoses punktis 2.2 lahendatud nõudega Osaühingu GLORESTON kanda. 5.2 Kostjate menetluskulud jätta iga kostja enda kanda. 2.2
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.NP (hageja) esitas 2. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadak (kostja I), Võru tn. 12 Korteriühistu (kostja II) ja Osaühingu GLORESTON (kostja III) vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja III kohustamiseks anda nõusolek omanikukande muutmiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palus hageja: (1) tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 008/2015/882 (edaspidi „täiteasi“)
28.oktoobril 2015 kell 12 kuni 4. novembril 2015 kell 12 toimunud elektrooniline kordusenampakkumine (edaspidi „vaidlusalune enampakkumine“), mille käigus toimus hageja omandis olnud korteriomandi asukohaga Tallinn, Võru 12-19 (registriosa nr 6347701, edaspidi „korteriomand“) müük kostjale III; 2 (10)
(2) tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile; (3) parandada kinnistusraamatus korteriomandi omanikukanne selliselt, et kustutada omanikuna kostja III ja kanda sisse hageja; (4) kohustada kostjat III andma nõusolek korteriomandi omanikukande parandamiseks ja asendada kostja III tahteavaldus kohtuotsusega. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud: kohtutäitur algatas kostja II (sissenõudja) avalduse alusel 28. aprillil 2015 hageja (võlgnik) suhtes täitemenetluse; kohtutäitur ei toimetanud hagejale kätte 28. aprilli 2015 täitmisteadet. Täitmisteadet ei saa lugeda kättetoimetatuks teate postkasti panemisega, kuna vastavad eeldused on täitmata. Kättetoimetamist kellaaegadel 13.33 ja 16.22 ei saa pidada oluliselt erinevateks kellaaegadeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 2 tähenduses. Hageja käib tööl, mistõttu ei saa eeldada, et ta viibib kodus tööajal; täitmisteates puuduvad andmed nõude suuruse kohta ja teave, millal muutus nõue sissenõutavaks, mistõttu ei ole täitmisel olev nõue selge. Täitmisteates ei ole märgitud, et täitedokumendi (Harju Maakohtu 26. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-1223983) järgi on kostjal II nii tähtajaline kui ka tingimuslik nõue. Samas ei ole võimalik tuvastada, kas tähtajad ja tingimus on saabunud. Kostja II esitas lisaks
9.septembril 2015 kohtutäiturile teise täitmisavalduse, mille alusel pole täitmisteadet koostatud; kohtutäitur müüs vaidlusalusel enampakkumisel hageja korteriomandi. Enampakkumise akti sai hageja kätte 10. novembril 2015; kohtutäitur ei oleks tohtinud hageja korteriomandit müüa ega arestida, sest nõude rahuldamiseks oleks piisanud hageja töötasu arestimisest. Töötasu arestimise akti edastas kohtutäitur hagejale 25. juunil 2015; kohtutäitur ei teavitanud hagejat kordusenampakkumisest tähtaegselt, vaid alles
21.oktoobril 2015, millega rikkus oluliselt enampakkumise tingimusi; kohtutäitur ei oleks tohtinud realiseerida hageja vara enampakkumisel enne täitedokumendis sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumist. Hageja oli kohustatud tasuma igakuiselt võlgnevust 101,10 eurot. Kohtutäituri vastuvõtul
5.augustil 2015 teatas kostja I hagejale, et kui hageja tasub edaspidi igakuiselt 100 eurot, siis korteriomand müüki ei lähe. Hageja tasus kohtutäiturile 100 eurot nii
10.augustil, 8. septembril kui ka 8. oktoobril 2015.
2.Kostja I (kohtutäitur) vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: täitmisteade on koostatud nõuetekohaselt; täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitedokumendi koopia toimetati hagejale kätte korteriomandi aadressil TsMS § 326 alusel postkasti panekuga. Postkasti pani kohtutäituri abi-kuller täitmisteate 8. juunil 2015 kell 13.33, olles eelnevalt samal aadressil käinud 4. juunil 2015 kell 16.22. Kummalgi korral ust ei avatud. Kohtutäitur tegi eelnevalt kindlaks, et hageja elab nimetatud aadressil; hageja võlgnevust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasunud; esimest korda võttis hageja kohtutäituriga ühendust e-posti teel 9. juulil 2015 ja uuris, miks on tema konto arestitud, samuti palus võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa. Kohtutäitur selgitas hagejale sama päeva e-kirjas milline on täitemenetluse aluseks olev täitedokument ja kuidas on võimalik maksegraafiku koostamine; 3 (10)
kostja II esindaja teavitas 13. juuli 2015 vastuvõtul, et hagejalt ei ole laekunud võlgnevuse katteks ühtegi summat ja palus arestida hagejale kuuluva vara; kohtutäitur määras korteri arestimise ajaks 28. juuli 2015. Vastava teate edastas ta hagejale nii e-posti teel kui ka Eesti Posti kaudu korteriomandi aadressile. Seepeale helistas hageja ema, kes teatas, et hageja ei viibi Eestis ja palus arestimise edasi lükata. Kohtutäitur lükkas arestimise edasi 3. augustini 2015. Hageja arestimise läbiviimisele ei ilmunud, kuigi kohtutäitur helistas talle samal päeval ja tuletas meelde, et toimub korteriomandi arestimine. Hageja lubas tulla kahe päeva pärast vastuvõtule; kohtutäitur koostas 3. augustil 2015 kostja II juuresolekul kinnisasja arestimise akti ja määras korteriomandi elektroonilise enampakkumise alguse oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee 2. september 2015 kell 13.00. Hageja sai arestimise akti koos täitetoimingust teatamisega isiklikult allkirja vastu kätte 5. augustil 2015, mille peale kaebust ei esitanud, küll aga kirjutas ta samal päeval avalduse, milles palus võimalust võlgnevust osade kaupa 100 eurot kuus tasuda alates 10. augustist 2015. Seetõttu kohtutäitur enampakkumist välja ei kuulutanud. Kostja II teatas 31. augustil 2015, et ei nõustu maksegraafikuga ja soovib korteriomandi realiseerimist enampakkumisel; kohtutäitur määras korteriomandi elektroonilise enampakkumise alguseks oksjonikeskkonnas 23. septembri 2015 kell 9.00. Nii hagejale kui ka kostjale II edastati teade
1.septembril 2015 e-posti teel. Hageja helistas seepeale kohtutäituri büroosse ja teatas, et sai teate kätte, aga ei ole sellega rahul; hageja esitas 3. septembril 2015 kohtutäiturile kaebuse, mille täituri asendaja jättis
11.septembri 2015 otsusega rahuldamata ja otsustas jätkata enampakkumise läbiviimist. Otsus edastati pooltele e-posti teel ja toimetati hagejale kätte ka postkasti panekuga korteriomandi aadressil. Hageja otsust ei vaidlustanud; kohtutäitur koostas 2. oktoobril 2015 elektroonilise enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna alghinna ulatuses ei tehtud ühtegi pakkumist; kohtutäitur määras 5. oktoobril 2015 elektroonilise kordusenampakkumise alguse oksjonikeskkonnas 28. oktoobriks 2015 kell 12.00 ja teatas sellest mh hagejale; hageja esitas 25. oktoobril 2015 kohtutäiturile avalduse, milles palus taas võimalust tasuda võlgnevust osade kaupa, millest kostja II keeldus. Seejärel teatas hageja
3.novembril 2015 telefoni teel, et tasub samal päeval kogu oma võlgnevuse, mille peale selgitas kohtutäitur, et hagejal on õigus nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist, st enne 4. novembrit 2015 kell 12.00; kuna enampakkumise võitja (kostja III) soovis kinnisasja osta laenuga, toimus
6.novembri 2015 elektroonilise kordusenampakkumise akti alusel 9. novembril 2015 notaris kinnisasja koormamine hüpoteegiga; hageja märgitud 10. augusti, 8. septembri ja 8. oktoobri 2015 osamaksed ei katnud täitedokumendiks oleva kohtumäärusega ette nähtud maksegraafiku võlgnevust; hageja töötasu arvel ei õnnestunud kostja II nõudeid rahuldada. Hagejal oli ka üks ülalpeetav, mistõttu pidi ta saama igakuiselt kätte netosummana vähemalt 530 eurot; kostja II 9. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitedokumendi alusel, mille osas täitemenetlus juba toimus. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei nõua sellises olukorras eraldi täitemenetluse alustamist ega ka täitemenetluse alustamisega seotud toimingute tegemist.
3.Kostjad II ja III ei pea ennast kohasteks kostjateks. Nad leiavad, et korteriomandi enampakkumise teel võõrandamise aluseks olid hageja täitmata kohustused. 4 (10)
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis 29. novembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistas maakohus 11. ja
22.detsembri 2015 määruste alusel rakendatud hagi tagamise abinõud.
5.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: kohtutäitur algatas 28. aprillil 2015 hageja suhtes kostja II täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 26. veebruari 2013 tsiviilasjas nr 2-12-23983 tehtud kohtumääruse kui täitedokumendi alusel täitemenetluse täiteasjas nr 008/2015/882; hageja elukohaks oli täitemenetluse kestel ning enne täitemenetlust Võru 12-19 Tallinnas ning e-posti aadressiks XXX, mida hageja kinnitas kohtuistungil; kohtutäitur müüs elektroonilisel enampakkumisel täiteasjas nr 008/2015/882 hageja korteriomandi. Elektroonilise kordusenampakkumise akti sai hageja kätte
10.novembril 2015 e-posti teel.
6.Maakohus tugines TMS §-le 10 ja leidis, et hageja oli täitmisteate ja täitedokumendiga tutvunud enne kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud täitmisteadet kätte ja ei olnud täitedokumendist teadlik. Asja materjalidest nähtuvalt püüti hagejale 28. aprilli 2015 täitmisteadet tema elukohas isiklikult kätte toimetada kahel korral: 4. juunil 2015 kell 16.22 ja 8. juunil 2015 kell 13.33. Kuigi TsMS § 326 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud ja täitmisteadet ei saa lugeda hagejale kättetoimetatuks postkasti panekuga, siis ei tähenda see, et hageja pole täitmisteadet enne korteriomandi arestimist kätte saanud. Tulenevalt kohtutäituri vastusest pöördus hageja kohtutäituri poole telefoni teel 9. juulil 2015 peale seda, kui oli teada saanud, et hageja töötasu on arestitud, mida hageja kinnitas ka kohtuistungil.
7.Täitmisteade sisaldab kõiki TMS § 24 lg-s 3 ette nähtud elemente ja selles on märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg. Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul pidi võlgnik koos täitekuludega tasuma 2 943,93 eurot, aga selle tähtaja möödumisel 3 255,33 eurot. Märgitud on ka, et kohtutäituri kogu põhitasu koos käibemaksuga on 622,80 eurot ja vabatahtliku täitmise korral kuulub tasumisele pool põhitasust ehk 311,40 eurot. Seega on täitmisteates andmed nõude suuruse kohta. TMS-st ei tulene kohustust märkida täitmisteates nõude sissenõutavaks muutumise aeg.
8.Täiteasjas täidetav täitedokument ei ole TMS §-s 19 nimetatud dokument, vaid jõustunud kohtulahend. Täitedokumendist nähtub hageja ja kostja II kokkulepe, et hageja tasub kostjale II võlgnevuse katteks kokku 3 639,51 eurot alates 20. märtsist 2013 võrdsetes osades 36 kuu jooksul, st igakuiselt 20. kuupäevaks 101,10 eurot (resolutsiooni p 2) ning lisaks tasub hageja tähtaegselt igakuised kostja jooksvad arved (p 3). Kokkuleppe pooled leppisid ka kokku, et kui hageja rikub määruse p-des 2 ja/või 3 märgitud maksekohustust, on kostjal II õigus pöörduda koheselt kohtutäituri poole kogu p-s 2 märgitud võlgnevuse täitemenetluses sissenõudmiseks. Puudub vaidlus, et hageja rikkus kohtumäärust (seda kinnitas hageja ka kohtuistungil), mistõttu muutus kogu nõue sissenõutavaks ning kostjal II tekkis õigus pöörduda kohtutäituri poole. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 2 muutus nõue jooksvate arvete osas sissenõutavaks peale arvel märgitud tasumise tähtaega. Kostja II 9. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitemenetluse raames, mille osas ei pidanud kohtutäitur algatama uut täitemenetlust. Kostja II on tõendanud nõude suuruse.
9.Puudub vaidlus, et kohtutäitur teavitas hagejat 29. juulil 2015 arestimistoimingu läbiviimisest, arestis korteriomandi 3. augustil 2015 ja määras elektroonilise enampakkumise alguse 2. septembril 2015 kell 13.00. Arestimise akti sai hageja isiklikult kätte 5. augustil 2015. Kinnisasja arestimise peale hageja kaebust ei esitanud. 5 (10)
Asjakohatud ja põhjendamatud on hageja väited, et kohtutäitur ei tohtinud korteriomandit arestida tulenevalt TMS § 53 lg-st 1, kuna kohtutäitur oli varasemalt arestinud hageja töötasu, millest piisas kostja II nõude täitmiseks. Täitmisel oleva nõude suurus oli 3 258,41 eurot, mitte täitedokumendist tulenev igakuine makse 101,10 eurot. Täitemenetluses ei sõlmitud tasumise graafikut ja kogu nõuet ei saanud täita arestitud töötasu arvel. Kohtutäitur määras 5. oktoobril 2015 elektroonilise kordusenampakkumise alguse oksjonikeskkonnas 28. oktoobril 2015 kell 12.00. Kordusenampakkumisest teatamise teade on muu menetlusdokument, mille puhul ei kohaldata kättetoimetamise rangeid reegleid ja nende edastamise viisi valib kohtutäitur (TMS § 10 lg-d 4 ja 5). Vastav teade on hagejale kohaselt edastatud. Tulenevalt TsMS § 3141 lg-st 1 tuleb lugeda, et hageja on kordusenampakkumise teate kätte saanud hiljemalt 9. oktoobril 2015. Asjaolu, et hageja on enampakkumise teate kätte saanud, kinnitab ka hageja 25. oktoobri 2015 avaldus, kus ta soovis praktiliselt enne enampakkumise lõppemist võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, millest kostja II keeldus
27.oktoobril 2015.
10.Kohtutäitur määras kordusenampakkumisel vara alghinnaks 5 000 eurot. Kordusenampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur parimaks kostja III pakkumise 5 200 eurot, mistõttu on 6. novembri 2015 enampakkumise akti alusel 15. novembril 2015 kinnistusraamatusse sisse kantud uue omanikuna kostja III. Kordusenampakkumise akti sai hageja kätte
10.novembril 2015 e-posti teel, mida hageja kinnitas hagiavalduses. Ka selles osas ei tuvastanud maakohus hageja õiguste rikkumist.
11.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see on toonud kaasa tema õiguste rikkumise. Kui võlgnik ei tee tema suhtes läbiviidava täitemenetluse raames kohtutäituriga koostööd, tagavadki võlgniku õigust saada teavet menetluse kulgemisest peamiselt TMS § 10 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt tuleb võlgnikule kätte toimetada või edastada kõik tema õigusi ja menetlustoiminguid puudutavad dokumendid. Iga hagejale kätte toimetatud või edastatud menetlusdokument sisaldas piisaval määral selgitusi täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega hageja õigustele ja kohustustele, sh õigusele vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust koos edasikaebamise korra ja tähtaja äranäitamisega. Asjakohatud on hageja väited, et hagejale ei olnud teada võlgnevuse suurus. Täitmisteates on võlgnevuse suurus toodud ning hagejal oli võimalus pöörduda täitmisel oleva nõude suuruse täpsustamiseks kohtutäituri poole ning võlgnevuse suurusest on hagejat teavitatud ka vahetult enne kordusenampakkumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks oli korteriomandi arestimine tühine TMS § 55 p 2 järgi, sest hagejale ei toimetatud täitmisteadet kätte. TMS-st ega TsMS-st ei tulene, et täitmisteadet saab lugeda võlgnikule kättetoimetatuks viisil, et võlgnikule teatatakse täitemenetlusest telefonitsi. Lisaks ei nähtu kohtutäituri vastusest ega kohtuistungi protokollist, et kohtutäitur oleks hagejaga 9. juulil 2015 telefoni teel suhelnud. Hageja võttis 9. juulil 2015 kohtutäituriga ühendust e-posti teel ja küsis, miks konto on arestitud. Edaspidi helistas kohtutäiturile hageja ema, kes teatas, et hageja ei viibi Eestis ja saabub alles 1. augustil 2015. Kohtutäituri enda selgituste kohaselt oli hageja teadmatuses tema suhtes toimuva täitemenetluse sisust kuni 5. augustini 2015. Esimene täitetoiming (3. augusti 2015 arestimisakti kättetoimetamine) tehti hageja suhtes 5. augustil 2015. Siinjuures ei väida kohtutäitur, et sel ajal oli täitmisteade hagejale kätte toimetatud. 6 (10)
Teiseks on asjas kogutud tõenditega vastuolus maakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu
26.veebruari 2013 määrus ei ole tingimuslik ega tähtajaline täitedokument TMS § 19 tähenduses. Määruse resolutsiooni p 4 kohaselt p-s 2 loetletud kohustused kuuluvad sundtäitmisele tingimusel, et hageja rikub p-des 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Seega on määrus tingimuslik. Määruse p 2 järgi kohustus hageja tasuma 3 639,51 eurot perioodiliste maksetena, tasudes igakuiselt 101,10 eurot. Seega on määrus ka tähtajaline täitedokument. Ekslik on maakohtu järeldus, et kogu nõue muutus sissenõutavaks, kuna hageja rikkus viidatud määrust. Määrusest ei tulene, et p-des 2 ja 3 märgitud kohustuste rikkumise korral kaotab p-s 2 märgitud maksegraafik kehtivuse ja selles märgitud tähtaegu ei tule enam järgida. Kolmandaks jättis maakohus kohaldamata TMS § 53 lg 1, mille kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Täitedokumendi, millest tuleneb hageja kohustus tasuda igakuiselt 101,10 eurot, sundtäitmiseks oleks selgelt piisav piirduda töötasu arestimisega, mida kohtutäitur ka tegi. Neljandaks on väär TMS § 132 lg-te 1 ja 2 tõlgendamine ja kohaldamine. Vabariigi Valitsuse
28.novembri 2013 määruse nr 166 kohaselt oli 2015. aasta kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot (bruto). Hagejal on üks ülalpeetav. Seega moodustas tema mittearestitav sissetulek 2015. aastal 520 eurot (390 + 130) bruto, mitte 530 eurot neto, nagu on vaidlustatud otsuses märgitud. Viiendaks jättis maakohus kohaldamata TMS §-d 24 ja 25. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis õigusnormide alusel jõudis kohus järeldusele, et 9. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitemenetluse raames, mille osas ei pidanud täitur algatama uut menetlust. Kuuendaks tugines maakohus üllatuslikult TsMS § 3141 lg-le 1. Seetõttu puudus hagejal võimalus esitada omapoolne seisukoht TsMS § 3141 kohaldamise osas. Kuna TsMS § 3141 kohaldamiseks puudusid eeldused, siis saab lugeda tuvastatuks, et kohtutäitur teatas hagejale kordusenampakkumisest alles 21. oktoobril 2015. Vaidlusalune enampakkumine algas juba
28.oktoobril 2015, st rikuti TMS § 84 lg-ga 3 ettenähtud etteteatamise tähtaeg. Seitsmendaks rikkus kohtutäitur selgitamiskohustust. Etteteatamise kohustuse rikkumise tõttu oli enampakkumise korraldamine 2015. aasta oktoobri lõpus hagejale üllatuslik. Talle oli arusaamatu, mis nõue on muutunud sissenõutavaks enampakkumise väljakuulutamise ajal, st mis summa tuli tasuda korteriomandi sundmüügi vältimiseks. Maakohus jättis hageja väited käsitlemata.
13.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi uue otsusega rahuldada. Hageja menetluskulud jäävad kostjate I ja III kanda, kostjate kulud aga nende endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
15.Hageja esitas oma nõuded nelja nõudepunktina (eespool p 1 alapunktid (1) – (4)). Sisuliselt on siiski tegemist kahe nõudega: esiteks soovib hageja vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 lg 1 alusel (nõudepunkt (1)) ja teiseks saada tagasi korteriomandit TMS § 223 lg 2 p 1 alusel (nõudepunktid (2) – (4)). Ringkonnakohtu hinnangul on sel viisil kokku võetud teise nõudega hõlmatud nii omandiõiguse tunnustamise, kinnistusraamatus ebaõige kande parandamise kui ka viimaseks vajaliku kostja III tahteavalduse andmiseks kohustamise taotlused. Kohtuistungil osalenud pooled ei esitanud nõuete sel viisil rühmitamisele vastuväiteid. Maakohus jättis hageja esimese nõude rahuldamata, mistõttu puudus vajadus teist nõuet sisuliselt käsitleda. Ka apellatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kõigepealt käsitleda hageja esimest nõuet. 7 (10)
16.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh siis, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. TMS § 55 p 2 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, st kui võlgnikule pole kätte toimetatud täitmisteadet. Seega tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldada, kui võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud. Siinjuures ei ole sedavõrd oluline täitmisteate kättetoimetamise kohane dokumenteerimine kui teate tegelik jõudmine võlgnikuni (vt nt Riigikohtu
29.septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25 teine lõik).
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et täitmisteade on käesoleval juhul hagejale kätte toimetatud. Toimiku materjalidest ei saa ka järeldada, et täitmisteade oleks tegelikult jõudnud hagejani enne korteriomandi arestimist 3. augustil 2015. TMS § 10 lg 2 esimene lause näeb ette, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, siis loetakse TsMS § 307 lg 3 alusel dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. TsMS 34. ptk sätestab menetlusdokumendi kättetoimetamise viisid ja 36. ptk näeb ette kättetoimetamise võimalused erijuhtudel, sh nn kättetoimetamise fiktsioonid, mille korral dokument tuleb lugeda kättesaaduks sõltumata selle tegelikust saajani jõudmisest. Viimaste hulka kuulub ka dokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga (§ 326), mille tulemusel loetakse teatavate eelduste täidetuse korral dokument saajale kätte toimetatuks. Kui dokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldused pole täidetud, siis ei saa kohus nendele tugineda ega menetlusõiguslikke järelmeid rakendada, sõltumata sellest, kes minetuse põhjustas (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-16, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb samast reeglist juhinduda ka täitemenetluses dokumendi kättetoimetamise hindamisel.
18.Kostja I väitel toimetas ta täitmisteate hagejale kätte TsMS §-s 326 märgitud viisil ehk postkasti panekuga. Seoses selle väitega tõi ta esile, et kohtutäituri abi-kuller pani täitmisteate postkasti 8. juunil 2015 kell 13.33, olles eelnevalt samal aadressil käinud ka 4. juunil 2016 kell 16.22. Kummalgi korral kullerile ust ei avatud. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle ja need on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 30 ka õigesti tuvastanud. Muid väiteid täitmisteate hagejale üleandmise või selle tegeliku hagejani jõudmise kohta pooled ei esitanud. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule sama seaduse § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kellaajad 13.33 ja 16.22 ei ole oluliselt erinevad TsMS § 326 lg 2 tähenduses. Mõlemad jäävad tavapärase tööaja sisse ning 4. ja 8. juuni 2015 olid tööpäevad. Oluline erinevus viidatud sättes tähendab sel määral erinevaid aegu, et tavapärase töörütmiga saaja ei peaks vähemalt üldjuhul mõlemal juhul viibima kodunt eemal. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et täitmisteadet ei saa lugeda kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel. 8 (10)
19.Nõustuda ei saa aga maakohtuga, et täitmisteate tegelikku jõudmist hagejani saab järeldada hageja ja kostja I edasisest suhtlusest. Sellega seoses tõi kostja I esile, et hageja võttis kostjaga I ühendust 9. juulil 2015 e-kirja teel ja tundis huvi konto arestimise vastu, samuti palus võimalust tasuda võlgnevust osade kaupa maksegraafiku alusel. Kostja I avaldustest ei nähtu, et hageja oleks kätte saanud täitmisteate või seda oleks hagejale uuesti saadetud. Esmalt tuleb sedastada, et täitmisteate (I kd tl 59) esitas hageja kohtule esimest korda
17.detsembri 2015 menetlusdokumendi lisana, st selleks ajaks oli ta teate ka kätte saanud. Esindaja seletuse järgi sai ta täitmisteate täituri käest enne viidatud menetlusdokumendi esitamist, seda väidet ei ole kohtutäitur ümber lükanud. Siiski ei ole see piisav esimese nõude rahuldamata jätmiseks, sest täitmisteade tuleb võlgnikule kätte toimetada enne kinnisasja arestimist. Vaidlusaluse korterimandi arestimise akti sai hageja kätte 5. augustil 2015 (I kd tl 150–152). Aktist ei nähtu, et sellega koos oleks hagejale kätte toimetatud täitmisteade, samuti ei sisalda arestimise akt kogu teavet, mis TMS § 24 lg 3 järgi on kohustuslik täitmisteate puhul. Kuna hageja avaldas samal päeval, et ta asub võlgnevust tasuma 100 euro kaupa kuus (I kd tl 153), siis on ka sisuliselt oluline, et talle oleks selgitatud nõude vabatahtliku täitmisega seonduvat. Hiljemalt 3. septembri 2015 e-kirjast (I kd tl 158) pidi olema kohtutäiturile mõistetav, et hagejale ei ole arusaadavad tema õigused ja kohustused täitemenetluses.
20.Kuna täitmisteate kättetoimetamine on eespool p-s 16 käsitletud normide järgi täitemenetluses läbi viidud enampakkumise kehtivuse eeldus, mis ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel ei ole täidetud, siis on hagi esimeses nõudes edukas.
21.Järgmiseks tuleb lahendada hageja teine nõue kostja III vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamiseks. Ringkonnakohus ei käsitle omandiõiguse tunnustamist eraldi nõudena, sest sellel puudub iseseisev sisu (vt eespool p 15 ja Riigikohtu 3. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-03, p 27).
22.Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik TMS § 223 lg 2 p 1 alusel nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Kuigi pealkirja järgi käsitleb AÕS § 80 lg 1 asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest, siis selle teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud ka omandiõiguse tunnustamisele. Teatavatel erandlikel juhtudel saab nõuet AÕS § 80 lg 2 alusel käsitleda ka omandiõiguse tunnustamise nõudena. Selliseks on nii TMS § 223 lg 2 p 1 alusel esitatud nõue kinnisomandi tagasisaamiseks ka siis, kui asi ei ole võlgniku valdusest veel välja näinud, aga ka nt vara pankrotivarast välistamise nõue (vt Varul, P. jt, Asjaõigusseaduse kommentaar I, Tallinn 2014, lk 372, p 3.6). Riigikohus sellega seoses märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit, ning koos enampakkumise kehtetuks tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist (28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 neljas ja kuues lõik). TMS § 137 järgi kohaldub TMS § 98 lg 2 ka kinnisasja enampakkumise korral. Kostja III on kantud vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse (I kd tl 20–21, 38, 108–111, II jao kanne nr 6). Kande tegemise aluseks oli vaidlusaluse enampakkumise akt (I kd tl 39–47 ja 66–73) ning kohtutäituri avaldus. Eelmises lõigus märgitu tõttu on viidatud kanne enampakkumise kehtetuse tõttu vale. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Lisaks on teise nõude õiguslik alus TsÜS § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 9 (10)
Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja esimese nõude ja tunnistab enampakkumise kehtetuks, siis tuleb eeltoodu põhjal samuti rahuldada teine nõue, st kohustada kostjat III andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks.
23.Maakohtust erineva sisulise lahendi tegemise tõttu tuleb muuta otsustusi seoses hagi tagamisega. Kui hagi otsusega rahuldatakse, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 kohaselt jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei taotlenud hagi tagamise tühistamist. Harju Maakohtu 11. detsembri 2015 määrusega on hagi tagamise korras määratud kanda korteriomandi kohta avatud kinnistusraamatu registriossa keelumärge hageja kasuks. Selle abinõuga on tagatud teise nõude täitmine. Hagi tagamise eesmärki arvestades tuleb abinõu jätta kehtima kuni käesoleva otsuse vastavas osas täitmiseni, st kohtulahendiga asendatud kostja III nõusolekule vastava omanikukande tegemiseni. Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega on hagi tagamise korras määratud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2015/2735, mille sisu on korteriomandi valduse väljanõudmine hagejalt vaidlusaluse enampakkumise kohta koostatud akti kui TMS § 2 lg 1 p 15 järgse täitedokumendi alusel. Ringkonnakohus leiab, et see tagamisabinõu tuleb jätta kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. Kuna ringkonnakohus tunnistab vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks, siis pole selle kohta koostatud aktil pärast otsuse jõustumist enam õiguslikku toimet ja selle alusel ei saa korteriomandi valduse väljanõudmine jätkuda.
24.Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi panna põhimõtteliselt kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kui võlgnik esitab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, siis on vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja, sest ainult sel juhul on kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Kui võlgnik ei esita hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 viies, kuues ja seitsmes lõik). Eelnevast järeldub, et hageja esimese nõude osas on kostjad I–III kaaskostjad TsMS § 165 lg 1 tähenduses. TMS § 223 lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 223 lg 2 p 4 eesmärgiga saab arvestada ka kulude jaotamisel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlemisel. Sellest tulenevalt jätab kohus esimese nõudega seonduvad hageja menetluskulud kohtutäituri ehk kostja I kanda. Kuna teine nõue on esitatud ainult kostja III vastu ja on edukas, siis jäävad selle nõudega seonduvad hageja kulud kostja III kanda. Kostjate kulud on põhjendatud jätta iga kostja enda kanda.
25.Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulusid rahaliselt, st TsMS § 177 lg 2 järgi tuleb seda teha eraldi määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel saab maakohus otsustada ka selle üle, millised kulud tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel hüvitada riigile. Siis tuleb maakohtul otsustada mh hageja menetlusabi ja riigi õigusabiga seotud summade hüvitamine riigile. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing