Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu hagi N. D. vastu võlgnevuse 3088,54 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 3900,46 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
27.09.2017 ja 14.02.2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu (täiendav nimi KÜ Uus 5a Kohtla-Järve, RK 80401500)
Välja mõista kostjalt N. D.`ilt hageja Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga Uus tn. 5a - xxx, Kohtla-Järve, majandamiskulude, sh halduskulude, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus seisuga 20.12.2016 summas 1 864 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) eurot ja 90 senti. Viivise, perioodi 01.01.2013-20.12.2016 eest, väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
3.Välja mõista N. D.`ilt hageja Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 864,90 eurolt) alates 31.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa, seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 60% ulatuses, so summas 291 eurot, kostja N. D.`i kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses nende põhjendatud suurusest, so 360 eurost, summas 144 eurot, hageja Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu, kanda. Muus osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5.Välja mõista kostjalt N. D.`ilt hageja Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu kasuks menetluskulud summas 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot.
6.Välja mõista N. D.`ilt hageja Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (291 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Välja mõista Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 5a korteriühistult kostja N. D.`i kasuks menetluskulud summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGEJA NÕUE
1.Viru Maakohtu menetluses on KÜ Uus 5a Kohtla-Järve hagi N. D. vastu võlgnevuse nõudes. Nii 31.12.2017 kui ka 23.01.2017 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga Uus 5a-xxx, Kohtla-Järve, omanik. Elumaja haldamist ja majandamist teostab alates 27.03.2016 KÜ Uus 5a Kohtla-Järve. Kuni korteriühistu loomiseni toimus maja haldamine KOÜ kaudu, kes sõlmis kõik teenuste vahendamise lepingud. Peale korteriühistu loomist sõlmis kõik teenuste lepingud KÜ Uus 5a Kohtla-Järve. Korteriühistu võttis üle kõik KOÜ õigused ja kohustused, seega on hagejal õigus nõuda KOÜ võlgu. Hageja nõuab kostjalt alates jaanuarist 2013 nõutavaks muutunud võlgnevust, kostja ei ole korteri eest tasunud alates omanikuks saamisest, võlgnevuse summa on üle 10 000 euro. Suvel 2016 saatis hageja kostja mõlemale aadressile hoiatuse kohtuliku menetluse alustamise suhtes, kui kostja võlgnevust ära ei tasu. Kostja käis hagejaga võlgnevuse üle läbi rääkimas, kuid kokkuleppele ei jõutud. Eelkõige oli takistuseks küttekulude tasumise nõue ja üldse on kostjal arusaam, et ta ei pea tasuma korteri eest, mida ta ei kasuta. Kütte eest tasumise suhtes selgitas hageja kostjale, et kütte eest teistest erinevate küttekulude arvestamiseks peab kostja esitama kirjaliku nõusoleku kõikidelt kaasomanikelt pindalapõhisest arvestusest kõrvalekaldumise suhtes. Niisugust kirjalikku
kokkulepet kostjal esitada ei olnud. Kuna kostja oli jätkuvalt seisukohal, et tema küttekulude eest tasuma ei pea, siis KÜ vaidles kostjale vastu ja esitas kostjale oma seisukohad, millele ta küttekulude arvestamisel tugineb. Käesoleva hagiga nõutav summa on seisuga 20.12.2016.a. 3325,07 eurot, millest põhivõlgnevus on 2256,42 eurot ja nõutavaks muutunud viiviseid 1068,65 eurot. Viivist nõuab hageja KÜS § 7 lg 4 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2256,42 eurot ja viivised 832,12 eurot, kokku 3 088,54 eurot, samuti alates 01.07.2016.a. tulevikus nõutavaks muutuvad viivised 0,07% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 160 eurot), samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Koos 23.01.2018 hagiga esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse, mille kohaselt palub riigilõivu summas 350 eurot tasumist osamaksetena. (k. 1, tl. 3-27; 38-53; 54-56; 62-109).
2.Viru Maakohtu 25.01.2017 määrusega rahuldati hageja taotlus, hagejal võimaldati tasuda haginõudelt riigilõivu summas 325 eurot (hagihinnale vastav riigilõivu määr) osade kaupa, 4 kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks summas 81,25 eurot kuus. (k. 1, tl. 110).
KOSTJA VASTUS JA AVALDUS
3.Kostja esitas 15.02.2017 kohtule vastuse, milles hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja leiab, et hagejal puudus õigus osade nõuete esitamiseks, samuti ei ole võlasumma põhjendatud ega vasta tegelikkusele. Kostja arvamuse kohaselt on hagejal õigus nõuda ainult seda võlgnevust, mis on tekkinud pärast 13.05.2016, so KÜ kandmist Äriregistrisse, kuni selle ajani tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks puudub hagejal õigus. Osa hageja nõuetest on liialdatud ja põhjendamatud. Hageja nõuab kostjalt tasu keskkütte eest, märkides samas, et kostja korteris on keskkütte välja lülitatud. Kostja päris korteri 2008. aastal pärast ema surma ning kui kostja võttis pärandi vastu, siis tuvastas, et keskkütteradiaatorid on korterist maha lõigatud. Kostjale teadaolevatel andmetel tehti seda endise majahalduri I. Golovanova algatusel, seega leiab kostja, et ei pea tasuma kommunaalteenuste eest, mida talle ei osutata. Kostja märkis, et ei ühisuse haldaja ega korteriühistu juhatus ei esitanud talle pika aja jooksul arveid, seega ei teadnud kostja, mille eest ja kui palju ta peab tasuma. Seoses sellega tal võib olla võlgnevus hageja ees, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses. Kostja on nõus kustutama korteriühistu ees oleva võlgnevuse. Kostja nõustus kompromissi sõlmimisega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. (k. 1, tl. 121-124).
4.Kostja esitas 20.03.2017 kohtule avalduse, milles teatab, et ta ei ole enam korteri, asukohaga Uus 5a-24, Kohtla-Järve, omanik. Kostja on korteri loovutanud Eesti Vabariigile, võttes endale kohustuse kustutada osa korteriühistu ees olevast võlgnevusest summas 700 eurot, kostja on kohustatud selle tasuma 4 aasta jooksul. Seega leiab kostja, et ta ei ole antud vaidluses enam kohaseks kostjaks. (k. 1, tl. 12-132)
KOHTUISTUNGID JA ASJA EDASINE KÄIK
5.27.09.2017 kohtuistungil esitas kostja esindaja kinnistusraamatu väljavõtte, et kostja ei ole korteri omanik, samuti oli kohtule esitatud avaldus kinnisasja loovutamise kohta. Vastavalt lepingupoolte kokkuleppele kohustus kostja 4 aasta jooksul tasuma 700 eurot. Kostja ei ela selles korteris. Esindaja esitas kostjale korteriühistu poolt saadetud arved (4 arvet). Korteriühistu poolt hagile lisatud arved on vastuolus kostjale esitatud arvetega, nende skeem ja konstruktsioon on erinev. Hageja esindaja väidab, et nad ei pannud arvesse makseid kütte eest, samal ajal nad esitavad arve, kus nõuavad makseid kütte eest. Korteriühistu peab iga kuu esitama arved tarbitud teenuste eest, kui nad ei pane arvesse sisse kütet, siis nad ei kohustanud kostjat seda maksma. Hageja nõuded on põhjendamata ja tõendamata. Mille alusel korteriühistu nõuab kostja poolt makse, kui oli moodustatud korteriomanike ühisus. Ei ole korteriühistu otsust, et nad võtavad võlad, mis olid enne korteriühistu moodustamist, üle. Nad kasutavad neid
tariife kui oli moodustatud korteriühisus. Mille alusel korteriühistu jätkab nende tariifide kasutamist. Kostja sõnul lõikas radiaatorid välja majavalitseja, endisel omanikul oli võlgnevus kütte eest, seda tegi korteriühisuse juhatus, seda kinnitasid ka korterinaabrid. Nad esitasid kohtule arved, mida kostja sai korteriühistu poolt. Kostja ei elanud seal korteris, arved pandi postkasti ja kostja ei saanud kõiki arveid kätte, maja välisuks oli avatud. Ta päris korteri, kuid keskküte oli välja lõigatud. Kostja tunnistab majanduskulu alates 2016 maist, hooldustasu 700 eurot. Hageja esindaja jäi oma nõuete juurde. Kostja avaldus kinnisasjast loobumise kohta ei ole tõlgendatav kokkuleppena, see on avaldus. Eesti Vabariik ei maksa kellegi võlgnevusi ära. Maja maksis kõik võlad, mis ühisuse ajal tekkisid, ühistu ajal kinni. Kostja võlad olid midagi alla 10 tuhande. Ühistu võttis võlad üle ja raamatupidamine läks nende saldodega üle, millega ühisus lõpetas. See, et 2016. aastal esitati kostjale arved ilma soojuseta, oli raamatupidaja viga ja see sai ära parandatud. Kui ka arvet pole esitatud, ei vabasta see korteriomanikku kütte eest maksmisest. Soojuse eest on talle kogu aeg arvestatud ja kaasomanikud on maksnud selle eest. Radiaatorid on korterist välja lõigatud. Majahaldur kindlasti ei lõiganud neid välja. Kostja peab ka vaatama, kas oli olemas õiguslik alus radiaatorite väljalõikamiseks, siiani on see tõendamata. Ringkonnakohus on viidanud, et selleks peab olema kõikide kaasomanike kirjalik nõusolek. Halduril ei ole pädevusi radiaatoreid välja lõigata. Kostja peaks seda tõendama, et endine haldur on seda teinud. Seal majas arvestatakse kõigile % soojuse eest, soodustuste tegemiseks ei ole hagejal õigusi. Kostja ei ole 2005. aastast maksnud st, et küttekulud on kaasomanikud ära maksnud. Tariifid on tõendatud. AÕS § 126 alusel kostja loobus korterist, riik peab selle vastu võtma, võlausaldaja pole nõusolekut andnud, et ta võtab selle summa vastu. Riigi vastutus korteri eest on piiratud, tema vastutab ainult korteri vääruse ulatuses. Korteri väärtus on miinus 2000 eurot.
6.Kostja esindaja esitas 19.10.2017 täiendava vastuse hagile, mille kohaselt kostja ei nõustu hagiga. Kuna kostja vastus kuni p. 3 on sisuliselt analoogne 15.02.2017 vastusega, siis ei hakka kohus kostja poolt märgitud asjaolusid uuesti välja tooma. Kohus toob ära ainult need vastuväiteid, mida ei olnud märgitud esmases vastuses: Hageja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et kostja võlgnevus moodustub järgmistest maksetest: hooldustasu, remondifond, arvestuse teenus, prügivedu, keskküte, külm vesi. Hageja poolt kohtule esitatud arved puudutasid seda perioodi, mil majas toimis KOÜ. 27.09.2017. aasta kohtuistungil esitas kostja kohtule ja hageja esindajale nende arvete koopiad, mis olid esitatud kostjale juba KÜ Uus 5a poolt. Arvetesse olid lülitatud vaid järgmised maksed: majandamiskulu ja üldelekter. Kohtuistungil tunnistas hageja esindaja R. Harjaks kostja poolt esitatud arved tõesteks. Kostja leiab, et hageja nõuded on ebaseaduslikud ja kostja ei ole kohustatud kandma nende kommunaalteenuste tasumise kulusid, mida talle ei tarnita ja mida ta ei tarbi, seega TsMS § 230 tulenevalt ei ole hageja tõestanud korteriühistu poolt avaldatud haginõuete summat. Hageja poolt nõutav viivise nõue on ebaseaduslik, kuna hageja nõuab viivised ka selle aja eest, kui elamut haldas korteriomanike ühisus. Hageja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et ta on KOÜ Uus 5a õigusjärglane. Hageja arvestas viiviseid sellest võlasummast, mille hageja märkis hagiavalduses. Võttes arvesse, et reaalsuses esitas hageja kostjale arveid vähema teenuste hulga eest, siis ei vasta viiviste suurus ja üldsumma hagiavalduses avaldatule. Viiviste nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole enam aadressil Uus 5a, Kohtla-Järvel asuva korteri omanik ja KÜ Uus 5a liige. 28.02.2017. aastal vormistas Jõhvi notar Kristel Jänese kostja loobumise temale kuuluvast korterist Eesti Vabariigi kasuks. Vastavalt KÜS § 5 lg 2 ja § 51 läksid Eesti Vabariigile üle kõik kostjal hageja ees olevad õigused ja kohustused. Eesti Vabariigiga kokkuleppe sõlmimisel leppisid pooled eraldi kokku korteriühistu ees olevate võlgade osas. Kokkuleppe § 1.2.6 võttis kostja endale kohustuse kustutada osa korteriühistu ees olevast võlgnevusest summas 700 eurot. Kostja on kohustatud maksma selle summa 4 aasta vältel. Antud juhul käib jutt korteriühistu ees olevatest võlgadest osutatud
majandamiskulude eest. Kostja arvamuse kohaselt tuleb tsiviilasjas vahetada kostjat (TsMS § 208 lg 1). Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. (k. 1, tl. 164-168)
7.Hageja esindaja esitas 23.10.2017 täiendavad dokumendid, so võlgnevuse arvestuse ajavahemiku jaanuar 2013-01.01.2017 eest, millest nähtub, et kostja põhivõlgnevus moodustab 2197,59 eurot ja viivised 1003,55 eurot, kokku 3201,55 eurot; VKG Soojus AS poolt hagejale ajavahemikul jaanuar 2013-detsember 2016 esitatud arved ja töölepingu hageja esindajaga. (k. 2, tl. 2-43).
8.14. veebruari 2018 kohtuistungil jäi hageja esindaja täpsustatud haginõuete juurde. Hageja esitas kütte arved, protokollid 2012, 2014 ja 2016 aastast, mis kinnitavad tariifide kinnitamist, samuti ka kütte ümberarvestuse 100% reaalosa pinnalt. Kostjale on küttearveid kogu aeg esitatud, ühistu ajal ei ole esitatud, see oli raamatupidaja viga. 2016 sügisel kostjale arveid ei esitatud, raamatupidaja jättis linnukese programmi panemata. Ühisus arvestas kütte eest kogu aeg, üle 10 tuhande tekkis juba võlg. Ühisuse võlg võeti üle korteriomandiseaduse alusel. Ühisuse ajal oli iga tariif lahti kirjutatud, kuid korteriühistul oli 2016 juulis koosolek, kus moodustati üks tariif, mis võttis kõik kulud kokku, kõik kulud pandi majandamiskulu alla. 09.07.2016 protokollis otsustati kehtestada hoolduskulude tariif alates juunist suurusega 1,05 eurot m2, alates oktoobrist kinnitada tariifiks 0,95 eurot m2. Hoolduskulude tariif hõlmab kõiki majandamiskulusid, mis on KÜ-l on, palgad, maksud, üldelekter, prügivedu, remont, jooksev remont, avariiremont, kõik, mis on sellega seoses, on ühe tariifi alla pandud. Ühisuse ajal oli üks tariif, kui tuli ühistu, tuli teine tariif, eelmised tariifid on kinnitatud 2012 ja 2014. 2014 suurendati remondifondi, osteti majale aknad. Kostjale ei ole arvestatud üldelektrit, see on ühistu poolne vastutulek. 23.oktoobril esitatud tabelis on täpsustatud nõue. Võlgnevus koosneb hooldustasu, remondifond, keskküte. Küttetariif on saadud niimoodi: kogu maja küttekulu jagatud maja üldpinnaga, kõik tariifid liidetakse kokku ja korrutatakse korteri pinnaga, saadakse summa. 30.05.2014 protokolliga tõsteti aastaks tariifi. Kuna ühisuse ajal sai jagatud küttekulude tariif kõikide korterite peale, sellest tekkiski erinevus, nüüd jagati vastavalt seadusele 100% reaalosa pinnale. Nõue jääb põhisummana 2197,59 eurot. Loovutamislepingu alusel maksab kostja iga kuu, 14,60 laekub, tasutud on 9 x14,60. Kostja hakkas maksma peale hagiavalduse esitamist, ühistu arvestab seda nõutavaks muutunud viiviste katteks, ta ei ole selgitusse märkinud, et ta maksab põhisummat. Aastaga on viivis kasvanud 560,39 eurot. Esindaja jääb hagis ja kirjalikes menetlusdokumentides toodud seisukohtade juurde, nõuded on tõendatud. Kostja esindaja jäi endiselt seisukohale, et hagi ei ole tõendatud, ebaselge on majandamiskulude arvestus, samuti teenuste loetelu. Hageja poolt esitatud tõendid on vastuolus hageja nõuetega, summad on erinevad. Korteriomanik peab maksma teenuste eest, mida ta tarbib. Iga kuu peab esitama korteriomanikule arve, kus on fikseeritud, missugused teenused olid tarbitud, kui palju ta selle eest peab maksma ja mille alusel need arved olid tehtud. Arvetes, mis on esitatud kostjale on makse nimetus üldelekter. Arvetest, mis hageja esitas kohtule, ei nähtu, et selline teenus olid kostja arves. Teenus üldelekter puudub tabelis, mis esitati hageja poolt kohtule. Aprillis 2013 oli remondifondi tariif 0,42 eurot. Mai 2013 – mai 2015 oli remondifondi tariif 2 korda suurem. Kohtule esitatud võlgnevuse kujundamise tabelis on remondifondi tariifiks 0,42 eurot, arvatavasti ruutmeetrilt. Hageja selgitas kohtule, millest võlgnevus koosneb. Kui võtta aluseks arved, mida kostjale esitati, on näha, et tariifid on erinevad, osaliselt neid teenused ei pandud arvesse kostjale, hageja omavoliliselt otsustab, milliste teenuste eest peab maksma korteriomanik. Näiteks arves on majanduskulud, kuid oma arvelduses ta seda teenust ei kasuta, ta kirjutab hooldustasu ja makse remondifondi, aga arves need maksed puuduvad. Kostja jääb oma vastuväidete juurde. Haginõuded ei ole tõendatud, seoses sellega tuleb jätta rahuldamata ka nõuded viiviste osas. Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 495 eurot (k. 2, tl. 52-57)
9.Hageja esindaja esitas 19.02.2018 vastuväited kostja menetluskulude osas, leides, et need ei ole osaliselt põhjendatud, kuna osad vastused on allkirjastatud kostja enda, mitte tema esindaja poolt (k. 2, tl. 60)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
11.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulus ajavahemikul 28.10.2008 kuni 28.02.2017 korteriomand Kohtla-Järvel, Uus 5a-xxx, (registriosa xxx). Hagi on kohtule esitatud 31.12.2016, so ajal, mil kostja oli veel nimetatud korteri omanik. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli kohustatud hagejale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale (k. 1, tl. 12-22) ja seadusele. Vaidlus on selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale nende teenuste eest, mida osutati siis kui oli veel korteriomanike ühisus, samuti soojusenergia eest, kuna vaidlusaluses korteris puudub keskküte.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018.a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
15.Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2256,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 832,12 eurot ning alates 01.07.2916 tulevikus sissenõutavaks muutnud viivis 0.07% päevas kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla
summa. 14.02.2018 kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2197,59 eurot ja viivised 1003,55 eurot. Hageja väidetel oli põhjendatud esitada kostjale arveid ka soojusenergia eest, kuna keskkütteradiaatorid olid kostja poolt eemaldatud omavoliliselt, selleks puudus teiste korteriomanike luba ning lähtudes nii Riigikohtu seisukohtadest kui ka sellest, et kostja eest tasusid arveid teised korteriomanikud, siis oli nõude esitamine põhjendatud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule arved ajavahemiku jaanuar 2013 - mai 2016 eest (03.06.2016 arve sisaldab maikuus osutatud teenuseid; kokku 41 arvet, k. 1, tl. 69-109), kogusummas 2000,77 eurot, samas on nõue esitatud 20.12.2017 seisuga. Kõik hageja poolt esitatud arved sisaldavad muuhulgas tasu ka soojusenergia kasutamise eest, samuti tasu külma vee ja kanalisatsiooni, üldvee, prügiveo, hooldustasu, remondifondi ja arvestuse teenuse eest. Hageja esitas kohtule ka võlgnevuste arvelduste tabelid, 2016.a. novembri seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus 2256,42 eurot ja viivised 1068,65 eurot (k. 1, tl. 10-11), 01.01.2017 seisuga moodustas põhivõlgnevus 2197,59 eurot ja viivised 1003,55 eurot (k. 2, tl. 2-3). Hageja kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli eksitus põhivõlgnevuse arvestamisel, viivisevõlgnevus vähenes aga seoses hageja poolt makstud summadega (9x14,60).
16.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei tunnista hagi selle ajavahemiku eest, mis on esitatud ajal, kui elamus oli mitte korteriühistu, vaid korteriomanike ühisus. Kostja leiab, et korteriühistu ei ole tõendanud korteriühisuse võlgnevuste ülevõtmist. Samuti ei tunnista kostja võlgnevust soojusenergia eest, kuna nimetatud korteris puudub keskküte. Kostja väitel eemaldas keskkütte radiaatorid korterist korteriühisuse valitseja I. Golovanova. Kostja väitel pöördus ta I. Golovanova poole palvega meetmete rakendamiseks, kuid viimane keeldus midagi tegemast. Pealegi ei ole hageja 2016. aasta teisel poolel kostjale soojusenergia tasu arvestanud, seega ei pea kostja selle eest ka maksma. Kostja väitel on hageja võltsinud esitatavaid arveid, kuna kohtule esitatud arved erinevad sellest, mis on esitatud kostjale. Nendele arvetele ei ole märgitud tasu soojusenergia eest ning märgitud on ainult majandamiskulu, osakapitali sissemakse, remondifond ja üldelekter (k. 1 tl. 148-151). Kostja loovutas korteriomandi, asukohaga Uus 5a-xxx, Kohtla-Järve, 28.02.2017 Eesti Vabariigile. Selle kohta on koostatud notariaalakt nr. 399. Nimetatud aktis on kostja tunnistanud võlgnevust summas 700 eurot ning kohustunud tasuma nimetatud summas 4 aasta jooksul. (k. 1, tl. 128-131, 152-158). Kostja leiab, et kuna ta on korteri loovutanud, siis on kõik kohustused üle läinud Eesti Vabariigile ning Eesti Vabariik on sellega nõustunud. 14.02.2018 kohtuistungil tunnistas kostja võlgnevust summas 700 eurot, so võlgnevust, mis tekkis pärast korteriühistu moodustamist, millest kostja on tasunud 131,40 eurot (9x14,60).
17.Kohus ei nõustu kostja väitega, et korteriühisuse nõuded ja õigused ei ole korteriühistule üle läinud. Nõuded ja õigused läksid üle kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 11 alusel, seega on hagejal ka enne korteriühistu moodustamist tekkinud võlgnevuste sissenõudmise õigus. Kuna kohustuste üleminek oli sätestatud seadusega, siis leiab kohus, et hagejal puudus vajadus/kohustus selle eraldi vormistamiseks (kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 8 lg 11 alusel, korteriühistu asutamisel lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule). Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et kui korteris ei olnud keskkütteradiaatoreid, siis ei pea kostja selle eest maksma (Tartu Ringkonnakohus on 16.11.2017 kohtuotsuse nr. 2-15-7828 punktis 10 väljendanud seisukohta, et „Ringkonnakohus märgib, et hageja kui korteriomaniku kohustus tasuda kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi reaalosa suurusele ei sõltu iseenesest sellest, kas hageja korter on ühenduses elamu ühise keskküttesüsteemiga või mitte. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-166-13 (p 10) märkinud, et omaalgatusliku keskküttesüsteemist eraldumise korral tuleb korteriomanikul KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.)“. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et keskkütte radiaatorid eemaldati just
nimelt valitseja I. Golovanova poolt ja/või korraldusel, kostja ei ole tõendanud, et oleks pöördunud probleemi lahendamiseks I. Golovanova poole, kostja ei ole aastate jooksul vaidlustanud temale esitatud arveid. Kostja ei ole pöördunud kohtu poole nõudega korteriühisuse vastu taastada temale kuuluvas korteris eelnev seisukord (so keskkütte taastamiseks). Kostja väide, et ta ei saanud kätte temale esitatud arveid, kuna arved pandi postkasti ning maja välisuks oli lahti, ei ole põhjuseks neid mitte maksta, kostjal oli võimalus nõuda arvete esitamist näiteks e-posti teel või kostja tegelikule elukoha-aadressile. Kostja kui korteri omanik pidi täitma seadusest tulenevaid nõudeid talle kuuluva korteriomandi käsutamisel, sh tundma ise huvi arvete kättesaamise kohta, antud juhul on aga kostja olnud aastaid tegevusetuses. Arvete mittesaamine ei vabasta maksmisest, pealegi ei ole kostja arvete mittesaamist tõendanud. Kostja ei ole esitanud kohtule temale varasemalt, sh korteriühisuse poolt väljastatud arveid, seega ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt kohtule esitatud arved erinevad nendest, mis on kostjale esitatud. Antud juhul on nii hageja kui ka kostja esitanud kohtule arved erinevate perioodide eest – hageja kuni juuni 2016, kostja alates oktoober 2016, seega ei ole arvete erinevus kostja poolt tõendatud. Arvetega seonduvalt leiab kohus, et hageja on selgitanud nii tariifide kujunemist kui seda, miks osadel arvetel olid teenused põhjalikumalt välja kirjutatud ning osadel on võetud kokku mõistega "majandamiskulud". Erinevus arvete vormindamisel ei anna alust nende tasumata jätmiseks. Kohus kordab veelkord, et kostja ei ole temale esitatud arveid vaidlustanud (kostja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit). Asjaolu, et kostja nimetatud korteris ei elanud, ei vabastanud teda korteri haldamisega seotud kulude kandmisest. Kostjal oli võimalik korteriomand võõrandada, et mitte suurendada selle haldamisega seotud kulusid/võlgnevust. Kostja kinnitusel sai ta korteri pärimise teel, seega Pärimisseaduse (PärS) § 130 alusel läksid talle üle käik pärandaja õigused ja kohustused (sh korteril lasuvad võlgnevused). Ekslik on kostja seisukoht, et tema vastu esitatud nõuded on üle läinud Eesti Vabariigile ning Eesti Vabariik on sellega nõustunud – 28.02.2017 korteriomandi loovutamise lepingust ei nähtu, et toimingu juures oleks olnud riigi esindaja, kes oleks antud asjaoludega nõustunud. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et selle perioodi eest, millal hageja ei ole kostjale soojusenergia tasu arvestanud, ei pea kostja selle eest tõesti maksma. Hageja on tunnistanud, et tegemist oli hageja/hageja raamatupidaja eksitusega, seega ei kanna kostja vastutust hageja või tema töötaja eksituse pärast – kostja ei pidanud teadma (seda enam, et ta antud korteris ei ela), kas hageja vahendas sel perioodil kostjale soojusenergiat, kui jah, siis millises ulatuses, või ei vahendanud. Kuigi hageja on esitanud kohtule VKG Soojus AS poolt hagejale väljastatud arved (k. 1, tl. 43-53; k. 2, tl. 5-39), siis ei tähenda see, et kostja oli nendest teadlik.
18.Eeltoodud asjaoludest ning kohtule hageja poolt esitatud arvetest, samuti 23.10.2017 esitatud võlgnevuse kujunemise tabelist (millele hageja viitas 14.02.2018 kohtuistungil, perioodi 01.01.2013 - september 2016 eest ning milles kajastuvad täpsustatud summad, mis on mõneti väiksemad arvetel märgitud summadest, seega kostja kasuks) ja kostja poolt esitatud arvetest (oktoober–november 2016) tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt oli hagejale 20.12.2016 seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 1996,30 eurot (1931,54+66,32-1,56 eurot). Kuna hageja on kinnitanud, et kostjale ei ole üldelekteri eest tasu arvestatud, siis vähendab kohus kostjale oktoobris-novembris 2016 esitatud arveid üldelekteri maksumuse, so 1,56 euro (2x0,78) võrra. Viivis
19.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse
sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis, mille summad on nii hagiavalduses kui ka 14.02.2018 kohtuistungil esitatud taotluses erinevad. Nii on hagiavalduse (nii esmases hagis kui ka täpsustatud hagis) tekstis märgitud viivise summaks 1068,65 eurot (k. 1, tl. 3, 6, 63, 65), paluvas osas on märgitud 832,12 eurot (k. 1, tl. 6, 66); 23.10.2017 esitatud tabelis on viivise summana 01.01.2017 seisuga märgitud 1003,55 eurot (k. 2, tl. 2-3), mille hageja palus 14.02.2018 kohtuistungil kostjalt välja mõista. Kostja esitatud viivisenõudega ei nõustunud.
20.Kohus pöörab hageja tähelepanu faktile, et hageja ei ole hagiavalduses ega selle täpsustuses märkinud viivise täpset arvestust, hageja poolt märgitud viivise summad on erinevad. Hageja poolt esitatud tõendid nimetatud andmeid ja arvestusi ei sisalda. Hageja on esitanud kohtule arved ajavahemiku jaanuar 2013 - mai 2016 eest (03.06.2016 arve sisaldab maikuus osutatud teenuseid; kokku 41 arvet, k. 1, tl. 69-109), ning mitte ühelegi arvele ei ole märgitud viivise nõuet, isegi mitte võimaliku kohaldatava viivise suurust. Kostja esitas kohtule temale väljastatud (temal säilinud) arved ajavahemiku oktoober 2016-31.01.2017 eest (kokku 4 arvet, k. 1, tl. 148-151) ning kuigi nendele arvetele on viivis juba märgitud, siis on täiesti ebaselge viivise arvestamise aeg/periood ja summa. Kohus ei saa võtta viivise väljamõistmisel aluseks hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuste tabeleid (k. 1, tl. 10-11 ja k. 2, tl. 2-3), kuna need tabelid ei kajasta viivise arvestust, nad kajastavad ainult summat. Kuigi hagejal on õigus esitada kostja vastu seadusest tulenev viivise nõue, siis kohus, lähtudes asjaoludest, et hagis ei ole esitatud viivise arvestust, viivise summad on ebatäpsed; hageja ei ole kostjale väljastatud arvetes esitanud viivise nõuet, samuti seda, et hageja viivitas oluliselt nõude esitamisega (kostja on antud korteri omanik alates 28.10.2008), siis oleks arvete mittetasumise korral olnud ootamiseks mõistlik aeg 3-4 kuud, maksimum 1 aasta, kuid mitte 8 aastat (hagi on esitatud 31.12.2016). Kohus peab silmas seda, et hagi esitamise õigus oli juba hageja õiguseellasel, so korteriomanike ühisusel, nõude esitamiseks ei pea ootama korteriühistu loomist. Antud asjaoludest tulenevalt on kohtul kahtlus, et hageja käitumine viivise arvestamisel ja sissenõudmisel võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-143-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus jätab viivise, perioodi 01.01.2013-20.12.2016 eest, nõude rahuldamata. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et kuna kohus jätab viivisenõude rahuldamata, siis tuleb kostja poolt hagejale tasutud summad (9x14,60, kokku 131,40 eurot) arvestada mitte viivisevõlgnevuse, vaid põhivõlgnevuse katteks.
21.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1864,90 eurot (1996,30-131,40), samuti kuulub väljamõistmisele viivis alates 31.12.2017 (so alates hagi esitamisest) kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla suurus, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 60% ulatuses haginõudest, siis jätab kohus 60% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 40% kostja põhjendatud menetluskuludest hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja menetluskulud
24.Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 160 eurot, kokku 510 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kuna hageja tasus riigilõivu summas 325 eurot, siis moodustavad menetluskulud kokku 485 eurot (325+160). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ning jätab need 60% ulatuses, so summas 291 eurot, kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 291 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (291 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja menetluskulud
26.Kostja esindaja esitas 14.02.2018 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 495 eurot (so vastuse ja täiendava vastuse koostamine ning 2-l kohtuistungil osalemine, kokku 5,5 tundi, maksumusega 90 eurot tund). Hageja esindaja nõustus kostja menetluskuludega ainult kohtuistungitega seotud kulude osas, so summas 180 eurot. Esindaja märkis, et kuna nii vastus hagile kui ka täiendav vastus olid allkirjastatud kostja enda poolt, siis ei ole põhjendatud nende eest tasu nõuda. Kohus, kontrollides kostja poolt kohtule esitatud vastuseid, tuvastas, et 15.02.2017 esitatud vastus on allkirjastatud kostja enda poolt ning lepingulise esindaja kohta andmed puuduvad (k. 1, tl. 121-123). Kostja 19.10.2017 vastus on allkirjastatud esindaja poolt, samuti on vastusel viide esindajale M. Fedotovile. Seega leiab kohus, et kostja õigusabikulu on põhjendatud summas 360 eurot (täiendava vastuse koostamine, 2 tundi, 180 eurot ja 2-l kohtuistungil osalemine, kokku 2 tundi, 180 eurot).
27.Kuna kohus jättis 40% kostja põhjendatud menetluskuludest hageja kanda, siis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 40% menetluskuludest, so 360 eurost, summas 144 eurot. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
28.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.