Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtule menetluses on Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 84 korteriühistu hagi V. M.`i vastu võlgnevuse 318,53 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kostja on korteriomandi, asukohaga Narva mnt. 84-xxxx, Jõhvi omanik. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31.12.2017 seisuga summas 318,53 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt alates 01.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, samuti menetluskulud kogusummas 319 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja esitas 06.02.2018 vastuse hagile, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada menetlus seoses võlgnevuse puudumisega. Kostja märkis, et 30.01.2018 väljastas hageja talle tõendi selle kohta, et tema võlgnevus moodustab 199,23 eurot. Kostja tasus 190,51 eurot 01.02.2018. Seega leiab kostja, et hagi esitamiseks puudus alus, kostja on teinud alati koostööd korteriühistuga ning võlgnevus on kostja poolt tasutud. Hageja esindaja esitas 19.02.2018 kohtule seisukoha, milles teatas, et peale hagi esitamist, selle menetlusse võtmist ja kostjale esitamist oli võlgnevus täies ulatuses tasutud: 29.01.2018 oli tasutud 119,30 eurot; 01.02.2018 oli tasutud 190,51 eurot; 03.02.2018 oli tasutud 8,72 eurot. Seega kokku oli võlgnevuse kustutamiseks seisuga 03.02.2018 tasutud 318,53 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees tekkis juba üle aasta tagasi. Kostja ei ole kunagi võlgnevust tasunud lõpuni ning võlgnevus suuruses ca 300 eurot oli kostjal pika perioodi jooksul. Kostja iga kord lubas seda kustutada, kuid ei ole oma lubadusi täitnud. Hageja on arvamusel, et kostja ei esitanud põhjendatud seisukohta või vastuväiteid, mis oleksid hagi rahuldamata jätmise aluseks. Ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Samas seisukohas esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega, kuna kostja on võlgnevuse pärast hagi esitamist tasunud. Koos avaldusega esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks: hageja palub kostjalt TsMS § 168 lg 5 alusel välja mõista menetluskulud kogusummas 373 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust summas 50 eurot, õigusabikulud summas 270 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot. Hageja palus tagastada 1⁄2 riigilõivust summas 50 eurot. Kostja esitas 28.02.2018 arvamuse hagist loobumise ja menetluskulude kohta. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud menetluskulude väljamõistmisega. Kostja märkis, et tema võlg hageja ees oli ainult 1 kuu ulatuses. Hageja nõue 31.12.2017 seisuga oli 318,53 eurot, sisaldades ka detsembrikuu arvet summas 119,30 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 31.01.2018 (kostja tasus 29.01.2018). Seega oli kostja võlgnevus hageja ees 199,23 eurot, mille kostja tasus 01.02.2018 ja 03.02.2018. Kostja jaoks on arusaamatu, et hageja pöördus 199 eurose võlgnevuse pärast kohtusse, juhatuse esimees oleks võinud enne hagi esitamist pöörduda tema poole. Kostja on haige, vana inimene, kelle sissetulekuks on vanaduspension. Kostjal

puuduvad rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks ning kostja palus jätta need hageja kanda. Kostja leiab, et hageja käitus tema suhtes hea usu põhimõtte vastaselt, ning ta ei pea maksma ebakorrektselt koostatud hagi eest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 19.02.2018 avalduses loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel summas 100 eurot (tl. 38), kandnud õigusabikulusid kogusummas 270 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot, kokku summas 373 eurot. Hageja palub TsMS § 168 lg 5 alusel kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 323 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust summas 50 eurot, õigusabikulud summas 270 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigilõiv Hageja on märkinud hagihinnaks 399,91 eurot ja tasunud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, tuvastas, et hageja poolt esitatud nõue oli osaliselt põhjendamata, kuna 31.12.2017 esitatud arve summas 119,30 eurot tasumise tähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole esitanud kohtule arveid, millest nähtuks arvete tasumise tähtaeg, samuti ei ole lisatud korteriühistu juhatuse otsust, millest nähtuks arve(te) tasumise tähtaeg. Korteriühistu Põhikirja p. 4.2.5. kohaselt tuleb arve tasuda üks kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks. Kui arve tasumise kuupäeva ei ole kindlaks määratud või ei ole võimalik seda esitatud dokumentide abil tuvastada, loetakse tasumise tähtajaks kuu viimane kuupäev (TsÜS § 136 lg 4). Ülaltoodust lähtuvalt saabus 31.12.2017 arve, summas 119,30 eurot, tasumise tähtaeg 31.01.2018. Seega moodustas kostja võlgnevuse tegelik summa hagi esitamise hetkel 199,23 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 75 eurot ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1⁄2 riigilõivust summas 37,50 eurot.

Õigusabikulud Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 270 eurot (2,5 tundi, maksumusega 108 eurot tund). TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab vajalikuks õigusabikulude osas kohaldada mitte TsMS § 168 lg 5, vaid TsMS § 162 lg 4 sätteid. Kohus leiab, et antud juhul, võttes arvesse, et hageja esitas kohtule osaliselt põhjendamata hagi, põhjendatud nõue moodustas 199,23 eurot, kostja puhul on tegemist eaka inimesega (68-aastasega), kelle sissetulekuks on ainult vanaduspension, siis on äärmiselt ebaõiglane jätta hageja õigusabikulud täies ulatuses kostja kanda, ning kohus jätab kostja kanda 50% hageja õigusabikuludest summas 135 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1⁄2 riigilõivust summas 37,50 eurot, õigusabikulud summas 135 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot, kokku summas 175,50 eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivust summas 50 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.