Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ega tavapostiga. Kuna kostja ei saanud trahvi kohta teavitust, jäi ära võimalus tasuda õigeaegselt leppetrahv ja vältida kohtumenetlust.

Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS §-i 444 lg-e 2 järgi on otsus lihtsustatud vormis, kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Parkimisleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § -i 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. VÕS § -i 389 järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu. Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 järgi. VÕS §-i 76 lg-e 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § -i 101 lg-e 1 p-i 1, §-i 108 lg-e 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-i 8 lg-e 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg -e 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § -i 158 lg-e 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § -i 159 lg -e 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS §-i 113.2 lg-e 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § -i 69 lg-e 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud 3

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). II Hageja on tõendanud, et kostja oli registrimärgiga nr XXX sõiduki omanik 02.07.2022 kl 17:05 kui sõiduk oli pargitud hageja poolt opereeritaval Kristiine Keskuse parkimisalal (Transpordiameti andmete väljavõte, dtl 32, fotod parkimisest, dtl 44-52). Hageja on tõendanud esitatud, et viidatud kohus võis sõidukit parkida 4 tundi tasuta kui parkimise algusaeg oli fikseeritud parkimiskellaga nähtavalt või parkimise algusaeg oli fikseeritud parkimiskioskis (väljavõte tingimustest, dtl 36-41). Seega saab rääkida, et mainitud kohas sõiduki parkimisleping on VÕS § 389 järgi asja tasuta kasutamise leping. Riigikohus on lahendis nr 2-22-130552 selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31) ning kostja on see isik, kes võib tõendeid esitades ümber lükata viidatud eelduse sõidukit juhtinud isiku kohta. Kolleegium leidis, et sõiduki kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine ei ole piisav, tõendamaks seda, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Tegemist on üksnes kostja sellekohase väitega, mitte tõendiga. Kostja on tõendanud kohtule esitatud 18.01.2022 volikirjaga I. K. sõiduki kasutamiseks (kehtiv 31.12.2023, dtl 167) ja I. K. seletuskirjaga (dtl 271, 272, 277), et tema kasutas 02.07.2022 vaidlusalust sõidukit kostjalt saadud volikirja alusel ja on vastutav 02.07.2022 asetleidnud parkimislepingu rikkumise eest. Seega on kostja tõendanud vastuväidet, et Tallinnas 02.07.2022 kl 17:05 Kristiine keskuse parkimiskohas sõidukit reg.m XXX parkinud isik ei olnud kostja ning et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud VÕS §-i 8 lg-e 1, VÕS § i 389 järgi parkimisleping. Seega ei tõusetu küsimust VÕS §-i 100 mõttes sellest, et kostja oleks rikkunud parkimislepingu tingimusi, mille eest saanuks hageja esitada rikkumisest tulenevaid nõudeid, sj leppetrahvi nõuet VÕS § -i 8 lg-e 2, §-i 76 lg-te 1, 2, § -i 101 lg-e 1 p-i 1, §-i 108 lg -e 1, §-i 158 lg-e 1 järgi. Kuna kostja ei ole hagejaga parkimislepingut sõlminud ja seetõttu ei saanud ta rikkuda lepingust tulenevaid kohustusi, ei saa hageja nõuda ka VÕS § -i 113.2 lg-e 2 p-i järgi kostjalt sissenõudmiskulusid. Hageja nõue leppetrahvi 15 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamiseks jääb rahuldamata. 4

Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Menetluskulude jaotus TsMS §-i 174 lg-e 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § -i 173 lg-e 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § -i 138 lg-1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS §-i 144 p-i 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega, samuti §-i 484.2 ja § -i 144 p-i 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS §-i 162 lg-st 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg -e 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on tõendanud kohtule esitatud meeldetuletuskirjaga 06.09.2022 (dtl 54, sama ka dtl 184), et saatis kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile teate vaidlusaluse leppetrahvi kohta ja viitas avalduses ka hageja veebilehe andmetele, kuhu on võimalik vaie esitada (www.vaie.europark.ee), paludes tasuda leppetrahv ja muud kulud 16.09.2022. Korduv meeldetuletus on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX 21.06.2024, so enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 02.07.2024 (dtl 59, ka 189). Kostja vastas samalt e-posti aadressilt maksekäsu osakonnale, et on saanud avalduse kätte. Kostja on käesolevas menetluses suhelnud kohtuga sellelt e-posti aadressilt. Seega on hageja kostjale rahvastikuregistrijärgse aadressile posti teel ja kostja teadaolevale e-posti aadressile teateid ja meeldetuletuskirju saates käitunud kooskõlas TsÜS §-s 69 lg -s 2 sätestatuga. Nii oli kostjal mõistlikult võimalik nendele aadressidele saadetud kirjadega tutvuda. Kostja vastuväited, et ta pole meeldetuletusi ja kirju saanud, on ümber lükatud. Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata hagis viidatud eelduse sõidukit parkinud isiku kohta (hageja olevate andmetel oli tal õiguslik eeldus, et see oli kostja kui sõiduki omanik). Kostja tõendas oma väidet, et sõidukit parkis muu isik, alles hagimenetluses (21.11.2024, 28.03.2025 esitatud tõendid) ega väitnud maksekäsu kiirmenetluses, et sõidukit kasutas ja parkis hagis märgitud ajal muu isik ja seda olukorras, kus kostjale oli ju teada tema end 18.01.2022 antud volikirja alusel, kelle kasutusse ta sõiduki andis. Kui kostja oleks kohe, arvestades nõudekirjade saatmist kostjale (06.09.2022 ja 21.06.2024) esitanud hagejale tegeliku kasutaja andmed ja tõendid (nimi, volikiri, seletuskiri), oleks 5

pooltel olnud võimalik maksekäsu kiirmenetluse ja hagimenetlusega kaasnevaid kulusid vältida. Kohtu hinnangul oli kostjal mõistlik võimalus hoida ära kohtumenetlustega kaasnevaid kulusid. Seega ei ole põhjust jätta hageja ja kostja menetluskulusid TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda. Eeltoodud kaalutlustel on äärmiselt ebaõige jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda ning kohtu arvates on õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda Kohus ei määra kindlaks seetõttu poolte kulude rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.