Kaebuse esitaja ja kaebuse T.E määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja T.E (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX )
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada T.E 25.01.2018 esitatud taotlus tõendite juurde võtmiseks ning võtta tõenditena vastu kõik 25.01.2018 esitatud menetlusdokumendi lisaks olevad tõendid.
2.Rahuldada T.E 10.01.2018 esitatud taotlus tõendite juurde võtmiseks osaliselt ning võtta tõenditena vastu kõik 10.01.2018 esitatud menetlusdokumentide lisaks olevad tõendid, välja arvatud 1Credit OÜ-ga sõlmitud kokkulepe nr 2 laenuleping nr 20150317-498 juurde ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, OÜ-ga X sõlmitud tööleping ja selle töölepingu lõpetamise dokument, 08.12.2017 riigilõivu maksekorraldus, 11.12.2017 riigilõivu maksekorraldus, Ferratum Bank`aga seotud dokumendid (sh arved, maksekorraldused, meeldetuletuskiri, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulimiidi üldtingimused), BB Finance OÜ laenulepingu põhitingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Isepankur`iga seotud dokumendid (sh vahekohtu kokkulepe nr 225486, laenutaotlus, üldtingimused), Credit.ee OÜ-ga seotud dokumendid (sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulepingu üldtingimused, leping nr 20160207/21), ETK Finants AS-ga sõlmitud laenuleping nr L2700244779 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning säästukaart pluss kasutaise lepingu otsekorralduse leping DDC0000032617, Creditstar Estonia AS-ga seotud dokumendid (sh arve, 1(6)
Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja kliendileping), AS-ga Krediidipank Finants sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700124704 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, AS-ga LHV Pank sõlmitud eraisiku krediitkaardi leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, MCB Finance Estonia OÜ-ga seotud dokumendid (sh laenutaotlus nr 763139, laenulepingu üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Hüpoteeklaen OÜ Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, PC Finance OÜ-ga sõlmitud laenuleping nr 2100303782, Kinnistulaen OÜ-ga sõlmitud hüpoteeklaenu leping nr KL-160204. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada vastuvõtmata tõendid avaldajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu). T.E määruskaebus jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 12.10.2017 määrus jätta muutmata. Menetluskulud jätta T.E kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.T.E (avaldaja) esitas 08.10.2017 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks.
2.Avalduse kohaselt on võlgnik töövõimetuspensionär ning alates 05.09.2016 töötu. Avaldaja taotleb ümberkujundamiskava koostamist nõustaja kaasabil. Avaldusest nähtuvalt soovib avaldaja ümber kujundada võlgnevusi 15 võlausaldaja ees. Hüpoteeklaenude osakaal ümberkujundamiskavas vajab nõustajaga arutamist. Avaldaja ei ole avalduses välja toonud konkreetset võlgnevuse summat, millises summas avaldaja võlgade ümberkujundamist taotleb. Avaldusele lisatud menetlusabi taotlusest nähtub, et avaldajal on varalisi kohustusi kokku summas 44 517,36 eurot. Avaldaja avaldusele lisatud võlanimekirjas on märkinud oma kohustuste suuruseks 25 832,33 eurot. Avaldaja on haige ning kui terveks saab, on plaanis hakata tööl käima ning siis tuleks plaani võtta võlgade maksmine. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 12.10.2017 määrusega avaldust menetlusse võtmast.
4.Määruse põhjenduste kohaselt on VÕVS § 1 alusel seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huve.
5.VÕVS § 17 lg 2 p 1 järgi võib avalduse jätta menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest.
6.Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduses puudub veenev põhistus võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-14935
7.Avaldaja on oma avalduses märkinud, et peale töö kaotamist on ta suutnud võlausaldajatele tasuda väga väikeseid summasid. Kohtule esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on avaldaja sissetulekuks 313,48 eurot ning püsikulud 400 eurot kuus. Varanimekirjast nähtuvalt on avaldaja igakuine sissetulek töövõimetuspension 261,54 eurot kuus, toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 41,93 eurot ning taotleja vanematelt saadav rahaline abi summas 400 eurot kuus, kokku 703,47 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 189,74 eurot. Oma makseraskuste kõrvaldamiseks on võlgnik avaldanud lootust, et kui ta saab terveks, siis asub ta tööle ning saab hakata võlgnevusi tasuma. Kohtu hinnangul on esitatud asjaoludel käesoleval hetkel ebatõenäoline, et avaldaja suudab menetluse eesmärke täita. Avaldajal on küll positiivne ootus tuleviku suhtes, kuid käesoleval hetkel ei võimalda see siiski võlausaldajate nõudeid rahuldada ning arvestades võlgniku tervislikku seisundit ei ole see ka lähitulevikus tõenäoline.
8.VÕVS § 17 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud VÕVS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust. Nimetatud sätte kohaselt peab võlgnik enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Avaldaja on oma tegevuseks enne kohtusse pöördumist märkinud üksnes selle, et on oma võlgnevusi väga väikeste summadena tasunud. Avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks pöördunud võlausaldajate poole kohtuväliste kokkulepete saavutamiseks. Seega ei ole võlgnik astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse menetlusse võtta.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja kõik vead sissetulekute kui igakuiste kulude kohta parandanud nii ümberkujundamise avalduses, võlanimekirjas kui varanimekirjas. Lisatud on tõendid töövõimetuspensioni ja võlausaldajatele maksejõuetusest teatamise ja võimaliku töökoha kohta peale haigusest paranemist.
11.Määruskaebuse esitaja on avaldust veenvalt põhistanud. Avaldaja on makseraskustes isik, kes soovib võlgade ümberkujundamise võimalust kohtu kaudu, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldaja on praegu haige, tegeleb hetkel sisehaiguste uuringutega ja esitab andmed 2017 aastal külastatud meditsiiniasutuste kohta. Haigus vajab uuringuid ja ravi. Alles siis saab inimene tööle minna. Menetluse edasine käik
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse pärast selles esinenud puuduste kõrvaldamist menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Harju Maakohus selgitas määruskaebuse 07.11.2017 käiguta jätmise määruses avaldajale täiendavalt, et kohus keeldus 12.10.2017 määrusega avaldaja avaldust menetlusse võtmast, kuna kohtu hinnangul on esitatud asjaoludel käesoleval hetkel ebatõenäoline, et avaldaja suudab menetluse eesmärke täita ning avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks pöördunud võlausaldajate poole kohtuväliste kokkulepete saavutamiseks. Kohus selgitas, et osundas kohtule esitatud menetlusdokumentides esinevatele ebakõladele (näiteks sissetuleku, kulude ning kohustuste suuruse osas), kuid antud asjaolud ei olnud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Määruse põhjendused
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-14935
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtuvalt keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast mh VÕVS § 17 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest.
16.Määruskaebuse esitaja väitel on ta avaldust veenvalt põhistanud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.
17.VÕVS § 10 lg 2 p 4 kohaselt tuleb võlgade ümberkujundamise avalduses esitada mh võlgniku põhistus selle kohta, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja ka määruskaebusmenetluses suutnud kohtule veenvalt põhistada, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine ja seeläbi menetluse eesmärkide täitmine oleks tõenäoline.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja makseraskuste põhjuseks tervise kaotus ning erinevate haiguste (vertigo, lümfidehaigus-sisehaigus, õlakaela sündroom – kaelalülide nihkumine, skolioos, artriit) teke. Makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks on avaldajal kavas välja uurida sisehaiguste põhjused ja need välja ravida, peale seda plaanis hakata tööl käima ja võtta kavasse võlgade maksmine (I kd, tlk 3 pöördel). Töökoha saaks luua endale lillekasvatajana (I kd, tlk 4 pöördel).
20.Maakohtule 02.11.2017 esitatud määruskaebuses on avaldaja selgitanud, et kuna haigestus raskelt, on hetkel vaja käia erinevatel uuringutel meditsiiniasutustes sisehaiguse välja ravimiseks. Pärast uuringuid ja haiguse väljaravimist saaks tööl käima hakata OÜ-s Royal Textiles, mille äriplaanile antakse Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuses RAEK poolt eelhinnang 2017 aasta novembrikuu jooksul. Peale seda tuleks äriplaan esitada EAS-le starditoetuseks (II kd, tlk 12). Kui saab tööl käia, saab võtta kavasse tagatiseta laenude maksmise võlgade ümberkujundamise kava alusel (II kd, tlk 19). Maakohtule 25.11.2017 esitatud määruskaebuse täpsustuses on avaldaja selgitanud, et äriplaani saab EAS-le starditoetuseks esitada siis, kui on haigusest tervenenud (III kd, tlk 23 pöördel). Kohtule 25.01.2018 esitatud menetlusdokumendis on avaldaja jätkuvalt selgitanud, et praegu tööl käia ei saa, kuna haigus ägenes (VI kd, tlk 171), tööl saaks käima hakata alles pärast haiguse uuringuid ja väljaravimist osaühingus, mille nime veel ei tea, kuid mille äriplaan on eelhindamisel Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuses RAEK (VI kd, tlk 165).
21.Eeltoodust järeldub küll jätkuvalt avaldaja positiivne ootus tuleviku suhtes, kuid endiselt jääb ebaselgeks see, kaua kestab haiguste eeldatav ravi, kas ja kui, siis millal reaalselt võiks avaldaja tervenemist oodata ning võlgade tasumine võlausaldajatele aset leida. Avaldaja esitatud selgitused oma tervisliku seisundi ja töövõime taastumise võimalikkuse kohta on jäänud ka määruskaebusmenetluses nõnda ebamäärasteks ja üldsõnalisteks, et ei võimalda ringkonnakohtul asuda seisukohale, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmine ja seeläbi loodetavate eesmärkide
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-14935 saavutamine oleks perspektiivne ning reaalselt saavutatav. Avaldaja on selgelt väljendanud, et praegu tööd teha ei saa. Avaldaja ei ole suutnud kohut veenda ega piisavalt põhistada, et on lähitulevikus võimeline mõistlikult tulutoova tegevusega tegelema ning ümberkujundamiskava täitma. Seda vaatamata asjaolule, et konkreetset ümberkujundamiskava kohtule VÕVS § 11 lg 3 erandist tulenevalt esitatud ei ole, kuna avaldaja soovis võlgade ümberkujundamiskava koostamisel nõustaja abi. Avaldaja tervisliku seisundi kirjeldusest ning kohtule 25.01.2018 esitatud informatsioonist saab teha maakohtuga analoogse järelduse, et esitatud asjaoludel on võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmine avaldaja poolt lähitulevikus ebatõenäoline.
22.Eeltoodu tõttu ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka avaldaja poolt esitatud täiendavad tõendid seoses võlakohustustega ning määruskaebusele lisatud äriühingu äriplaan ja finantsprognoosid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avalduse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud.
23.Ringkonnakohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmiseks ei piisa ainuüksi võlgade olemasolust ja sellekohastest tõenditest, vaid avaldajal tuleb nii kohut kui võlausaldajaid veenda selles, et menetluse algatamine on põhjendatud ja mõttekas, st et avaldajal on konkreetne plaan, kuidas, millal ja millisel viisil ta need võlad, mille ümberkujundamist tema soovib, tasub. Samuti tuleb kohtule põhistada (usutavaks teha), et avaldaja on võimeline seda konkreetset plaani ümberkujundamiskava kehtivuse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeledes sihipäraselt täitma (näiteks töötama töölepingu alusel või tegelema ettevõtlusega). Praegusel juhul on avaldaja tema enda poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt võimetu enne tööle asuma ja võlgade tasumisega tegelema, kui pole haigustest tervenenud. Seega ei ole kohtul hetkel võimalik asuda seisukohale, et avaldajal on piisav võimekus oma ümberkujundatavate kohustuste täitmiseks ning maksejõuetuse vältimiseks.
24.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse seletuskirja kohaselt on võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiks pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ning taastada oma maksevõime. Selleks peab füüsiline isik suutma välja pakkuda konkreetse lahenduse oma võlgade tasumiseks, mida nii kohus kui võlausaldajad hindavad. Võlgade ümberkujundamine eeldab vähemalt mingisuguse sissetuleku olemasolu. Kui ümberkujundamist taotlev isik on täielikult võlgades ning nende tasumiseks puudub igasugune perspektiiv (sh sissetulek) on lahenduseks pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse järgselt võlgade vabastamise menetlus.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et määruskaebuse rahuldamata jätmine ei võta avaldajalt õigust soovi korral esitada kohtule uus võlgade ümberkujundamise avaldus.
26.Ringkonnakohus rahuldab avaldaja 25.01.2018 esitatud taotluse tõendite juurde võtmiseks ning võtab tõenditena vastu kõik 25.01.2018 menetlusdokumendile lisatud tõendid.
27.Ringkonnakohus rahuldab avaldaja 10.01.2018 esitatud taotluse tõendite juurde võtmiseks osaliselt ning võtab tõenditena vastu kõik 10.01.2018 menetlusdokumentidele lisatud tõendid, välja arvatud 1Credit OÜ-ga sõlmitud kokkulepe nr 2 laenuleping nr 20150317-498 juurde ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, OÜ-ga X sõlmitud tööleping ja selle töölepingu lõpetamise
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-14935 dokument, 08.12.2017 riigilõivu maksekorraldus, 11.12.2017 riigilõivu maksekorraldus, Ferratum Bank`aga seotud dokumendid (sh arved, maksekorraldused, meeldetuletuskiri, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulimiidi üldtingimused), BB Finance OÜ laenulepingu põhitingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Isepankur`iga seotud dokumendid (sh vahekohtu kokkulepe nr 225486, laenutaotlus, üldtingimused), Credit.ee OÜ-ga seotud dokumendid (sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, laenulepingu üldtingimused, leping nr 20160207/21), ETK Finants AS-ga sõlmitud laenuleping nr L2700244779 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning säästukaart pluss kasutaise lepingu otsekorralduse leping DDC0000032617, Creditstar Estonia AS-ga seotud dokumendid (sh arve, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja kliendileping), AS-ga Krediidipank Finants sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700124704 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, AS-ga LHV Pank sõlmitud eraisiku krediitkaardi leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, MCB Finance Estonia OÜ-ga seotud dokumendid (sh laenutaotlus nr 763139, laenulepingu üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, Hüpoteeklaen OÜ Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, PC Finance OÜ-ga sõlmitud laenuleping nr 2100303782, Kinnistulaen OÜ-ga sõlmitud hüpoteeklaenu leping nr KL-160204.
28.Ringkonnakohtu poolt vastu võetud tõendid on VÕVS § 10 lg 1 ja lg 2 ning § 12 lg 1 sätestatust tulenevalt asjakohased. Tõendid, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub, on avaldaja poolt esitatud maakohtu menetluses (I kd, tlk 34-37, III kd tlk 8788, 188-189, I kd, tlk 87-100, I kd tlk 38-41, I kd tlk 107-121, II kd tlk 63-70, I kd tlk 49-51, 54, II kd tlk 74-86, I kd tlk 131-133, I kd, tlk 134-135, I kd tlk 57-60, 69, I kd tlk 104-106, I kd tlk 136-137, I kd tlk 124-130), mistõttu puudub alus nende teistkordseks vastuvõtmiseks. Kuna nimetatud tõendid on esitatud elektrooniliselt, nende tagastamist ei toimu.
29.Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (VÕVS § 8 lg 1 esimene lause).
30.Käesolev määrus on edasikaevatav (VÕVS § 17 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik