Võlaõigus

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A. K. (võlgnik/kostja) sõlmis 01.02.2024 Placet Group OÜ-ga (krediidiandja/ hageja) krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 300 eurot. 02.02.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu xxxx muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati krediidilimiiti 2200 euroni. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kõik krediidikonto lepingu xxxx dokumendid edastati kostja e-posti aadressile lepingu sõlmimisel. Krediidikonto lepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses www.placet.ee veebilehel. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatisele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Vastavalt krediidikonto lepingu nr xxxx sõlmimisel 01.02.2024 ja põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 02.02.2024 edastatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu sõlmimisel krediidi kulukuse aastamäär vastavalt 47,91% ning 48,07%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11%. Krediidikonto lepingu nr xxxx alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostjale väljamakseid pangakontole kokku summas 2244 eurot. Kostja tasus 16.07.24 summas 242,90 eurot ja 23.05.24 summas 115,28 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 132 euro ulatuses põhiosa, 219,22 eurot intressid, 1,96 euro ulatuses viivised ja 5 euro eest meeldetuletused. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 2244–132 = 2112 eurot. Krediidilepingu nr xxxx alusel oli kostja viivituses augusti, septembri, oktoobri ja novembri osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 15. oktoobril 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg kuni 29.10.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 18.11.2024 üles 2

Kostja on enne krediidikonto taotluse xxxx rahuldamist esitanud konto väljavõtte (periood 05.08.2023-01.02.2024). Krediidikonto lepingu xxxx sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on üks ülalpeetav. Lisaks teostati päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Konto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine laekunud sissetulek 1500,34 eurot. Arvestati, et igakuised finantskohustused kuus olid lepingu sõlmimisel 01.02.2024 vastavalt 239,67 eurot, arvestati kulusid ülalpeetavale kuus 150 eurot ja majandamiskuludeks 490 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu xxxx, sõlmimisel oli: 1 500,34 € (sissetulek) – 239,67 € (varasemad finantskohustused) – 490 € (majapidamiskulud) – 30 € (taotleva krediidikonto xxxx osamakse) = 740,67 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 740,67 eurot. Lõpliku arvestuse tegemisel oli kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel 02.02.2024 oli: 1 500,34 € (sissetulek) – 848,84 € (varasemad finantskohustused) – 370 € (majapidamiskulud) – 117,33 € (taotleva krediidikonto xxxx osamakse) = 194,17 eurot. See tähendab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 194,17 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus põhiosas 2112 eurot, tasumata intressid summas 330,10 eurot, 23.01.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 153,33 eurot (põhinõudelt 2 112), ning 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 2 605,43 eurot ning viiviseid alates 24.01.2025 põhinõude 2 112 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja riigilõiv summas 385 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.03.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (47,91%, 48,07%%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastas 01.02.2024 krediidikonto lepingu nr xxxx ja 3

02.02.2024 krediidikonto lepingu xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 385 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid kulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.