Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

summas 842,67 eurot, AS Telia ees summas 886,46 eurot, AS ISS Eesti ees summas 3 159,38 eurot. Xxxxon täitmata kohustused Swedbank AS ees summas 106 081,15 eurot, Danske bank AS Eesti filiaali ees summas 1 352,36 eurot, AS ISS eesti ees summas 3 159,38 eurot (II kd tl 74). 19.01.2018. a esitas võlgnik Xxxxkohtule aruande. Aruande kohaselt võlgniku igakuised sissetulekud moodustavad 519,38 eurot, väljaminekud 371,75 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole (III kd tl 96-97). 19.01.2018. a esitas võlgnik Xxxxkohtule aruande. Aruande kohaselt võlgniku igakuised sissetulekud moodustavad 175,29 eurot, perioodil 17.12.2018 – 05.01.2018. a on võlgnik saanud lisaks sissetulekut summas 875,72 eurot, igakuised väljaminekud on 150 eurot. Võlausaldajatele AS ISS Eesti, Danske Bank AS Eesti filiaal ja Swedbank AS on 05.01.2018. a tehtud väljamakse summas 268,45 eurot (III kd tl 73, 112-114). 2014. a on võlausaldajatele tehtud väljamaksed summas 526,59 eurot (II kd tl 166); 2016. a on võlausaldajatele tehtud väljamaksed summas 175,33 eurot (II kd tl 187, 194, III kd tl 57); Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on nõus Xxxxkohustustest vabastamisega (III kd tl 128). Võlausaldaja Swedbank AS võlgnike taotlusega ei nõustu ning palub jätta võlgnikud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et Xxxxon esitanud kogu menetluse kestel sisutühje aruandeid, ühtegi väljamakset võlausaldajale teostanud ei ole. Samas nähtub konto väljavõttelt, et samal ajal on võlgnevusi tasutud isikutele, kes ei ole pankrotimenetluse võlausaldajad. Võlgnik on kahjustanud võlausaldaja huve (III kd tl 133-134). Võlausaldaja Swedbank AS hinnangul ei ole võlgnik Xxxxteostanud võlausaldajale korrektselt väljamakseid. Võlausaldaja on seisukohal ka, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud. Võlgnik on võlausaldaja nõude katteks teinud väljamaksed: 10.03.2014.a summas 505.61 eurot, 2016. a summas 125,01 eurot, kuid oleks pidanud teostama makse summas 510,92 eurot (III kd tl 154). 07.12.2012.a lõpparuande kohaselt jäi võlausaldajal pankrotimenetluses tunnustatud nõude osas saamata 106 081.15 eurot (III kd tl 38, 136-137, 153155). Võlgnik on oma sissetulekut hoidnud alammäära piires. Võlausaldaja hinnangul on kummastav, et kõrgharidusega raamatupidaja, kes töötab massöörina, saab püsivalt töötasu alammääras. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses (III kd tl 137, 152). Kohus nõustub võlausaldaja vastuväidetega. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Kohtu hinnangul on võlgnikud raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik Xxxx ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama. 14.02.2018. a antud selgituste kohaselt on olemas tasustatav tegevus, kuid kohtule esitatud aruandluses sellelt saadud tulu ei kajastu (II kd tl 160). Võlgnik Xxxx on kohtule esitatud aruannetes näidanud enda sissetulekut iga-aastaselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammääras. 2018. a esitatud aruande kohaselt on igakuised kulutused summas 150 eurot (III kd tl 113). Kohtuistungil antud selgituste kohaselt töötab Xxxx üksnes mõned tunnid päevas vähese tasu eest. Xxxx on FIEna töötanud ning selle eest ka tasu saanud. Täpset arvestust sissetulekute osas ei ole, kuid Xxxx hindab seda miinimumtasuks (III kd tl 159-160). PankrS § 173 lg 1 sätestab expressis verbis, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 kohaselt ei tohi tulusid ja sissetulekut varjata. Kohus on juba pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikele nende kohustusi, samuti on võlgnikud kinnitanud kohtule, et kohustuvad täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud ning lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmise kohta. Kohus kuulas 14.02.2018. a ära võlgnikud ning võlgnikud andsid vande PankrS § 175 lg 4 alusel (III kd tl 157, 158, 159-160). Kohtu hinnangul on võlgnikud andnud valevande. Võlgnike konto väljavõttelt nähtub, et võlgnike väljaminekud ületavad sissetulekuid, mistõttu ei ole võlgnikud kohtule avaldanud menetluse käigus oma tegelikke sissetulekuid ega ka väljaminekuid. Menetluse ajal on sõlmitud lepingud OÜ-ga Kaupmees ning OÜ-ga Koduliising, kellele tehakse igakuiseid väljamakseid, kuid kohtule esitatud aruannetes see ei kajastu (II kd tl 130, 189). Võlgnike konto väljavõttelt nähtub, et laenu tagastamise makseid on tehtud xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, kes ei ole pankrotimenetluse võlausaldajad. Samal ajal on jäetud pankrotivõlausaldajate ees kohustused täitmata või täidetud üksnes vähesel määral (II kd tl 125). Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Käesoleval juhul on võlgnikud näidanud kohtule sissetulekuid miinimummääras ning üksnes passiivselt oodanud 5 aasta möödumist menetluse alustamisest. Kohtu hinnangul on nii xxxx kui Xxxxolemas oskused, millega oleks võimalik mõistlikult tulu teenida ja võlausaldajate nõudeid täita. Kohtu hinnangul on võlgnike tegevus kohustustest vabastamise menetluses pigem seotud sooviga pankrotimenetluse võlausaldajate nõudeid mitte täita kui tegeliku tulutoova tegevuse võimaluste puudumisega. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes viieaastase tähtaja möödumise ootamist. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kuivõrd xxxx ja Xxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb xxxx ja Xxxx kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgnike xxxx ja Xxxx kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.