2-17-119016
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.03.2018. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-119016
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Mxxx Lxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes ning alternatiivselt tühise laenulepingu järgi saadud laenusumma, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
707 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht Tartu linn, tegelik elukoht teadmata)
Menetluse liik
TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses kirjalikku eelmenetlust ja kohtuistungit pidamata
1 (5)
Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda.
hageja kostjalt tühise laenulepingu järgi saadud laenusumma tagastamist, laenu kasutamise eest intressi seadusjärgses määras ning summa tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud hageja nõue teisel alternatiivsel alusel. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 25.01.2016. a laenulepingu, mille alusel andis Creditstar Estonia AS kostjale laenu 400 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.07.2016. a ning tasuma laenu kasutamise eest intressi summas 221,30 eurot. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostjal on tähtajaks tagastamata laenu põhiosa summas 400 eurot ja intress summas 221,30 eurot. Laenuandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Laenuandja andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. VÕS § 4062 lg 1 (jõustus 01.07.2015. a) sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Esitatud asjaolude kohaselt anti kostjale 25.01.2016. a laenu 400 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.07.2016. a ehk siis laenu kasutamise aeg oli 188 päeva. Nimetatud aja eest kohustus kostja maksma laenuandjale intressi summas 221,30 eurot. Arvestades laenu kasutamise tähtaega ja selle eest kokkulepitud intressi suurust, ei kujune aastaseks intressimääraks 51% nagu hageja on hagis märkinud. Kui kostja pidi 400 euro suuruse laenu 188 päevase kasutamise eest maksma intressi summas 221,30 eurot, siis ühe aasta, s.o 365 päeva eest oleks pidanud intressi maksma 427,05 eurot ning saab lugeda, et laenu aastane intressimäär on 106,76%. Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud mitteametliku krediidi kulukuse määra arvutamise kalkulaatoriga arvutades on sellistel tingimustel laenu aastane krediidikulukuse määr 107,70%. Eesti Panga poolt enne 1. jaanuari 2016. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 21,65 %. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr (107,70%) ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab VÕS § 406 2 lg 1 alusel lugeda, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine. VÕS § 406 2 lg 3 näeb ette, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping on liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu tühine, siis VÕS § 4062 lg 3 alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 400 eurot ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3 (5)
VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. jaanuari 2016. a 0,05% ning enne 1. juulit 2016. a 0,00 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 25.01.2016. a kuni 31.07.2016.a, s.o perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni. Intress 400 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras selle perioodi eest on kokku 0,09 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt tagastamata laenu põhiosa saamiseks summas 400 eurot ja intressi saamiseks summas 0,09 eurot. Hageja nõue intressi saamiseks suuremas ulatuses, s.o laenulepingus kokkulepitud määras ei ole põhjendatud.
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui esmase nõude täieliku rahuldamise korral oleks kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja mõistetud 681,04 eurot (sh 400 eurot tagastamata laenu põhiosa, 221,30 eurot intress, 13,50 eurot võla sissenõudmiskulu ja 46,24 eurot sissenõutavaks muutunus viivis), siis antud juhul mõistab kohus kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja 446,33 eurot (sh 400 eurot tagastamata laenu põhiosa, 0,09 eurot intress ja 46,24 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Seega rahuldab kohus hagi ca 65 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 65 % menetluskuludest kostja kanda ja 35 % hageja kanda.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.