Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja kasutas vastavalt kostja ja inseneri nõudele katendi aluskihis kombineeritud varianti. Vastavad tööd on teostatud ja kostja poolt vastu võetud, kuid kostja ei ole hageja lisatasu nõuet endiselt rahuldanud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt katendi aluskihi lahenduse muudatusest tulenevat võlgnevust 44 180,41 eurot. Liikluskindlustuse seaduse muudatusest tulenev nõue 01.10.2014 jõustus LKindlS-i uus redaktsioon, mille § 46 lg 5 kohaselt kehtestati tuvastamata jäänud sõidukiga kahju tekitamise korral kahjustatud isikule omavastutus kuni 150 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta. Viidatud säte reguleerib olukorda, mil kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk (nt liiklusmärk). Ajal, mil hageja esitas hankemenetluses pakkumuse, kehtis LKindlS-i redaktsioon, mis nägi ette kahjustatud isikule kogu tekkinud kahju hüvitamise, st omavastutust ei kohaldatud. 17.12.2014 esitas hageja alltöövõtja Osaühing Roadservice hagejale nõudekirja, milles nõudis viitega LKindlS § 46 lg-le 5 2014. a oktoobris ja novembris tuvastamata jäänud sõidukite poolt tekitatud kahju (omavastutuse osa) hüvitamist summas 450 eurot. Seetõttu esitas hageja 13.01.2015 insenerile FIDIC üld- ja eritingimuste p 20.1 lõige 1 kohase teate. 20.01.2015 vastuses hageja teatele asus insener seisukohale, et hageja taotlus omavastutuse osa hüvitamiseks on põhjendatud. Ühtlasi kehtestas insener liikluskahjude hüvitamiseks eraldi protseduuri. 23.02.2015 seisukohas teatas kostja erinevalt insenerist, et hageja nõue omavastutuse osa hüvitamiseks ei ole põhjendatud ning hageja teatas oma nõudest hilinenult. Pärast inseneri poolt liikluskahjude hüvitamiseks protseduuri kehtestamist esitas hageja kehtestatud korda järgides 04.02.2015 ja 05.03.2015 teated täiendavate kulude tekkimise kohta. 02.04.2015 kirjas kinnitas insener varasemat seisukohta, et hageja nõue liikluskahjude hüvitamiseks on põhjendatud, kuna hagejal ei olnud pakkumuse tegemisel võimalik arvestada LKindlS-i muutumisega. Ühtlasi märkis insener, et tema hinnangul olid hageja esitatud 12 nõudest kaheksa põhjendatud ja neli nõuet ei olnud põhjendatud. 08.04.2015 pöördumises palus hageja inseneril teatada, kas (i) inseneri 02.04.2015 kirjas märgitu on käsitatav FIDIC üld- ja eritingimuste p 3.5 kohase inseneri otsusena ja (ii) kui ei, siis palus hageja edastada vastav otsus esimesel võimalusel. Samuti juhtis hageja tähelepanu, et hagejal on tähtaegselt hüvitamata liikluskahjude eest õigus nõuda kostjalt viivist. 17.04.2015 edastas insener hagejale kirjaliku otsuse, milles teatas üllatuslikult, et inseneri arvates ei kuulu LKindlS-i muudatusest tingitud täiendavad kulud hagejale hüvitamisele. Otsusest nähtuvalt ei vaevunud insener isegi põhjendusi esitama, vaid viitas üksnes kostja varasematele kirjadele. Hageja nõuab liikluskindlustuse seaduse muudatusest tulenevat võlgnevust 2921,54 eurot. Sidekanalisatsiooni rajamisest tulenev nõue Lepingu osaks (e) olevate tellija tingimuste p 4.13.1 järgi kohustus hageja hankima tehnovõrkude valdajatelt tehnovõrkude ümberehitamiseks või kaitsmiseks tehnilised tingimused ja koostama vastava tehnilise projekti. 22.05.2014 väljastas Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 22451626. Tehniliste tingimuste väljastamisel seadis Telia projekti kooskõlastamiseks hagejale tingimuseks, et (i) Telia sidekapp (koos kaabliga), mis jääb teemaale, tuleb ümber tõsta ja (ii) hageja kohustub projekteerima paralleelselt ja risti uue teega koos kaevudega umbes 400 jm sidekanalisatsiooni, millesse Telia saab tulevikus vajadusel paigaldada sidekaabli. 2014. a sügisel ja 2015. a talvel toimus hageja, inseneri ja kostja vahel Telia soovitud sidekanalisatsiooni rajamise teemal aktiivne arutelu. Paralleelselt eelmainitud aruteludega pidas kostja Teliaga läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise üle. Hagejale teadaolevalt oli kostja ning Telia vahel tehnovõrkudega seonduvalt teatud erimeelsusi – mh polnud selge, kas kostja tuleb vastu Telia soovile rajada sidekanalisatsioon. Hagejaga sõlmitud Lepingu mahtu selline töö ei kuulunud ning hageja ootas inseneri ja kostja seisukohta küsimuses, kas hagejalt soovitakse vastava lisatöö tegemist.

10.12.2014 ja 24.12.2014 kirjades teatas insener hagejale, et (i) kostja ning Telia vahel on eriarvamusi, mille lahendamisega tegeleb kostja personal, (ii) muu hulgas on kostja ning Telia vahel arutlusel ka sidekanalisatsiooni rajamise küsimus, (iii) kohe, kui insener saab antud küsimuses täiendavat teavet, informeerib ta sellest ka hagejat ja (iv) insener teeb sidekanalisatsiooni rajamise küsimuses otsuse enne 2015. a veebruari. 28.01.2015 teatas kostja hagejale kirjalikult, et sidekanalisatsiooni rajamine on kostja hinnangul Lepingu mahtu kuuluv töö, mille hageja on kohustatud teostama ning tasu töö eest sisaldub heakskiidetud lepingusummas. 30.01.2015 esitas insener hagejale kirja, millest nähtuvalt jagas insener kostja seisukohta. Pärast kostjalt ning insenerilt kirjaliku juhise saamist esitas hageja 03.02.2015 insenerile FIDIC üld- ja eritingimuste p 20.1 lõige 1 järgse teate, et kavatseb nõuda sidekanalisatsiooni rajamisest tingitud kulude eest täiendavat tasu. Motiveeritud nõude edastas hageja insenerile 18.02.2015. 14.05.2015 edastas insener hageja nõude kohta kirjaliku otsuse, milles asus kokkuvõtlikult seisukohale, et sidekanalisatsiooni rajamine on hageja lepinguline kohustus, mille eest ei ole hagejal õigust täiendavat tasu nõuda. Teliale sidekanalisatsiooni rajamine ei olnud mingil viisil vajalik Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Tegemist oli kostjapoolse vastutulekuga Telia erisoovile, millise asjaoluga polnud hagejal pakkumuse esitamisel kuidagi võimalik arvestada. Sidekanalisatsiooni rajamiseks tehtud tööd on seetõttu käsitatavad lisatööna, mille eest on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tasu. Kuivõrd hagejale anti 2015. a jaanuari lõpus kostja ning inseneri poolt selge juhis rajada vaidlusalune sidekanalisatsioon, teostas hageja vastavad lisatööd ning kostja võttis tööd vastu. Hageja nõuab sidekanalisatsiooni rajamisest tulenevat võlgnevust 19 168,64 eurot. Löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest tulenev nõue 10.09.2014 kooskõlastas insener Nehatu sildade ja pealesõitude täiendatud tehnilised projektid. Inseneri poolt kooskõlastatud teede tehniline projekt sisaldas Nehatu sillale pealesõidul löögisummutita põrkepiiret H2W4. Insener ei esitanud teede tehnilise projekti kooskõlastamisel põrkepiirde H2W4 osas mis tahes märkusi (sh löögisummutite puudumise kohta). 02.04.2015 esitas hageja insenerile kooskõlastamiseks löögisummutita põrkepiirde H2W4 toote. 10.04.2015 teatas insener hagejale üllatuslikult, et ei kooskõlasta hageja esitatud toodet, kuna inseneri hinnangul nägi projekt Nehatu sillale pealesõidul ette hoopis löögisummutiga põrkepiirde H1W5 kasutamise. Insenerilt üllatusliku seisukoha saamise järel selgitas hageja samal päeval insenerile, et viimase seisukoht on ekslik, kuivõrd tehnilises projektis on ette nähtud põrkepiire H2W4 ja mitte H1W5. Insener hageja selgitustele ei reageerinud ja nii tõstatas hageja vastava küsimuse uuesti 22.04.2015 toimunud objektikoosolekul. Muu hulgas juhtis hageja koosolekul tähelepanu, et seoses inseneripoolse kooskõlastuse viibimisega ei ole hageja saanud tellida kõiki vajalikke materjale ja inseneri viivituse tõttu võib lõppastmes silla liiklusele avamine edasi lükkuda. 22.04.2015 kirjas teatas insener, et hageja peab esitama kooskõlastamiseks löögisummutiga põrkepiirde H2W4. Inseneri kirjast nähtus, et erinevalt 10.04.2015 märgitust, ei nõudnud insener enam põrkepiirde H1W5 kasutamist. Hageja selgitas 24.04.2015 kirjas vastusena inseneri 22.04.2015 kirjale, et hankedokumentidest ei tulene nõuet paigaldada põrkepiire H2W4 löögisummutiga. Seetõttu palus hageja inseneril kooskõlastada hageja poolt 02.04.2015 kooskõlastamiseks esitatud põrkepiirde toode. 28.04.2015 teatas insener vastusena, et ei kooskõlasta löögisummutita põrkepiirde H2W4 toodet. Ühtlasi märkis insener, et hagejal on võimalik valida, kas kasutada (i) löögisummutiga põrkepiiret H2W4 või (ii) mõnd muud (löögisummutiga) põrkepiirde lahendust. Kuigi inseneril ei olnud alust keelduda löögisummutita põrkepiirde H2W4 kooskõlastamisest, ei jäänud hagejal töödega edasiliikumiseks üle muud, kui esitada vastavalt inseneri soovile 08.05.2015 kooskõlastamiseks löögisummutiga põrkepiirde toode. Hageja selgitas insenerile, et (i) kooskõlastusprotsessi viibimise tõttu ei ole algselt planeeritud tähtpäevaks (15.05.2015)

võimalik põrkepiirdeid paigaldada, (ii) hageja esitab ettepanekud ajutiste lahenduste osas, mis võimaldavad liikluse uuele sillale ümber suunata (kuni paigaldatakse põrkepiirded) ja (iii) peale põrkepiirde kooskõlastamist esitab hageja FIDIC üld- ja eritingimuste p 20.1 kohase nõude täiendavate kulude hüvitamiseks. 11.05.2015 kooskõlastas insener löögisummutiga põrkepiirde H2W4. Samuti palus insener hagejal esitada kalkulatsioon ajutiste põrkepiirete paigaldamisega kaasnevate täiendavate kulude kohta. 15.05.2015 paigaldati silla pealesõidule ajutised betoonpiirded. Uus sild avati liiklusele 18.05.2015. Kuna löögisummutiga põrkepiirde paigaldamise kohustust Lepingust ei tulenenud ning tegemist oli projektis ettenähtust kallima lahendusega, esitas hageja 22.05.2015 insenerile FIDIC üld- ja eritingimuste p 20.1 lõige 1 kohase teate lisatasu nõudmise kohta. Arvestades, et löögisummutiga põrkepiirde kooskõlastas insener 11.05.2015, tuleb p 20.1 lõikes 1 sätestatud 28-päevast tähtaega hakata arvestama alates 12.05.2015 (TsÜS § 135 lg 1). Järelikult esitas hageja teate tähtaegselt. FIDIC üld- ja eritingimuste p 20.1 lõige 5 järgse motiveeritud lisatasu nõude esitas hageja 05.06.2015. Lisaks põrkepiirete hinnavahe hüvitamisele nõudis hageja nõudekirjas ajutiste betoonpiirete paigaldamise, eemaldamise ning üürimisega kaasneva kulu hüvitamist. Muu hulgas hoiatas hageja nõudes, et tasu maksmisega viivitamise korral on tal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja paigaldas inseneri (ja kostja) nõutud kallimad löögisummutiga põrkepiirded ja kandis ajutiste betoonpiiretega seotud kulud. Kostja ei ole vaatamata hageja nõuetele hagejale vabatahtlikult täiendavat tasu maksnud. Hageja nõuab kostjalt löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest tulenevat võlgnevust kokku 10 248 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 76 518,59 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 17 790,90 eurot ning sealt edasi viivis määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Olukorras, kus pooled sõlmivad lepingu hankemenetluse tulemusena, ei ole hanke läbiviijal pärast hankelepingu sõlmimist õigust muuta hanketingimusi, kuna selliselt tegutsedes rikutaks läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Lähtuvalt eeltoodust on riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu puhul tunduvalt kõrgem standard lepingutingimuste täpsele järgmisele. Seega ei saanud kostja „omal soovil“ otsustada mingi teise lahenduse kasuks, vaid pidi rangelt nõudma hagejaga sõlmitud lepingu kohast täitmist. Tardkvikillustiku paigaldamisest tulenev nõue Asjaolu, et hageja ei ole Heakskiidetud Lepingusumma puhul arvestanud kõiki Üldtingimuste alapunkti 4.11 esimese lõigu alapunktis b nimetatud andmeid, ei anna hagejale õigust nõuda täiendavat tasu. Hageja kohustus Lepingu kohaselt aluse ülemises kihis kasutama tardkivikillustikku. Hagejal ei olnud õigus vabalt valida, millist katendit ehitada. Lepingu lisa e Tellija tingimused punkti 7.1 kohaselt kohustus hageja tööde tegemisel juhinduma tellija tingimuste alusel koostatud ja kostja poolt kinnitatud teeprojektist. Hageja kohustus juhinduma Maanteeameti peadirektori 30.04.2012.a käskkirjaga kinnitatud „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendist“, mille alusel kohustus hageja vaidlusalusel objektil kasutama mustkillustikku MUK 12/32 (Kululoendi jaotis 4a Katend rida 4). Juhendi punkti 5.1.1 kohaselt mustkillustikust MUK 8/16 ja MUK 12/32 ehitatakse aluste ülakihte püsikatenditele ning kitsalt fraktsioneeritud mustkillustikku (terasuurus D=2d) kasutatakse kiilumiseks tardkivimitest valmistatud täitematerjalidest immutatud aluste ehitamisel või pindamisel.

Juhendi punkti 4.3.1 alapunkti 4 kohaselt tardkivimist valmistatud fraktsioneeritud jämetäitematerjalist aluse põhifraktsioonide 16/32, 32/63, 63/120 kiilumiseks kasutatakse tardkivimist valmistatud sidumata segu 0/32 orienteeruva kuluga 100 kg/m2. Juhise punkti 4.1.4 kohaselt laotatava kihi minimaalne paksus tihendatult peab olema vähemalt 1,5D (D on kasutatava täitematerjali suurim teramõõt) kuid mitte väiksem kui 10cm. Laotatava kihi maksimaalne paksus tohib olla kuni 25cm. Lisaks on 05.11.2013.a hageja poolt esitatud pakkumuse lisas IV Loendites välja toodud töö osa: aluse ülemine kiht tardkivikillustik h=10cm, fr 16...32mm, kiilutud tardkivist sidumata seguga fr 0...32mm 100l/m2;C 90/3, LA25, F2,FNaCl 4, FI20, f2. Üldtingimuste alapunkt 14.1 käsitleb Lepinguhinda. Hageja poolt viidatud Üldtingimuste alapunkti 14.1 punktides (c) ja (d) on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt on Lepingu näol tegemist kogumaksumusel põhineva lepinguga, st töö mahtusid üle ei mõõdeta ja sellest sõltuvalt tasu ei muutu. Loendites esitatud mahud, millele viidatakse Üldtingimuste alapunkti 14.1 punktides (c) ja (d), on vaid üks osa loenditesse kantavatest andmetest. Loendites esitatud mahud täpsustuvad tõepoolest töö teostamise käigus. Hagiavalduse punktis 2.1.5 viidatud hankemenetluse käigus 01.10.2013 antud selgitus puudutab samuti vaid loendi ühte osa – mahtusid; lisaks on hageja antud selgitust meelevaldselt tõlgendanud: vastuses on kostja mahtudele andnud muuhulgas raamatupidamisliku tähenduse (mitellija tingimustee vaid raamatupidamisliku tähenduse, nagu hageja ekslikult väitnud on). Lepingukokkuleppe punkti a kohaselt kuulub Lepingukokkuleppe juurde ja tõlgendatakse selle osana hinnapakkumust 05.11.2013.a kuupäevast ja selle lisaks olevat loendit, seega tulenevad hageja lepingulised kohustused mh ka loendist. Ühegi isiku hinnang hankelepingu eseme otstarbekuse osas ei muuda hagejale Lepingust tulenevate kohustuste sisu. Seega on käesolevas vaidluses asjakohatu viide projekteerija arvamusele. Käesolevas vaidluses ei ole asjakohane hageja viide hankemenetluse käigus antud selgitustele. Tardkivikillustiku kasutamise nõue tulenes hankedokumentidest, mh loendist. Isegi kui nimetatud küsimus oleks tardkivikillustiku kasutamise nõude osas asjakohane, siis selgituste andmisega hankija poolt hanketeate või hankedokumentide kohta ei ole lubatud muuta hanketeadet või hankedokumente. Hankedokumentides toodust erineva lahenduse lubamine oleks vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega. Hankedokumentide lisa IV Loendid, millest tuleneva nõude üle käib vaidlus, oli hankemenetluse käigus kõigile pakkujatele teada. Kuigi hageja ja kostja on sõlminud projekteerimise- ja ehituse lepingu, ei saa hageja Lepingust tulenevate projekteerimistööde teostamisel kalduda kõrvale Lepinguga sätestatud nõuetest. Olukord, kus kostja muudaks oma seisukohta aluse ehitamisel kasutatavate materjalide osas, läheks vastuollu RHS-s kehtestatud avatud hankemenetluse reeglitega ning rikuks RHS § 3 p-st 3 tulenevat pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna pakkujaid, kes lähtusid loendis toodud materjalidest, koheldaks oluliselt erinevalt hagejast. 10.09.2014.a toimunud objektikoosolekul nr 8 punktis 5 on Insener märkinud, et korrigeeritud tehnilised projektid (teed+sillad) esitati 09.09.2014 ning et lepiti kokku, et Insener esitab oma märkused hiljemalt 19.09 ja järgmisele koosolekule kutsutakse ka projekteerija, et Inseneri märkused läbi rääkida ja võtellija tingimustea vastu otsused. Inseneri suulistele juhistele projekteerijale on viidatud ka 08.10.2014.a toimunud objektikoosolekul. Tulenevalt 10.09.2014 toimunud koosolekul arutatust pidi hagejale olema ilmselge, et tegemist on tingimusliku kooskõlastusega ning Insener esitab omapoolsed märkused tehniliste projektide osas 19.09.2014.

Lisaks ei andnud Insener korraldust hagejale esitada kahe katendi arvutused mitte, et kostja või Insener oleksid otsustanud kasutada Lepingust tulenevast erinevat lahendust, vaid kahe katendi esitamise kohustus tulenes juhendist. Samuti on Insener selgelt välja toonud, et tardkivikillustikust aluste ehitamine sellise liiklusega teedel on maanteeameti peadirektori käskkirjaga kohustuslikuks tehtud. Üldtingimuste alapunkti 3.1 kohaselt ei ole Inseneril volitusi Lepingu muutmiseks. Aluse ülemises kihis tardkivikillustiku kasutamise nõudmise näol ei ole tegemist Lepingu muutmisega, nagu hageja ekslikult väidab. Asjaolu, et aluse ülemises kihis tardkivikillustiku kasutamise nõudmise näol ei ole tegemist Üldtingimuste punkti 13.1 kohase muudatusega, tõendab muuhulgas ka see, et antud küsimuses ei ole Insener ega hageja mingil moel järginud Lepingust tulenevat muudatuste protseduuri. Hageja väide, et tal tekkisid paekivikillustikul põhineva lahenduse keelamise tõtellija tingimusteu lisakulud, on alusetu. Hageja väited on tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab hageja kombineeritud varianti kallimaks kui vaid paevikivikillustiku lahendust. Hageja nõuded seoses projektijuhtimise kulu, üldkulude ja kasumiga on põhjendamatud, kuna olid hõlmatud Loendis esitatud hindadega. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta nimetatud kulutusi ka tegelikult kandis. Liikluskindlustuse seaduse muudatusest tulenev nõue Hageja alltöövõtja kindlustama vara omavastutus ei laiene kostjale ja tekkinud täiendava kulu hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei saanud eeldada, et õiguskeskkond on muutumatu nähtus ning hageja kohustus ennast kursis hoidma tema tegutsemisvaldkondades toimuvate õigusaktide ja nende muudatustega. Muudatused õigusaktides jõustuvad teatud ettenähtud etteteatamistähtaja möödudes. Pakkumuse tegemise hetkel oli uue liikluskindluse seaduse eelnõu juba Riigikogu menetluses. Õigusaktide muudatustega kaasnevad täiendavad kulud on pakkuja äririsk, mida pakkuja peab pakkumuse tegemisel arvesse võtma. Asjaolu, et hageja sai õigusakti muudatusest tulenevatest täiendavatest kuludest teada alles alltöövõtja Osaühing Roadservice kirjast, tõendab ilmselgelt, et hageja ei täitnud Üldtingimuste alapunktist 4.10 tulenevat kohustust. Hageja ei ole täiendavate kulude kandmist tõendanud. Kostja ei ole rikkunud tasu maksmise kohustust. Sidekanalisatsiooni rajamisest tulenev nõue Uue sidetrassi ehitust sisaldas juba Tellija tingimuste punktis 1.2.1 viidatud eelprojekt. Sidekanalisatsiooni rajamine oli hageja lepinguline kohustus ja selle eest saadav tasu sisaldub Heakskiidetud Lepingu summas. Hageja kohustus koostama tehnovõrkude tehnilised projektid (lähtudes tehnovõrkude valdajatelt saadud tehnilistest tingimustest) ning tööde tegemisel nimetatud projektidest lähtuma. Kostja ei ole rikkunud tasu maksmise kohustust. Vaidlusaluse objekti näol on tegemist ühe osaga Väo-Maardu tee kogulahendusest. Näitena varasematest tingimustest sidevarustuse osas võib tuua Väo sõlme vastavad tingimused. Seega on alusetud hageja väited, justkui ei oleks Telia poolt väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused mõistlikud ega ettenähtavad. Telia on liinirajatiste ümberpaigutamise nõuet ammendavalt põhjendanud: lähtuvalt liinirajatiste ümberpaigutamise praktilisest olemusest ei ole võimalik olemasolevaid liinirajatisi füüsiliselt

teise asukohta ringi paigutada, vaid nimetatud tegevus eeldab uute liinirajatiste välja ehitamist, Insener on olnud seisukohal, et selline nõue on igati põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, mille alusel ta nõuab sidekanalisatsiooni rajamisega seotud kulude hüvitamist. Hageja ei ole täiendavate kulude kandmist tõendanud. Projektijuhtimise kulu, üldkulud ja kasum hõlmatud Loendis esitatud hindadega ning puudub õiguslik alus neid lisakuludena nõuda. Insener on läbivalt olnud seisukohal, et Teliale sidekanalisatsiooni rajamine on hageja lepingust tulenev kohustus. Seega ei ole Insener soovinud algatada muudatust seoses sidekanalisatsiooni rajamisega. Löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest tulenev nõue Antud nõue on alusetu. TELLIJA TINGIMUSTE punktidest tuleneb ühemõtteliselt hageja kohustus paigaldada sildadele H2W2 löögisummutiga põrkepiire ja põhimaantee maanteelõikudele löögisummutiga H1W5 põrkepiire. Seda kinnitavad ka kostja poolt hankemenetluse käigus antud selgitused. Tingimused, millele vastavalt kohustus hageja projekteerima, tulenesid Lepingust ning Lepingu kohaselt kohustus hageja projekteerima ja paigaldama sildadele H2W2 löögisummutiga põrkepiirde ja põhimaantee maanteelõikudele löögisummutiga H1W5 põrkepiirde. Osas, milles Leping paigaldatavaid põrkepiirdeid reguleerib, tuleb lähtuda Lepingulisest regulatsioonist. Seega ei ole asjakohane hagiavalduse punktis 2.4.3 toodud väide, mille kohaselt kohustust paigaldada piire H2W4 löögisummutiga ei tulene standarditest ega normidest. Asjakohatu on hagiavalduses esitatud väide, et projekteerija hinnangul ei ole alust eelistada löögisummutiga piiret –summutita piirdele, kuivõrd ühegi isiku subjektiivne arvamus ei saa muuta Lepingust tulenevate kohustuste sisu. Hageja esitas 02.04.2015.a Insenerile kooskõlastamiseks löögisummutita põrkepiirde H2W4 koos tööjoonistega, millelt alles nähtus, et hageja kavatseb piirete üleminekuks kasutada ilma löögisummutita põrkepiirdeid. Nimetatud põrkepiiret Insener ei kooskõlastanud. Projektis on korduvalt rõhutatud, et piirded ja piirde üleminekud täpsustatakse tööjooniste staadiumis. Samuti on projekti seletuskirja punktis 2.11.3 selgitatud, et piirete üleminekud erinevatelt ohjeldamise tasemetelt ja töölaiustelt täpsustatakse tööjooniste staadiumis vastavuses piirde tootja juhistega. Isegi juhul, kui Insener oleks kooskõlastanud Lepinguga mitte kooskõlas oleva projekti, ei anna see mingil juhul hagejale õiguslikku alust teostada töö viisil, mis ei vasta Lepingus nõutule. Nii projekt kui selle alusel teostatav töö peavad vastama Lepingule. Hagiavalduses väljendatud sisuga muudatuse algatamist ei ole Insener kostjaga kooskõlastanud ega saanud Üldtingimuste alapunktis 13 nimetatud muudatuse väljastamiseks kostja heakskiitu. Seega ei saanud Insener algatada muudatust, kuivõrd selleks puudus kostja kooskõlastus. Praegusel juhul ei ole Insener soovinudki algatada hageja poolt viidatud sisuga muudatust löögisummutiga piirete asendamiseks löögisummutita piiretega. Insener on öelnud, et tema hinnangul puudub Töövõtjal alus lisatasu nõude esitamiseks. Hagejal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu, kui ta ei ole ekslikult või hooletusest pakkumuse koostamisel võtnud arvesse kõiki tegevusi, mis on vajalikud töö teostamiseks. Ajutiste betoonipiirete paigaldamise ja eemaldamise kulud ning ajutiste betoonpiirete üürikulu hüvitamise nõue on alusetu. Insener oli seisukohal, et ajutiste põrkepiirete kasutamine oleks lubatav eeldusel, et kostjale sellest lisakulusid ei teki. Ajutiste betoonpiirete paigaldamine kuulub ajutise liikluskorralduse alla, millest tulenevalt ei kuulu ajutiste betoonpiirete paigaldamine alates 15.05.2015 täiendavalt tasustamisele, sest ajutise liikluskorralduse korraldamine kuulus

Heakskiidetud Lepingusumma hulka vastavalt üldtingimuste alapunktile 4.11. Õigust täiendavate kulude hüvitamiseks hagejal ei ole. Lisaks ei ole hageja järginud Üldtingimuste alapunktist 20.1 tulenevat nõuetest teatamise tähtaega, mistõttu on hageja igal juhul nõudeõigused kaotanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et poolte vahel on 17.03.2014.a sõlmitud leping nr 14-00136/065 „Tallinn-Narva mnt Nehatu sildade projekteerimine ja ehitus“ kostja poolt 2013 välja kuulutatud riigihanke viitenumbriga 145793 tulemusena. Antud lepingule kohalduvad üldtingimustena FIDIC töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks (nn FIDIC kollane raamat), esimene väljaanne 1999.a, mida on muudetud eritingimustega. Lepingu täitmisel osales insener XXX (Aktsiselts TAALRI VARAHALDUS). Pooltevaheline leping nägi ette kohustusliku korra vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, st kohustuse pöörduda vaidluse lahendamiseks esmalt vaidluste lahendamise komisjoni, mis jättis hageja nõuded rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingu täitmisel teinud lisatöid ja kandnud kulutusi, mille alusel ta esitab kostja vastu tasunõude tulenevalt tardkivikillustiku paigaldamisest, sidekanalisatsiooni rajamisest, liikluskindlustusseaduse muudatusest ja löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg-e 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on leidnud, et kostja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ja vastuoluliselt, vaidlustamata vaidluste lahendamise komisjonis hageja kõiki kulunõudeid ja esitades esmakordselt vastavad vastuväited alles kohtumenetluses. Kohus leiab, et kostja on esitanud kõikidele hageja nõuetele varasemas kohtueelses menetluses vastuväited täies ulatuses. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks jätnud hagejale mulje, et nõustub käesolevas asjas hageja poolt nõutavat summat hagejale tasuma. Seega ei ole kostja käitunud vastuoluliselt ega vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal lasub hagimenetluses TsMS § 230 lg-st 1 tulenev kohustus oma nõuet tõendada. Tardkvikillustiku paigaldamisest tulenev nõue summas 44 180,41 eurot Hageja seisukoha kohaselt ei olnud tardkivikillustiku paigaldamine hageja lepingus sätestatud kohustuseks, vaid hagejal oli õigus vabalt valida, mis materjalist katendit ehitada. Kohus selle hageja seisukohaga ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel. Üldtingimuste alapunkti 5.1 alusel kohustus töövõtja projekteerima ja vastutama projektlahendi eest. Üldtingimuste alapunkt 5.1 kolmanda lõigu kohaselt saades alapunkti 8.1 alusel koostatud teate, peab töövõtja põhjalikult uurima tellija tingimusi (sh projekteerimise nõudeid) ning

arvutusi (olemasolul) ja alapunktis 4.7 kirjeldatud tehnilisi lähteandmeid. Seega tulenes antud punktist hagejale ka kohustus enne projekteerimist põhjalikult selgeks teha kostja poolt tööle esitatud nõuded. Üldtingimuste alapunkti 5.3 punkti b kohaselt kohustus töövõtja tagama, et projektlahend, töövõtja dokumendid, töö täitmine ja lõpetatud töö vastavad lepingusse kuuluvatele dokumentidele koos täienduste, paranduste ja muudatustega. Lepingukokkuleppe punkti a kohaselt kuulub lepingukokkuleppe juurde ja tõlgendatakse selle osana hinnapakkumust 05.11.2013.a ja selle lisaks olevat loendit (I kd lk 13). Kohus nõustub kostjaga, et hageja kohustus kasutada aluse ülemises kihis tardkivikillustikku tulenes lepingu lisast (e) Tellija tingimustest. Ka on 05.11.2013 hageja poolt esitatud pakkumuse lisas IV Loendites katendi p 1 (III kd lk 18) välja toodud töö osa: aluse ülemine kiht tardkivikillustik h=10cm, fr 16...32mm, kiilutud tardkivist sidumata seguga fr 0...32mm 100l/m2;C 90/3, LA25, F2,FNaCl 4, FI20, f2. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pakkumuse esitamisel arvestas hageja, et kasutab töö teostamisel aluse ehitamisel vaid paekivikillustikku. Hageja ise on loendis märkinud tardkivikillustiku hinna ning seega tõendab hageja pakkumuse lisaks olev kululoend, et hageja arvestas aluse ehitamisel tardkivikillustiku kasutamisega. Lepingu lisa e Tellija tingimused punkti 7.1 kohaselt kohustus hageja tööde tegemisel juhinduma Tellija tingimuste alusel koostatud ja kostja poolt kinnitatud teeprojektist. Tellija tingimuste punkti 7.2 „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused“ peatükis 101000 „Sissejuhatus“ on nimetatud mh juhendid, millest hageja kohustus töö teostamisel juhinduma. Selleks on ka Maanteeameti peadirektori 30.04.2012.a käskkirjaga kinnitatud „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“. Samuti tulenes hankedokumentide lisaks olevast kululoendist, et kostja hankis töö, mille korral katendi ülemises kihis kasutatakse tardkivikillustikku. Üldtingimuste alapunkti 1.5 kohaselt tuleb Lepingut moodustavaid dokumente käsitleda kui üksteist täiendavaid, millest tulenevalt sisaldusid hageja kohustused ka Lepingu lisaks olevates loendites. Pooltevahelise lepingu lisas b “Pakkumuslisa”on vastavalt üldtingimuste alapunktile 14.5 (c) välja toodud materjalid, mille eest tasutakse ehitusplatsile jõudmisel. Nimetatud loetelus on esimesena nimetatud tardkivikillustik . Kohus nõustub kostjaga, et ka see asjaolu tõendab, et kostja soovis, et töö teostamisel kasutataks tardkivikillustikku. Vastasel korral puuduks vajadus antud materjali ehitusplatsile toimetamiseks ja selle eest tasumiseks. Seega sisaldus kohustus kasutada katendi aluskihis tardkvikillustikku hageja lepingulistes kohustustes, mistõttu ei saa vastavat tööd käsitleda lisatööna. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hankedokumentides toodust erineva lahenduse lubamine oleks vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega. Pooltel puudub vaidlus selles, et vaidlusalune leping on sõlmitud kostja poolt koostatud hankemenetluse tulemusena. Pooltel on kohustus täita lepingut sõlmitud kujul, kuivõrd riigihankeseaduses (RHS-s) sätestatud lepingu muutmise eeldused ei ole täidetud. Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankes viitenumbriga 145793 hankedokumentide lisa IV Loendid jaotises 4a. Katend real 1 on märgitud: Aluse ülemine kiht tardkivikillustik. Kohus leiab, et nimetatust tuleneb kostja tahe tellida tööd, mille korral aluse ülemises kihis kasutatakse tardkivikillustikku. Kuivõrd hageja lepinguline kohustus oli tardkvikillustiku kasutamine, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et tegemist oli inseneri juhise ja muudatuse alusel teostatud lisatööga. Aluse ülemises kihis tardkivikillustiku kasutamise nõudmise näol ei saa olla tegemist lepingu

muutmisega. Kohus leiab, et muudatusega saaks olla tegemist üksnes juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud pooltevahelises lepingus kokkulepitust erinevas lahenduses. Kuivõrd hageja kasutas aluse rajamisel tardkivikillustiku ja paevikivikillustiku kombineeritud varianti, teostas hageja töö vastavalt lepingus sätestatule, mistõttu puudub alus teostatu käsitlemiseks lepingu muudatusena. Samuti leiab kohus, et tegemist ei saa olla lepingu muudatusega ka põhjusel, et järgitud ei ole selleks ettenähtud korda. Muudatuse tegemise protseduur on reguleeritud üldtingimuste alapunktis 13.3, mida on muudetud eritingimustega. Eritingimuste punkti 13.3 kohaselt tuleb mistahes juhis/muudatus enne muudatuse algatamist kooskõlastada tellijaga. Eritingimuste punkti 3.1 kohaselt peab insener enne üldtingimuste punkti 13 kohase juhise ja/või otsuse väljastamist konsulteerima tellijaga ja saama tellija heakskiidu. Insener ei pea saama tellija eelnevat heakskiitu üksnes juhul, kui objektiivselt on tegemist ohuolukorraga. Vaidlus puudub selles, et ohuolukorraga tegemist ei olnud. Üldtingimuste alapunkti 1.3 kohaselt peavad kooskõlastused ja heakskiidud olema (a) kirjalikud ja käest kätte (tõendi vastu) üle antud, postiga või kulleri vahendusel saadetud või edastatud pakkumuslisas mis tahes kindlaks määratud elektroonilist andmete edastamise süsteemi kasutades, (b) kohale viidud, saadetud või edastatud sellele aadressile, mis on kindlaks määratud pakkumuslisas lepingupoolte informatsiooni vahendamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et eelkäsitletud sisuga juhise/muudatuse algatamist oleks insener kostjaga kooskõlastanud ja saanud üldtingimuste alapunktis 13 nimetatud muudatuse väljastamiseks kostja kui tellija heakskiidu. Seega ei ole tõendatud, et insener oleks algatanud lepingu muudatuse, kuivõrd selleks puudus kostja kui tellija kooskõlastus. Inseneri juhised peavad üldtingimuste alapunkti 3.3 teise lõigu viimase lause kohaselt olema antud kirjalikult. Hagiavalduses on hageja märkinud, et 08.10.2014 koosolekul andis insener juhise, millele anti kirjalik vorm protokolli hilisema allkirjastamisega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.10.2008.a määruse nr 88 „Tee ehitus- ja remonditööde dokumenteerimise nõuded ja kord“ § 5 kohaselt arutatakse töökoosolekul objektile tehtavate tööde kulgu lepingulistest kohustustest ja kogu ehitusprotsessist tulenevalt ning lepitakse kokku ehitusel tekkinud probleemide lahendamise suhtes; protokollis fikseeritakse töödega seonduvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused, töökoosolekul ei tohi muuta lepingute tingimusi ja sisu. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et insener sai töökoosoleku käigus anda üksnes oma seisukoha küsimuses, milles hageja ja insener olid erineval arvamusel, samas puudus inseneril õigus anda juhist üldtingimuste alapunkti 3.3 mõttes, kuna töökoosolekul ei tohi muuta lepingu tingimusi. Samuti puudus selleks ka kostja eelnev kirjalik heakskiit. Ka on inseneri 02.12.2014.a kirjaga nr NHT-056 (II kd lk 101 -102) tõendatud, et insener ei soovinud algatada lepingu muudatust. Nimetatu nähtub antud kirja punktidest 3.2-3.4. Insener ei ole hagejale väljastanud ühtegi kirjalikku juhist ega muudatust seoses tardkivikillustiku paigaldamisega. Hageja esitatud tõendid vastupidist ei kinnita. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui tegemist oleks olnud lisatööga, puuduks alus hageja nõude rahuldamiseks, kuna hageja väited selle kohta, et tal tekkisid paekivikillustikul põhineva lahenduse keelamise tõttu lisakulud, on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et hagejale oleks tardkivikillustikuga kombineeritud lahenduse kasutamine kallimaks osutunud kui üksnes paekivikillustiku kasutamine. Nimelt nähtub hageja riigihanke menetluses pakkumuse lisaks olevast loendist, et jaotises 4a. Katend – Põhitee tardkivikillustiku ühikuhinnaks on hageja pakkunud 5,64 eurot, paekivikillustiku hinnaks aga

6,43 eurot. Seega sai kombineeritud variandi korral hageja kasutada osaliselt tema pakkumuse järgselt odavamat materjali. Ühtlasi nähtub hageja esitatud tõenditest, et hagejale on paevikivikillustiku ühikuhinnaks pakutud 4,76 eurot ja 3 eurot ning tardkivikillustiku hinnaks 5,15 eurot, mis on veelgi soodsam. Samuti ei ole hageja omapoolsete tõenditega ümber lükanud kostja tõendeid selle kohta, et hageja akteeris aluse ehitamisel tardkivikillustiku ja paekivikillustiku kasutamise suuremas mahus, kui tegelikult töö teostamisel kasutas ning kostja ka tasus selle eest täies ulatuses. Seega on hageja nõue summas 36 213,45 eurot alusetu ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste alapunkti 4.1 kolmanda lõigu kohaselt peab töö sisaldama kõiki töid, mis on vajalikud Tellija tingimuste, töövõtja ettepaneku ja loendite täitmiseks või millele on viidatud lepingus, ning kõiki töid, mis (kui neid ei ole kirjeldatud lepingus) on vajalikud töö stabiilsuse tagamiseks, lõpuleviimiseks või ohutuks ja nõuetekohaseks toimimiseks. Eritingimuste punkti 1.1.5.8 kohaselt kuuluvad töö hulka ka kõik tööd, teenused, tegevused ja kulud, mida Lepingus ei ole otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks ja/või lepingule vastava töö tegemiseks. Üldtingimuste alapunkti 4.10 teise lõigu kohaselt eeldatakse, et töövõtja on omandanud kõik vajalikud andmed sellises mahus, mis on mõistlik seoses riski, üldkulude ning muude asjaoludega, mis võivad mõjutada pakkumust või tööd, samas ulatuses eeldatakse, et töövõtja on uurinud ja kontrollinud ehitusplatsi, selle ümbrust, mainitud andmeid ja muud kättesaadavat informatsiooni, ja see peab teda rahuldama enne pakkumuse esitamist. Üldtingimuste alapunkti 4.11 kohaselt eeldatakse, et töövõtja peab heakskiidetud lepingusummat õigeks ja piisavaks ning on heakskiidetud lepingusumma puhul tuginenud andmetele, tõlgendustele, vajalikule informatsioonile, uurimustele, kontrollimistele ja kõigi olude arvestamisele, millele viidatakse alapunktis 4.10, seega mh ka töö ulatusele ja olemusele ja toodetele, mis on vajalikud töö tegemiseks ja lõpetamiseks (Üldtingimuste alapunkti 4.10 teise lõigu alapunkt c); Riigi Õigusaktidele ja menetlustele (Üldtingimuste alapunkti 4.10 teise lõigu alapunkt d). Üldtingimuste alapunkti 4.11 teise lõigu kohaselt kui lepingus ei ole määratud teisiti, siis katab heakskiidetud lepingusumma kõik lepingust tulenevad töövõtja kohustused (sh ettenähtud summad, olemasolul) ja kõik vahendid, mis on vajalikud sobivaks töö projekteerimiseks, tegemiseks ja lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei ole heakskiidetud lepingusumma puhul arvestanud kõiki üldtingimuste alapunktis 4.10 nimetatud andmeid, ei anna hagejale õigust nõuda täiendavat tasu. Riigikohus on 12.11.2014 otsuse 3-2-1-102-14 punktides 19-22 märkinud, et riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus saab hinna hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Töö maksumuse riski kannab töövõtja kui professionaal. Tasu kokkuleppimise korral on töö tegelik sooritatavus kokkulepitud summa eest töövõtja tüüpilise ettevõtlusriski hulka kuuluv asjaolu. Tegemist on töövõtulepingule omase riskijaotusega, mille kohaselt töö teostatavuse ja rentaabluse riski kannab töövõtja. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal ei ole õigust täiendavalt nõuda projektijuhtimise kulusid, üldkulusid ega kasumit. Sellise nõude esitamise välistab loendi preambula punkt 4 alapunktid v ja xiii (III kd lk 19 ja 39), mille kohaselt on loendites esitatud hinnad tellija tingimustes ja loendites kirjeldatud täielikult lõpetatud töö ja vastavates loendites esitatud tööde kirjelduste kõike sisaldavad hinnad ja nendes sisalduvad kõik seonduvad kulud ja ettenägematud kulud, sh kogu

vajaliku personali kasutamine (alapunkt v) ning üldkulud ja kasum (alapunkt xiii). Lisaks ei ole hageja projektijuhtimise ja üldkulude kandmist hageja poolt nõutud ulatuses tõendanud. Seoses kasumi nõudega nõustub kohus samuti kostjaga, et lepingus ei ole kasumimäära üheselt ette nähtud. Eritingimuste punktis 1.2 on sätestatud, et käesolevates tingimustes tähendavad kõik väljendid “Kulud koos mõistliku kasumiga”, et kasum on mitte enam kui üks kahekümnendik (5%) neist kuludest.” (I kd lk 25). Seega ei ole kostja kasumimäära üheselt ette näinud, vaid on ette näinud kasumimäära maksimumsuuruse. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on hageja kasumimäär just 5%. Lisaks eelnevale leiab kohus, et hageja on ka täiendava tasu nõudeõiguse kaotanud, kuivõrd hageja ei ole järginud üldtingimuste alapunktist 20.1 tulenevat nõudest teatamise tähtaega. Üldtingimuste alapunkti 20.1 esimese lõigu kohaselt kui töövõtja leiab, et tal on käesolevate tingimuste alapunktide alusel või muul moel lepinguga seotult õigus mingile ajapikendusele ja/või täiendavale tasule, peab töövõtja sellest teatama insenerile, kirjeldades sündmust või asjaolusid, mis annavad aluse nõude esitamiseks. Teade tuleb anda nii kiiresti kui otstarbekas ning mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. Üldtingimuste alapunkti 20.1 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg hakkab kulgema alates sündmusest või asjaolust teada saamisest/teada saama pidamisest. 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema täiendava tasu aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu esinemisest olenemata sellest, kas töövõtja on teadlik, kas nimetatud asjaolu/sündmus ka tegelikult täiendavaid kulusid tekitab või millises suuruses tekkivad täiendavad kulud on. Töövõtja näol on tegemist vastava valdkonna professionaaliga, kes peab oskama hinnata, kas esinevad asjaolud/toimunud sündmused võivad olla potentsiaalselt täiendava tasu nõude aluseks. Üldtingimuste alapunkti 20.1 teise lõigu kohaselt, kui Töövõtja ei suuda teatada oma nõudest selle 28 päeva jooksul, siis Täitmisaega ei pikendata, Töövõtjal ei teki õigust saada täiendavat tasu ja Tellija vabastatakse kogu vastutusest seoses selle nõudega. Seega on nõudest teatamise tähtaja mittejärgimise tagajärjeks nõudeõiguse kaotamine. Täiendava tasu nõude aluseks olevatest asjaoludest tuleb teatada kirjalikus vormis teatega tulenevalt Üldtingimuste alapunktist 1.3. Asjaolu, millele tuginedes hageja esitab nõude seoses tardkivikillustiku paigaldamisega, on kohustus kasutada aluse ehitamisel tardkivikillustiku ja paekivikillustiku kombineeritud lahendust. Kohustus kasutada aluse ehitamisel kombineeritud lahendust tulenes lepingust. Hageja esitas üldtingimuste alapunkti 20.1 mõttes teate nõude kohta 05.11.2014. Hageja 05.11.2013 pakkumusega on tõendatud, et hageja märkis aluse ülemise kihina tardkivikillustiku pakkumuse lisaks olevasse loendisse. Seega teadis hageja juba hiljemalt 05.11.2013.a, et aluse ülemises kihis tuleb lepingu kohaselt kasutada tardkivikillustikku. Inseneri isik, kellele tuleb üldtingimuste alapunktis 20.1 sätestatud teade esitada, sai hagejale teatavaks hiljemalt 14.05.2014, mis on tõendatud objekti tutvustava koosoleku protokolliga (III kd lk 165). Seega ei ole hageja 05.11.2014 teade esitatud õigeaegselt. Kohus nõustub kostjaga, et koosolekutel nõude aluseks olevate asjaolude arutamine ei ole asjaoludest teatamine üldtingimuste alapunktide 20.1 ja 1.3 kohaselt. 24.09.2014 objektikoosoleku protokolliga (II kd lk 84) on tõendatud, et tardkvikillustiku kasutamise vajadust katendis arutati juba antud koosolekul, kus hageja märkis, et see tähendab talle lisatööd. Seega isegi juhul, kui lähtuda hageja seisukohast, et 28-päevane tähtaeg hakkas kulgema katendi aluskihis tardkivikillustiku kasutamise arutamisest objektikoosolekul, siis tuleb 28-päevase tähtaja kulgemist arvestada 24.09.2014.a, mistõttu on 05.11.2014 teade esitatud ka sellisel juhul hilinemisega.

Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nimetatud nõue jätta rahuldamata. Liikluskindlustuse seaduse muudatusest tulenev nõue summas 2921,54 eurot 01.10.2014 jõustus liikluskindlustuse seaduse (LKindlS-i) uus redaktsioon, mille § 46 lg 5 kohaselt kehtestati tuvastamata jäänud sõidukiga kahju tekitamise korral kahjustatud isikule omavastutus kuni 150 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta. Viidatud säte reguleerib olukorda, mil kahjustada saab või hävib muu asi kui sõiduk (nt liiklusmärk). Hageja käsitletav nõue tuleneb asjaolust, et ajal, mil hageja tegi pakkumuse riigihanke menetluses, kehtis LKindlS-i vana redaktsioon, mis omavastutust ei sätestanud. Hageja leiab, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale hageja alltöövõtja 25 kahjujuhtumiga seonduv kahju ning sellega kaasnevad projektijuhitimise ja üldkulu ning kasum FIDIC üld- ja eritingimuste p 13.7 ja p 1.1.3.1 alusel. FIDIC üld- ja eritingimuste p 13.7 kohaselt tuleb lepinguhinda korrigeerida, kui (i) pärast lähtekuupäeva leiab aset õigusakti muudatus, (ii) muudatus tekitab töövõtjale täiendavaid kulusid ja (iii) töövõtja teavitab inseneri täiendavate kulude tekkimisest FIDIC üld- ja eritingimuste p-s 20.1 ettenähtud korras. FIDIC üld- ja eritingimuste p 1.1.3.1 kohaselt on lähtekuupäev päev, mis eelneb 28 päeva pakkumuse esitamise viimasele päevale. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 05.11.2013 ja lähtekuupäev seega 08.10.2013. Seega jõustus LKindlS-i muudatus pärast lähtekuupäeva. Kostja seisukoha kohaselt on õigusaktide muudatustega kaasnevad täiendavad kulud pakkuja äririsk, mida pakkuja peab pakkumuse tegemisel arvesse võtma. Vaidlus puudub selles, et pakkumuse tegemise hetkel oli uue LKindlS-i eelnõu Riigikogu menetluses. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja oleks juba pakkumuse tegemisel pidanud arvestama Riigikogu menetluses oleva LKindlS eelnõuga ja kujundama sellega seoses oma pakkumuse. Kohus leiab, et vastavat eelnõu ei oleks pruugitud seadusena vastu võtellija tingimustea. On üldteada asjaolu, et kõiki seaduseelnõusid ei võeta esitatud kujul vastu. Seadused võetakse Riigikogus vastu hääletamise tulemusena. Hääletamise tulemus ei saanud olla hagejale pakkumuse tegemise ajal teada. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja kui oma ala professionaal oleks pakkumuse tegemisel pidanud arvestama ka võimalike seadusemuudatustega. Samas leiab kohus, et hageja ei ole liikluskindlustuse seaduse muudatusest tulenevast nõudest teatanud tähtaegselt, kuna ei ole teate esitamisel arvestanud LKindlS-i jõustumise ajaga. Hageja on märkinud, et sai täiendavate kulude tekkimisest esmakordselt teada 17.12.2014, mil hageja alltöövõtja Osaühing Roadservice esitas hagejale vastava nõudekirja. Sellele eelnevalt ei olnud hageja teadlik täiendavate kulude tekkimisest. Vaidlus puudub selles, et esimese teate kahjude kohta esitas hageja insenerile 13.01.2015. Üldtingimuste alapunkti 20.1 esimese lõigu kohaselt kui töövõtja leiab, et tal on käesolevate tingimuste alapunktide alusel või muul moel lepinguga seotult õigus mingile ajapikendusele ja/või täiendavale tasule, peab töövõtja sellest teatama insenerile, kirjeldades sündmust või asjaolusid, mis annavad aluse nõude esitamiseks. Teade tuleb anda nii kiiresti kui otstarbekas ning mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. Seega kui hageja oli seisukohal, et tal on õigus täiendavale tasule, kohustus hageja sellest inseneri teavitama mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui

hageja sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, mis hageja hinnangul on aluseks täiendava tasu nõudele. Üldtingimuste alapunkti 20.1 teine lõik näeb ette tagajärje, kui töövõtja tähtaegselt oma nõudest ei teata. Nimelt sätestab viidatud alapunkti teine lõik, et kui töövõtja ei suuda teatada oma nõudest selle 28 päeva jooksul, siis täitmisaega ei pikendata, töövõtjal ei teki õigust saada täiendavat tasu ja tellija vabastatakse kogu vastutusest seoses selle nõudega. Lisaks tuleneb üldtingimuste alapunktist 20.1, et kui töövõtja on oma nõudest tähtaegselt ehk 28 päeva jooksul teatanud, siis üksikasjaliku nõude peab töövõtja esitama 42 päeva jooksul pärast seda, kui töövõtja sai teada või oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust, mis annab aluse nõude esitamiseks, või ka muu aja jooksul, mille töövõtja võib olla välja pakkunud ja insener heaks kiitnud. Seega eristab üldtingimuste alapunkt 20.1 nõudest teatamist ja üksikasjaliku nõude esitamist. Sealjuures on nõudest teatamise tähtaja mittejärgimise tagajärjeks nõudeõiguse kaotamine. Kohus leiab, et üldtingimuste alapunkti 13.7 tuleb tõlgendada koosmõjus üldtingimuste alapunktiga 20.1, mille kohaselt esimeses lõigus nimetatud 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema ajast, millal töövõtja sai teada või oleks pidanud teada saama, et õigusaktides toimunud muudatuse tõttu võib tal tekkida õigus täiendavale tasule. Seega hiljemalt LKindlS-i muudatuse jõustumise ajal oleks hageja pidanud teada saama regulatsiooni muudatusega kaasnevast omavastutusest, mis varasemas seaduse redaktsioonis puudus. Kohus nõustub kostjaga, et töövõtja näol on tegemist vastava valdkonna professionaaliga, kes peab oskama hinnata, kas esinevad asjaolud/toimunud sündmused võivad olla potentsiaalselt täiendava tasu nõude aluseks. Hagejal lasus kohustus teatada kõigist asjaoludest, mis võivad olla aluseks täiendava tasu saamisele. Oluline ei ole teate esitamsie ajal veel nõude täpne suurus. Antud regulatsioon on kohtu hinnangul kehtestatud tellija kaitseks, kes saades teada töövõtja potentsiaalsest nõudest, mis vajab tellijalt täiendavat rahalist ressurssi, millega eelnevalt ei ole arvestatud, saab vajadusel võtta tarvitusele omapoolseid meetmed. Kohus leiab, et teavitamine on oluliseks osaks lepingu riskide juhtimisest. Täiendava tasu nõude aluseks olevatest asjaoludest tuleb teatada kirjalikus vormis teatega tulenevalt üldtingimuste alapunktist 1.3. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja edastas teate täiendava tasu aluseks olevate asjaolude kohta 13.01.2015, seega 104 päeva pärast liikluskindlustuse seaduse muudatuse jõustumist. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja on vastava nõudeõiguse kaotanud. Lisaks eelnevale ei ole hageja tõendanud, et ta LKindlS-i muudatusest tulenevalt lisakulusid kandis. Hageja on esitanud antud nõude tõendamiseks hageja alltöövõtja Osaühingu Roadservice kirjalikud nõuded hagejale. Kohus leiab, et nimetatud iseenesest ei tõenda, et hageja viidatud nõuetes märgitud summas lisakulusid reaalselt kandis, samuti ei tõenda seda hageja enda poolt koostatud koondtabel. Kohus leiab, et hageja esitatud viide VÕS § 128 lg-le 3 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-12 ei ole asjakohased, kuivõrd käesolevas menetluses ei ole hageja nõudnud kahju hüvitamist, vaid esitanud täitmisnõude, tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lgle 1 ning § 637 lg-le 4. Seega on hageja vastavad täiendavad kulud tõendamata.

Lisaks nõuab hageja liikluskahjude tekkimisega seonduvaid projektijuhtimise ja üldkulusid. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud, milles nimetatud kulud seisnesid. Seetõttu tuleks projektijuhtimise ja üldkulude nõue liikluskahjudelt jätta rahuldamata ka juhul, kui LKindlS-i muudatustest tulenev nõue oleks põhjendatud. Sidekanalisatsiooni rajamisest tulenev nõue summas 19 168.64 eurot Hageja leiab, et Telia AS-le sidekanalisatsiooni rajamine ei kuulunud tema lepinguliste kohustuste hulka tulenevalt tellija tingimuste p-st 4.13.1 ning kuivõrd hageja selle töö teostas, siis on tegemist lisatööga, mille eest on tal õigus lisatasule. Kostja leiab, et tegemist on hageja lepingust tuleneva kohustusega ja selle eest saadav tasu sisaldus lepingu kohaselt kostja poolt hagejale makstud tasus. Hageja kohustus koostama tehnovõrkude tehnilised projektid lähtudes tehnovõrkude valdajatelt saadud tehnilistest tingimustest ning tööde tegemisel nimetatud projektidest lähtuma. Tellija tingimuste p 2.4.7 alusel kohustus hageja koostama tehnovõrkude tehnilise projekti (sh vajadusel ajutised rajatised), p 2.4.8 kohaselt kohustus hageja hankima vajalikud kooskõlastused ehituslubade väljastamiseks ning hankima ehitusload. Lisaks tulenevad hageja kohustused seoses tehnovõrkudega tellija tingimuste p-st 4.13. Vaidlus puudub selles, et tellija tingimuste p 4.13.1 kohaselt kohustus hageja hankima tehnovõrkude valdajatelt tehnilise projekti koostamiseks tehnilised tingimused. Seega kohustus hageja tehnilise projekti koostamisel lähtuma tehnovõrkude valdajatelt saadud tehnilistest tingimustest. Lisaks tellija tingimuste p 7.1 kohaselt kohustus hageja tööde tegemisel juhinduma tellija tingimuste alusel koostatud ja kostja poolt kinnitatud teeprojektist. Tehnovõrkudega seotud tööd tulenevad hageja poolt koostatud „Riigimaantee nr 1 (E120) Tallinn-Narva km 10,22...10,87 Nehatu sillad“ tehnilise projekti kaustast 3: elektri-, side- ja valgustusliinid. Vaidlusaluse kohustusega seonduvat on käsitletud ka lepingu lisa g hulka kuuluvas 2.peatükis „Hankemenetluse käigus antud selgitused" küsimuses 18, mille kohaselt sooviti selgitust, millisel real käsitleda uute sidekaablite ehitust (II kd, lk 26). Kohus nõustub kostjaga, et eelviidatud hankemenetluse käigus esitatud küsimus tõendab, et pakkujatele kui vastava ala professionaalidele oli ettenähtav, et võib tekkida vajadus rajada mh uusi elektrikaableid. Kohus leiab, et kuivõrd hageja kohustuseks oli hankida tehnovõrkude valdajatelt tehnilise projekti koostamiseks tehnilised tingimused, siis tulenes lepingust, et täpsed asjaolud seoses tehnovõrkudega teostatavate töödega selguvad pärast lepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Lepingu lisa g „Loendid“ sisaldavad tööd „Olevate kaablite kaitsmine (paigaldamine torusse)“. Hageja on seisukohal, et tellija tingimustest tulenes, et hageja pidi kaitsma või ümber tõstma (ehitama) töödele ette jäävad sidekommunikatsioonid. Seega on hageja seisukohal, et sidekommunikatsioonide kaitsmine või ümbertõstmine iseenesest oleks töö, mille teostamine kuulus lepingu koosseisu. Kostja on esile toonud, et Eesti tee-ehituse praktikas on Telia AS poolt väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused tavapärased. Sildade ehituse ja ümberehituse puhul on tavapärane, et paigaldatakse olemasolevate ja/või tulevaste tehnovõrkude jaoks kaitsetorud. Need nõuded on välja toodud ka hanke tingimustes.

Vaidlus puudub selles, et Nehatu silla objekti näol on tegemist ühe osaga Väo-Maardu tee kogulahendusest. Väo sõlme vastavate tingimustega on kostja väited tõendatud. Seega on alusetud hageja väited selle kohta, nagu ei oleks Telia AS poolt väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused mõistlikud ega ettenähtavad. Kohus leiab, et Telia AS on liinirajatiste ümberpaigutamise nõuet ammendavalt põhjendanud, kuivõrd lähtuvalt liinirajatiste ümberpaigutamise praktilisest olemusest ei ole võimalik olemasolevaid liinirajatisi füüsiliselt teise asukohta ringi paigutada, siis eeldab nimetatud tegevus uute liinirajatiste väljaehitamist. Inseneri 30.01.2015 kirjaga nr NHT-077 on tõendatud, et ka insener on leidnud, et selline nõue on põhjendatud ning ei ole ebamõistlik. Seega ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et Telia AS esitas ebamõistlikke nõudeid. Eelnevast tulenevalt hõlmasid hageja lepingust tulenevad kohustused ka uute sidekommunikatsioonide ehitamist, kuivõrd olemasolevaid liinirajatisi ei olnud võimalik ümber paigutada. Ühtlasi on insener 10.12.2014 kirjas nr NHT-060 leidnud, et Telia AS-le sidekanalisatsiooni rajamine on hageja lepingust tulenev kohustus, sest töövõtja oli teadlik tehnovõrkude rajamise vajadusest pakkumust esitades. Seega ei ole insener soovinud algatada lepingu muudatust seoses sidekanalisatsiooni rajamisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sidekanalisatsiooni rajamine oli hageja lepinguline kohustus, mitte lisatöö. Lisaks leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et uue kaitsetoru rajamine oleks hageja jaoks kaasa toonud suuremaid kulutusi võrreldes olemasoleva ümberehitamise või kaitsmisega. Maanteeameti sillaanalüütiku XXX poolt koostatud Maanteeameti hangetel 2015-2016 esitatud pakkumuste kokkuvõttega on nimetatu ümber lükatud. Antud kokkuvõttest nähtub, et kaabli ja kaablikaitsetoru paigaldamine sillale/viaduktile/tunneli konstruktsioonile keskmiseks hinnaks on 12,38 €/m ja olemasolevate kaablite kaitsmise (paigaldamine torusse) keskmiseks hinnaks on 25,47 €/m. Viidatud analüüsis on arvestatud kaheksat riigihanget ja analüüsitud on üle kümne pakkumuse. Hageja omapoolsete tõenditega kostja esitatut ümber lükanud ei ole. Hageja ei ole esitanud tõendeid sidekanalisatsiooni rajamisest tulenevate väidetavate lisakulude kandmise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hinnapakkumine, XXX selgitus ja hageja 08.06.2017 menetlusdokumendi lisaks 4 olev akt ei tõenda hageja poolt reaalselt kulude kandmist. Mingeid kuludokumente kohtule esitatud ei ole. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud, et kostja ja Telia AS vahel peetud läbirääkimised oleksid kuidagi mõjutanud Telia AS poolt väljastatud tehniliste tingimuste sisu. Telia AS 20.12.2017 nr EC.15.1/3536-1 kiri lükkab selle hageja väite ümber. Kohus leiab, et loendi preambula p 4 kohaselt on loendites esitatud hinnad tellija tingimustes ja loendites kirjeldatud täielikult lõpetatud töö ja vastavate loendites esitatud tööde kirjelduste kõike sisaldavad hinnad ja nendes sisalduvad kõik seonduvad kulud ja ettenägematud kulud, sh kogu vajaliku personali kasutamine (alapunkt v) ning üldkulud ja kasum (alapunkt xiii). Seega on projektijuhtimise kulu, üldkulud ja kasum hõlmatud loendis esitatud hindadega ning puudub õiguslik alus neid lisakuludena välja mõista. Ühtlasi ei ole hageja kohtu hinnangul teatanud õigeaegselt sidekanalisatsiooni rajamisest tulenevast nõudest. Asjaolu, millest lähtudes hageja antud lisatasu nõude esitab, on Telia AS poolt esitatud tingimustele vastavalt projekti koostamine ja vastavalt koostatud projektile tööde teostamine. Seega on asjaoluks, mis hageja hinnangul annab aluse lisatasu nõudeks, Telia AS poolt väljastatud tehnilised tingimused.

Vaidlus puudub selles, et Telia AS esitas hagejale tehnilised tingimused 22.05.2014. Teate lisatasu nõude kohta esitas hageja insenerile 03.02.2015, seega 257 päeva pärast Telia AS poolt tehniliste tingimuste esitamist. Hageja 03.02.2015 teade on esitatud ilmselgelt pärast Üldtingimuste alapunkti 20.1 esimesest lõigust tuleneva 28-päevase tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja vastav nõue jätta rahuldamata. Löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest tulenev nõue summas 10 248 eurot Hageja leiab, et hageja lepinguline kohustus ei olnud löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamine. Kostja leiab, et löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamine oli hageja lepingust tulenev kohustus. Vaidlus puudub selles, et hageja lepinguliseks kohustuseks oli põrkepiirete paigaldamine sildadele ja põhimaantee maanteelõikudele. Hageja leiab, et lepingust ei tulenenud kohustust paigaldada sillale pealesõidule löögisummutiga põrkepiire H2W4. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel. Üldisi nõudeid paigaldatavate põrkepiirete osas käsitleb tellija tingimuste p 4.9.4, mille kohaselt tuleb põrkepiirete ja piirete külge paigaldatavate lisapaneelide projekteerimisel juhinduda teetööde tehnilise töökirjelduse ja EVS-EN 1317 ning tee projekteerimise normidest ja nõuetest. Nõudeid põrkepiiretele täpsustavad Tellija tingimuste punktid 4.9.5, mille kohaselt tuleb sildadele paigaldada löögisummutiga põrkepiire, mis vastab EVS-EN 1317-2 ohjeldamise tasemele H2 ja töölaiusele W2 ning et väljuval suunal Nehatu I kasutada sõidutee ja kõnnitee eraldamiseks betoonist piiret, ja punkt 4.9.7, mille kohaselt tuleb põhimaantee põrkepiirdega maanteelõikudele paigaldada sõidutee välisäärde ja eraldusribale löögisummutiga põrkepiire, mis vastab EVS-EN 1317-2 ohjeldamise tasemele H1 ja töölaiusele W5. Seega tulenes nimetatud tellija tingimuste punktidest hagejale kohustus projekteerida ja paigaldada sildadele H2W2 löögisummutiga põrkepiire ja põhimaantee maanteelõikudele löögisummutiga H1W5 põrkepiire. Projekti seletuskirja punkti 2.11.3 kohaselt täpsustatakse piirete üleminekud erinevatelt ohjeldamise tasemetelt ja töölaiustelt tööjooniste staadiumis vastavuses piirde tootja juhistega. Piirete ülemineku lahendamiseks on tootja ette näinud kaks varianti: a)lühikese ülemineku H2W2-H1W5 ja b) astmelise ülemineku H2W2-H2W4-H1W5, kusjuures mõlemal juhul tuleb kasutada löögisummutit (III kd lk 99-100). Tegemist on tootja poolt ette nähtud lahendusvõimalustega. Hageja ei ole nimetatud tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kohus tegi hagejale ettepaneku omapoolsete tõendite esitamiseks antud asjaolu kohta, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et tootja oleks ette näinud lahenduse, mis võimaldaks paigaldada üleminekutele ilma löögisummutita põrkepiirde. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kooskõlas tootja juhistega oli üleminekul võimalik kasutada üksnes löögisummutiga põrkepiiret. Seega oli löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamine hageja lepinguline kohustus. Asjaolu, et insener juhtis hageja tähelepanu kohustusele kasutada nõuetekohast üleminekut, on tõendatud inseneri 01.04.2015.a kirjaga nr NHT-113. Insener on esile toonud, et ajutiste betoonpiirete taha rajatava põrkepiirde asendamine töövõtja poolt pakutud torupiirdega ei ole aktsepteeritav. Antud kirja p-s 1 on insener andnud juhise töövõtjal lähtuda tellija poolt tehnilise

projekti läbivaatamisel tehtud märkustest, st. paigaldada sillale pealesõidul 12 m löögikindel terminal koos normikohase piirde üleminekuga tüübilt H2W4 tüübile H1W5. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas esmakordselt 02.04.2015 insenerile kooskõlastamiseks löögisummutita põrkepiirde H2W4 koos tööjoonistega. Alles tööjoonistelt nähtus üheselt, et hageja kavatseb piirete üleminekuks kasutada ilma löögisummutita põrkepiirdeid. Nimetatud põrkepiiret insener 10.04.2015 kirjaga nr NHT-123 ei kooskõlastanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja väide selle kohta, et insener on viivitanud ja sellest on hagejale tekkinud sillapiirde üleminekudetailide eraldi hilisema tarnimisega seonduv kulu summas 1020 eurot. Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega inseneri 27.04.2015 kirjas nr NHT-149 esitatule. Hageja leiab, et insener on selles väljendanud seisukohta, et nõude näol, mille kohaselt tuleb piirete H2W4 puhul kasutada löögisummutit, on tegemist veaga hankedokumentides. Kohus leiab, et antud kirjast nähtub, et insener on palunud kostjal kinnitada, kas insener on õigesti aru saanud kostja tahtest paigaldada löögisummutita põrkepiirded H2W4. Insener on märkinud, et tema hinnangul on löögisummutita põrkepiirete H2W4 paigaldamine vastuolus hankemenetluse käigus antud selgituste päringute ja tellija poolt insenerile väljendatud seisukohtadega. Inseneri 17.07.2015 kirjaga nr NHT-173 on tõendatud, et insener on olnud seisukohal, et hageja lisatasu nõue tulenevalt löögisummutita põrkepiirde H2W4 kooskõlastamata jätmisest inseneri poolt ja löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisega kaasnevatest kuludest ning Nehatu I silla liiklusele avamiseks vajalike ajutiste betoonipiirete paigaldamisest ei kuulu rahuldamisele, sest töövõtja lähtus ekslikult eeldusest, et põrkepiirdel H2W4 ei pea olema löögisummutit (III kd lk 111-112). Kohus leiab, et hageja viide projekteerija hinnangule, mille kohaselt ei ole alust eelistada löögisummutiga põrkepiiret löögisummutita piirdele, ja OÜ TONER PROJEKT 03.06.2015 selgitustele, ei vabasta hagejat poolte vahel lepingus kokku lepitud kohustuste täitmisest. Lepinguliste kohustuste täitmisel omab tähendust lepingus kokkulepitu. VÕS § 8 lg 2 alusel leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lisaks juhib kohus hageja tähelepanu VÕS § 646 lg-e 4, mille kohaselt töö puuduse kõrvaldamisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud, kannab töövõtja. Kuivõrd kohtu hinnangul oli tegemist hageja lepingust tuleneva kohustusega paigaldada löögisummutiga põrkepiire H2W4, siis ei ole asjakohane hageja viide sellele, nagu oleks insener algatanud lepingu muudatuse üld- ja eritingimuste p-i 13.1 mõttes. Kohus nõustub kostjaga, et ajutiste betoonpiirete paigaldamine kuulus heakskiidetud lepingusumma hulka vastavalt üldtingimuste alapunktile 4.11. Seega puudub hagejal õiguslik alus lisakulude hüvitamiseks. Loendi preambula (III kd lk 19 ja 39) punkti 4 alapunkti (iv) kohaselt on loendites esitatud hinnad Tellija tingimustes ja loendites kirjeldatud täielikult lõpetatud töö ja vastavate loendites esitatud tööde kirjelduste kõike sisaldavad hinnad ja nendes sisalduvad kõik seonduvad kulud ja ettenägematud kulud, sh ajutised tööd. Seega ei kuulu ajutiste betoonpiirete paigaldamine kui ajutine töö eraldi tasustamisele, vaid sisaldub poolte poolt kokku lepitud töö hinnas. Ühtlasi leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest tulenevalt lisakulusid kandis. Kohus on seisukohal, et hageja enda poolt koostatud tabel ei tõenda lisakulude reaalset kandmist. ViaCon Eesti AS 29.11.2017 kiri lükkab hageja väite ümber. Nimelt nähtub sellest, et hageja alltöövõtjale Teede TREV- 2 AS-le lisamakset ei teinud tulenevalt löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest (III kd lk 210). Antud kirjast nähtub, et ViaCon Eesti AS ja Teede REV-2 AS leppisid sellest tulenevate kahjude kandmises omavahel kokku. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta löögisummutiga

põrkepiirde rajamise nõude aluseks olevaid kulutusi reaalselt kandis. Seega on antud nõue tõendmata. Kohtu hinnangul ei ole hageja löögisummutiga põrkepiirde H2W4 paigaldamisest tulenevast nõudest teatatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus tuvastas, et hagejal oli kohustus juba riigihanke menetluses pakkumuse koostamisel arvesse võtta põrkepiiretele tellija tingimustes esitatud nõudeid, et sildadele tuleb paigaldada H2W2 löögisummutiga põrkepiire ja maanteelõikudele tuleb paigaldada löögisummutiga H1W5 põrkepiire. Seda, milliseid konkreetseid tooteid hageja töö teostamisel kasutada kavatseb ja kuidas tuleb nõuetekohaselt lahendada eelpool nimetatud põrkepiirete üleminek, pidi hageja arvestama juba pakkumuse koostamisel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja esitas üldtingimuste alapunkti 20.1 mõttes teate nõude kohta 22.05.2015. Inseneri isik, kellele tuleb üldtingimuste alapunktis 20.1 sätestatud teade esitada, sai hagejale teatavaks hiljemalt 14.05.2014 ( III kd lk 157). Hageja teade on esitatud ilmselgelt pärast üldtingimuste alapunkti 20.1 esimesest lõigust tuleneva 28-päevase tähtaja möödumist, seega hilinemisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuivõrd kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.