Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
07.12.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-22362
Tsiviilasi
LA (pankrotis) ja OA (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
LA pankrotimenetluses koostatud lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara hulka kuulus: - OA ühisomandisse kuuluv kinnistu (korteriomand, registriosa numbriga XXX ) XXX , Tallinn, katastritunnusega XXX , eluruumi suurusega 90,10 m2. Kinnistu müügist enampakkumisel laekus 1 100 000 krooni, millest LA (pankrotis) pankrotipessa laekus 1⁄2 osa, so 550 000 krooni ehk 35 151,41 eurot. - sõiduauto Ford Escort (reg.märk XXX , ehitusaasta 1996), mille müügist enampakkumisel laekus 3 000 krooni ehk 191,73 eurot; - arvelduskontode jääk pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli AS-is Swedbank -15 (negatiivne) krooni, FIE kontol 110 krooni; AS-s SEB Pank 2768,55 krooni (176,94 eurot); Danske Bank A/S Eesti filiaalis 0,02 krooni ja 0,91 EUR (14.25 krooni). Pankrotimenetluse ajal on LA saanud töötasu AS-ist T perioodil juuli 2009 – november 2009 kokku netosummas 22 628 krooni. Kuna tegemist on miinimumtasudega milledele ei saa pöörata sissenõuet, siis töötasudest pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole. LA pöördus 15.06.2009 kohtu poole taotlusega lubada tal tegutseda Füüsilisest Isikust Ettevõtjana. Harju Maakohus rahuldas taotluse 16.06.2009 määrusega ja lubas LA tegutseda Füüsilisest Isikust Ettevõtjana. Haldurile esitatud Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide kohaselt ei ole LA saanud sellist tulu, millele saaks pöörata sissenõuet. Seega on vahendeid väljamaksete tegemiseks kokku 35 343,14 eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta: LA pankrotimenetluses on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavad järgmised väljamaksed: - Ajutise pankrotihalduri tasu 12 000 krooni ehk 766,94 eurot ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 3960 krooni ehk 253,09 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 3000 krooni 191,73 eurot (alus: Harju Maakohtu 16.06.2009.a. määrus); - Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 15 000 krooni ehk 958,67 eurot (alus: Harju Maakohtu 25.01.2010.a. määrus); - Pankrotihalduri tasu summas 3294,01 eurot, mis on väiksemas ulatuses kui PankrS § 651 lg 1 sätestatud alammäär. Haldur palub PankrS § 65 lg 1 alusel määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb (alus: PankrS § 65 lg 1, 2, 5, 51 ja § 651 lg 2). Kokku moodustavad pankrotivarast tehtud väljamaksed 5464,44 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I järgu nõuded: Swedbank AS - summas 29 878,70 eurot Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: LAle kuulus ühisomandis OAga kinnistu (korteriomand) XXX , Tallinn, katastritunnusega XXX , registriosa numbriga XXX . Koretriomandi müügist enampakkumisel laekus 1 100 000 krooni, millest LA (pankrotis) pankrotipessa laekus 1⁄2 osa, so 550 000 krooni ehk 35 151,41 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur korraldas pankrotivara moodustamise, säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud : I järgu nõuded: Swedbank AS summas 5 272,71 eurot. II järgu nõuded: - Swedbank AS summas 1 891 828,52 krooni ehk 120 909,88 eurot; - Fibit Trading OÜ summas 41 034.50 krooni ehk 2 622,58 eurot; - MA Kinnisvara Invest OÜ summas 105 925.95 krooni ehk 6 769,90 eurot; - Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu summas 13 184,97 krooni ehk 842,67 eurot; - Elion Ettevõtted AS summas 13 870,07 krooni ehk 886,46 eurot; - AS ISS Eesti summas 49 433,55 krooni 3 159,38 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda võetud laenukohustusi. Seega on pankroti põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. II OA pankrotimenetluses koostatud lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara hulka kuulus: - AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX, saldo 84,00 krooni ehk 5,37 eurot; - AS-is Danske Bank Eesti filiaal arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX, saldo 0,00 krooni/eurot ja kasvuhoiusekonto nr XXXXXXXXXXXX, millel on 20,56 krooni ehk 1,31 eurot; - AS-is SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX, saldo 0,00 krooni/eurot; - LAga (pankrotis) ühisomandisse kuulunud kinnistu (korteriomand, registriosa numbriga XXX ) XXX , Tallinn katastritunnusega XXX ; eluruumi suurusega 90,10 m2. Vara müügist enampakkumisel laekus 1 100 000 krooni ehk 70 302,81 eurot, millest OA (pankrotis) pankrotipessa laekus 1⁄2 summast, so 550 000 krooni ehk 35 151,41 eurot; - sõiduauto Volkswagen Passat (reg.märk XXX , ehitusaasta 1990), mille müügist laekus 2 500 krooni ehk 159,78 eurot.
Pankrotimenetluse ajal on OA saanud töötasu AGOÜ-lt, SPOÜ-lt ja KE OÜ-lt, millest on võlgnikule tehtud väljamakseid miinimumtasus 4 350 krooni ehk 278,02 eurot ja kahe alaealise lapse pealt 1/3 miinimumpalgast ehk a ́ 1 450 krooni, kahele lapsele seega kokku 2 900 krooni ehk 185,34 eurot. Kokku on lubatud igakuine väljamakse OA 7 250 krooni ehk 463,36 eurot. Laekunud töötasudest pankrotipesast väljamakseteks ei jätkunud. Kokku on pankrotipessa laekunud 552 500 krooni ehk 35 311,19 eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta: OA pankrotimenetluses on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavad järgmised väljamaksed: - Ajutise pankrotihalduri tasu 12 000 krooni ehk 766,94 eurot ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 3 960 krooni ehk 253,09 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 3 000 krooni 191,73 eurot (alus: Harju Maakohtu 16.06.2009 määrus), kokku 1 211,76 eurot; - Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 15 000 krooni ehk 958,67 eurot (alus: Harju Maakohtu 25.01.2010 määrus); - Pankrotihalduri tasu summas 3 262,06 eurot, mis on vähem PankrS § 651 lg-s 1 sätestatud tasu alammäärast. Haldur palub PankrS § 65 lg 1 alusel määrata tasu büroole - OÜ-le Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb (alus: PankrS § 65 lg 1, 2, 5, 51 ja § 651 lg 2). Kokku moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed 5 432,49 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I järgu nõuded: Swedbank AS - 29 878,70 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: OAle kuulus ühisomandis LAga kinnistu (korteriomand) XXX , Tallinn, katastritunnusega XXX , registriosa numbriga XXX . Koretriomandi müügist enampakkumisel laekus 1 100 000 krooni, millest OA (pankrotis) pankrotipessa laekus 1⁄2 osa, so 550 000 krooni ehk 35 151,41 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõuded: Swedbank AS - summas 5 272,71 eurot. II järgu nõuded: - AS Swedbank summas 106 081,15 eurot - Danske Bank AS Eesti filiaal summas 1 352,36 eurot - AS ISS Eesti summas ehk 3 159,38 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur esitada ei kavatse.
Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda endale võetud laenukohustusi. Seega on pankroti põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 06.12.2012 esitas pankrotihaldur selgituse lõpparuandele, milles märgib, tuginedes Riigikohtu lahendile ts. asjas nr 3-2-1-44-05, et Swedbank AS-i nõude see osa, mis on jäänud I järgus välja maksmata ja mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid, ei jää PankrS § 168 alusel täitedokumendiks, mistõttu tuleb lugeda Swedbank AS-i tunnustatud nõudest saamata jäänud osa suuruseks LA pankrotimenetluses 120 909,88 eurot ning OA pankrotimenetluses 106 081,15 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. PankrS § 157 p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Lõpparuannete kinnitamine Tutvunud LA ja OA pankrotimenetluses koostatud lõpparuannetega, kohus tuvastas, et lõpparuannete koostamisel on haldur juhindunud Riigikohtu 20.02.2012 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2012 määruses väljendatud seisukohtadest.
Kohus leiab, et LA ja OA pankrotimenetluses koostatud lõpparuanded vastavad PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele. Lõpparuannetest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotivara on müüdud ja raha LA ja OA jaotusettepanekute alusel võlausaldajatele (pandipidajale) kooskõlas PankrS § 153 lg-ga 2 välja makstud. Haldur on teate lõpparuannetega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.04.2012. Vastuväiteid lõpparuannetele kohtule esitatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et LA pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja OA pankrotimenetluses koostatud lõpparuanded kuuluvad kinnitamisele. LA ja OA pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele seoses lõpparuannete kinnitamisega, vastavalt PankrS § 157 lg 5. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgnike maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga selle kohta, et LA ja OA maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnikud LA ja OA ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud. Lõpparuandest nähtuvalt on LA pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas jäänud võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Swedbank AS-il I järgus saamata 5 272,71 eurot, II järgus 120 909,88 eurot; Fibit Trading OÜ - 2 622,58 eurot; MA Kinnisvara Invest OÜ 6 769,90 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu 842,67 eurot; Elion Ettevõtted AS - 886,46 eurot; AS ISS Eesti - 3 159,38 eurot. OA pankrotimenetluse lõpparuandes märgitu kohaselt on tunnustatud nõuete osas jäänud võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Swedbank AS-il I järgus saamata 5 272,71 eurot, II järgus 106 081,15 eurot; Danske Bank AS Eesti filiaal - 1 352,36 eurot; AS ISS Eesti - 3 159,38 eurot. Riigikohus on oma 11.05.2005 otsuses ts asjas nr 3-2-1-44-05 punktis 15 asunud seisukohale, et PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõudega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast arvata maha pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Seega, tuginedes Riigikohtu lahendile ts asjas nr 3-2-1-44-05, käesolev määrus LA ja OA pankrotimenetluses pandipidaja Swedbank AS-i nõude osas, mis jäi I järgus välja maksmata ja mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid, täitedokumendiks ei ole.
Võlgnikud LA ja OA ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud, mistõttu ülejäänud nõuete osas, ulatuses, milles võlausaldaja tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata (sh Swedbank AS-i nõue LA pankrotimenetluses summas 120 909,88 eurot ning OA pankrotimenetluses summas 106 081,15 eurot), on käesolev määrus PankrS § 168 kohaseks täitedokumendiks. Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotihaldur palub kohtul määrata LA pankrotihalduri tasuks (pankrotivarasse laekunud 35 343 eurolt arvestatult) PankrS § 651 lg-s 1 kehtestatud alamäärast väiksem summa, so 3 294,01 eurot, väljamaksmisega büroole OÜ Sentire MK (registrikood 10359953, arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Swedbank AS), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgnik ega võlausaldajad pankrotihalduri tasule vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Lambit A pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 3 294,01 eurot, väljamaksmisega büroole OÜ Sentire MK (registrikood 10359953, arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Swedbank AS), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Pankrotihaldur palub kohtul määrata OA pankrotihalduri tasuks (pankrotivarasse laekunud 35 151 eurolt arvestatult) PankrS § 651 lg-s 1 kehtestatud alamäärast väiksem summa, so 3 262,06 eurot, väljamaksmisega büroole OÜ Sentire MK (registrikood 10359953, arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Swedbank AS), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgnik ega võlausaldajad pankrotihalduri tasule vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. OA pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 3 294,01 eurot, väljamaksmisega büroole OÜ Sentire MK (registrikood 10359953, arvelduskonto nr XXXXXXXXXX Swedbank AS), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur ei ole palunud kohtul pankrotimenetluse kulusid hüvitada ega kinnitada. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab halduri taotluse vabastada Ly Müürsoo LA ja OA pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik
esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS §172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus tuvastas, et 25.06.2009 on võlgnikud OA ja LA esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamiseks, milles on kinnitanud, et neile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et nad kohustuvad täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur oma 16.04.2012 ja 17.04.2012 toetab võlgnike kohustustest vabastamise algatamist. Lõpparuannetest nähtuvalt ei ole pankrotihalduril pankrotimenetluse kestel olnud probleeme võlgnike kättesaamisega. Võlgnikud on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. OA kohta tehtud järelepärimisele Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusest saadud vastuse nr 7.1-4/17507-2 25.06.2010 kohaselt on OA pankrotimenetluse ajal töötanud SPOÜ-s (reg. kood XXX), AGOÜ-s (reg. kood XXX) ja KEOÜ-s (reg. kood XXX). Viimase haldurile teadaoleva jnfo kohaselt töötas OA AGOÜ-s kuu sissetulekuga 172,94 eurot, SPOÜ-s kuu keskmise sissetulekuga 216,34 eurot ja KEOÜ-s kuu keskmise tasuga 315,44 eurot (brutos). Pankrotihaldur on saatnud ka LA kohta järelepärimise Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele, kust 25.06.2010 saadud vastuse kohaselt on LA pankrotimenetluse ajal töötanud AS-is T (reg. kood XXX). Käesoleval ajal LA püsivat sissetulekut ei ole. LA on 15.06.2009 pöördunud kohtu poole taotlusega lubada tal tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Harju Maakohus rahuldas taotluse 16.06.2009 määrusega. Pankrotihaldur on 10.04.2012 kutsunud kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuhu ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub üldkoosoleku ettepanek võlgnikele usaldusisiku nimetamiseks. Eeltoodust tulenevalt teeb haldur kohtule ettepaneku, juhul kui kohus otsustab algatada võlgnike LA ja OA suhtes kohustustest vabastamise menetluse, kohustada võlgnikke endid täitma usaldusisiku kohustusi. Vastuväiteid võlgnike endi usaldusisikuks määramise ettepanekule kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldus füüsilisest isikust võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud LA ja OA suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mistõttu kohus leiab, et LA ja OA avaldused füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud kohtule ettepanekut võlgnike kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikute nimetamiseks. Pankrotihalduri 16.04.2012 ja 17.04.2012 taotlustest kohtule järeldub, et pankrotihalduri hinnangul suudavad LA ja OA usaldusisiku kohustusi ise täita, mistõttu kohus leiab, et vastavalt pankrotihalduri taotlustele tuleb LA ja OA kohustustest vabastamise menetluses jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikke endid täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnikud oma kohustusi täidavad.
PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 172 lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.