Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1.3.13 Kolmeteistkümnenda ning ühtlasi ka viimase makse teostab kostja hagejale summas 212,50 eurot hiljemalt kuupäevaks 15.03.2019. 1.4 Kostja tasub igakuised osamaksed hageja arvelduskontole nr EE532200221032242576 Swedbankis, märkides saajaks Swedbank P&C Insurance AS, viitenumbriks 123 ja selgituseks „kahjujuhtum nr OK1411125“. 1.5 Kostjal on õigus kompromissi punktis 1.3 nimetatud summa tasuda hagejale ennetähtaegselt. 1.6 Juhul, kui kostja viivitab kompromissi punktis 1.3 nimetatud summa tasumise kohustuse nõuetekohase täitmisega, kohustub ta tasuma hagejale võlgnetavalt summalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni makse teostamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 1.7 Juhul, kui kostja jääb kompromissi punktis 1.3 väljatoodud tingimustel tasumisega viivitusse vähemalt teist korda ja kõikide viivitatud päevade arv on suurem kui 15, on hagejal õigus pöörata oma nõue summas 3000 eurot, millele lisandub pool riigilõivust summas 212,50 eurot ja millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud summad, sundtäitmisele. Kostja eelnev teavitamine kompromissi kohtutäiturile täitmiseks esitamisest ei ole hagejale kohustuslik. 1.8 Käesoleva kompromissiga loobuvad pooled kõigist käesolevast tsiviilasjast tulenevatest kompromissis märkimata nõuetest teineteise vastu (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud).

Edasikaebamise kord ja määruse

TsMS §-de 466 lg 3 ning 661 lg 4 alusel

jõustumine Määruse peale võib isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on Swedbank P&C Insurance AS hagi M. M. vastu võlgnevuse 4352,40 euro ja viivise 861,37 euro väljamõistmiseks. Pooled on esitanud 22.02.2018.a. kohtule kompromissilepingu, milles on kokku lepitud vaidlusküsimuse lahendamine kompromissiga. Pooled taotlevad kohtult kompromissilepingu kinnitamist ning tsiviilasjas nr 2-17-11152 menetluse lõpetamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-17-11152 esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi. Kohus on muutnud parema arusaadavuse huvides kohtuotsuse resolutsioonis kompromissilepingu tingimuste numeratsiooni, muutmata kompromissilepingu sisu. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamisega seonduvatest õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lõikele 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolm päeva. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.