Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Mxxx Lxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes ning alternatiivselt tühise laenulepingu järgi saadud laenusumma, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
707 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht Tartu linn, tegelik elukoht teadmata)
Menetluse liik
TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses kirjalikku eelmenetlust ja kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista MxxxxLxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks 446,33 eurot, millest 400 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0,09 eurot intress ja 46,24 eurot 01.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Mxxx Lxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks alates 02.03.2018. a viivis tagastamata laenu põhiosalt (400 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi MxxxxLxxxxxx suuremas ulatuses intressi ja võla sissenõudmiskulude nõudes.
5.Toimetada kohtuotsus Mxxx Lxxxxxx kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 65 % ulatuses MxxxxLxxxx kanda ja 35 % ulatuses Era
1 (5)
Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda.
2.Välja mõista Mxxx Lxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud summas 146,25 eurot.
3.Välja mõista Mxxx Lxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 05.09.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxx xxxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete, kokku 799,81 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 09.10.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.02.11.2017. a esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts Tartu Maakohtule oma nõude MxxxxLxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla summas 400 eurot, intressivõla summas 221,30 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 13,50 eurot, viivise põhivõlalt 02.11.2017. a seisuga summas 40,20 eurot ja alates 03.11.2017. a VÕS § 113 lg 1
2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostjaga sõlmitud laenuleping on heade kommete vastasuse tõttu tühine, taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja tühise laenulepingu alusel saadud 400 eurot, selle kasutamise aja eest intressi seadusjärgses määras, s.o summas 0,09 eurot, viivise põhivõlalt 02.11.2017. a seisuga summas 40,20 eurot ja alates 03.11.2017. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
4.Kohus võttis hagi 24.11.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 05.01.2018. a teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivselt erinevatel alustel. Kohus leiab, et kuna erinevatel alustel esitatud nõuded vähemalt osaliselt üksteist välistavad, siis ei saa teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsust. TsMS § 407 lg 6 alusel teeb kohus otsuse, millega rahuldab hagi vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses.
5.1.Hageja nõuab hagis kostjalt esmaselt laenulepingu täitmist, sh tagastamata laenusummat, lepingus kokkulepitud intressi, viivist ja võla sissenõudmiskulu. Alternatiivsel alusel nõuab 2 (5)
hageja kostjalt tühise laenulepingu järgi saadud laenusumma tagastamist, laenu kasutamise eest intressi seadusjärgses määras ning summa tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud hageja nõue teisel alternatiivsel alusel. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 25.01.2016. a laenulepingu, mille alusel andis Creditstar Estonia AS kostjale laenu 400 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.07.2016. a ning tasuma laenu kasutamise eest intressi summas 221,30 eurot. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostjal on tähtajaks tagastamata laenu põhiosa summas 400 eurot ja intress summas 221,30 eurot. Laenuandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Laenuandja andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. VÕS § 4062 lg 1 (jõustus 01.07.2015. a) sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Esitatud asjaolude kohaselt anti kostjale 25.01.2016. a laenu 400 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.07.2016. a ehk siis laenu kasutamise aeg oli 188 päeva. Nimetatud aja eest kohustus kostja maksma laenuandjale intressi summas 221,30 eurot. Arvestades laenu kasutamise tähtaega ja selle eest kokkulepitud intressi suurust, ei kujune aastaseks intressimääraks 51% nagu hageja on hagis märkinud. Kui kostja pidi 400 euro suuruse laenu 188 päevase kasutamise eest maksma intressi summas 221,30 eurot, siis ühe aasta, s.o 365 päeva eest oleks pidanud intressi maksma 427,05 eurot ning saab lugeda, et laenu aastane intressimäär on 106,76%. Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud mitteametliku krediidi kulukuse määra arvutamise kalkulaatoriga arvutades on sellistel tingimustel laenu aastane krediidikulukuse määr 107,70%. Eesti Panga poolt enne 1. jaanuari 2016. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 21,65 %. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr (107,70%) ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab VÕS § 406 2 lg 1 alusel lugeda, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine. VÕS § 406 2 lg 3 näeb ette, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping on liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu tühine, siis VÕS § 4062 lg 3 alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 400 eurot ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3 (5)
VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. jaanuari 2016. a 0,05% ning enne 1. juulit 2016. a 0,00 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 25.01.2016. a kuni 31.07.2016.a, s.o perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni. Intress 400 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras selle perioodi eest on kokku 0,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt tagastamata laenu põhiosa saamiseks summas 400 eurot ja intressi saamiseks summas 0,09 eurot. Hageja nõue intressi saamiseks suuremas ulatuses, s.o laenulepingus kokkulepitud määras ei ole põhjendatud.
5.2.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 01.08.2016. a kuni täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tühise lepingu järgi alusetult saadud laenusumma, s.o 400 eurot tagastamisega hagejale viivitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenusumma, s.o 400 euro tagastamisega olnud viivituses 578 päeva (01.08.2016. a kuni 01.03.2018. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) oli enne 01.07.2016. a, enne 01.01.2017. a, enne 01.07.2017. a ja enne 01.01.2018. a 0,00 %. Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 01.08.2016. a kuni 01.03.2018. a eest 46,24 eurot (400 x 0,02% x 578), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 02.03.2018. a protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
5.3.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 446,33 eurot, millest 400 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0,09 eurot intress ja 46,24 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud kuni nõude täitmiseni. Hageja nõue kostjalt suuremas ulatuses intressi ja võla sissenõudmiskulude nõudes jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled 4 (5)
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui esmase nõude täieliku rahuldamise korral oleks kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja mõistetud 681,04 eurot (sh 400 eurot tagastamata laenu põhiosa, 221,30 eurot intress, 13,50 eurot võla sissenõudmiskulu ja 46,24 eurot sissenõutavaks muutunus viivis), siis antud juhul mõistab kohus kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja 446,33 eurot (sh 400 eurot tagastamata laenu põhiosa, 0,09 eurot intress ja 46,24 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Seega rahuldab kohus hagi ca 65 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 65 % menetluskuludest kostja kanda ja 35 % hageja kanda.
6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku 225 eurot, sh 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepinguline esindaja taotleb hagiavalduse koostamise eest tasu summas 100 eurot. Kohus hindab, et arvestades vajalikele toimingutele eeldatavalt kulunud aega ning sarnastes asjades keskmist esindaja tasumäära, on tasu taotletud määras mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 225 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 65 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 146,25 eurot (225 eurot x 65 %). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.