Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Võlgnik võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 32 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V. G. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 04.01.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus ́e. 31.01.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

31.01.2018 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile; esitanud päringuid selgituste saamiseks võlgnikule, analüüsis saadud andmeid ja koostas alljärgneva aruande. I Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt. Võlgniku selgitused on esitanud haldurile kontaktisik Ene Mändla.

Kuna korteriomandi võõrandamisest on möödunud üle viie aasta, siis ei pea ajutine haldur vara tagasivõitmist pankrotimenetluses võimalikuks lähtudes PankrS § 110 jj toodud alustest. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole.

kinnitusel eluasemelaenu leping on V. G.i nimel ja tagatiseks on xxx korteriomand. Antud lepingu osas käesoleval ajal jooksvat võlgnevust ei ole, mis ilmselt tähendab, et võlgniku poeg, kelle omandisse korteriomand 2009.a. on üle läinud täidab jooksvat laenukohustust. Seega, eeltoodust lähtudes, omab Swedbank võlgniku vastu sisse nõutavaks muutunud nõuet summas 5 953,14 € (täitemenetluste registri kohaselt on nimetatud nõue täitmisel kohtutäitur Elin Vilippus juures, kes on märkinud nõude jäägiks 9 841,56 € ja kohtutäituri tasuks 1140,02 € (lisa 13 – Elin Vilippus vastus teabenõudele)). Antud nõude osas selgub võlausaldaja lõplik nõue eelduslikult pankrotimenetluses nõude esitamisel.

Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see on alalise iseloomuga. III Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on oma selgituses maksejõuetuse põhjustena märkinud ärilist tegevust, mis ebaõnnestus majanduskriisi tõttu. Algus võis tõepoolest sellega seotud olla, kuid käesolevaks ajaks on tekkinud väärtegude tõttu ka rahalised kohustused kriminaalasjades, mis on veelgi suurendanud kohustusi. Samuti võib eeldada, et politseiga oli tegemist ka varasemalt, sest tänaseks on PPA nõuded iseenesest jõudnud juba aeguda ning seetõttu ka kustutatud. Käesoleval ajal ei nähtu üldse võlgnikul mingit tulu, olenemata sellest, et ta on Töötukassas arvel ja eelduslikult ikka mingit toetust seal makstakse. Seega edaspidi tuleb arvestada, et kõik teenitav ja saadav tulu peab olema nähtav nii haldurile kui ka kohtule. IV Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Lähikondsele korteriomandi võõrandamine või kinkimine ei ole tagasivõidetav eelkõige seetõttu, et tähtajad selleks on möödunud (tehingust on möödunud rohkem kui 5 aastat). Samuti on eelduslikult poeg võtnud üle isa laenukohustuse panga ees, mille osas teadaolevalt käesoleval ajal jooksev kohustus puudub. V Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja olemasolevate rahaliste vahendite arvelt pole pankrotimenetluse läbiviimine võimalik. Ilma vara olemasoluta oleks eelduslikult perspektiiv pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kuivõrd võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse osas, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur leiab, et pankrotiavaldust tuleks arutada täiendavalt kohtuistungil. Juhul kui kohus pankroti välja kuulutab, siis: ajutine haldur annab nõusoleku jätakata haldurina, määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele

MENETLUSE KÄIK

28.02.2018 toiimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur 31.01.2018 esitatud aruande juurde. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, V. G. ́i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et V. G. on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e V. G. ́i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.04.2018 kell 15.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas saalis nr 4 ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas saalis nr 344. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. G. ́i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,3 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 397 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu väljamõistmiseks. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Määrata ajutise halduri tasuks ja kulude katteks 397 eurot, mis kuulub väljamaksmisele riigi tuludest OÜ Civilex a/kontole nr EE312200221055387366 AS Swedbank. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.