nende Võlgnik: V. G. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX )
Võlausaldajad: Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskus, e-post [email protected] ) Kohtutäitur Kaire Põlts (sh kohtutäiturite U. Tärno ja T. Saarma nõuded, e-post [email protected] ) Kohtutäitur Hille Kudu (e-post bü[email protected] ) Kohtutäitur Katrin Vellet (e-post [email protected] ) DSV Estonia AS (endine ärinimi DSV Transport AS, e-post [email protected] ) Kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur A. Pink nõuded, e-post [email protected] ) Swedbank AS, esindaja M. K. (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada V. G.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 5 alusel.
2.Avaldada teade kohustustest vabastamisest keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebe kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 01.03.2018 kohtumäärusega kuulutati välja V. G.i pankrot. Kohus 17.10.2018 määrusega lõpetas pankrotimenetluse raigemisega pärast pankroti
väljakuulutamist. Võlausaldajatel jäi tunnustatud nõuete eest raha saamata raha kokku 34 478,19 eurot sh: • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 58,44 eurot; • Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 3 366,09 eurot; • Kohtutäitur Hille Kudu nõue summas 294,60 eurot; • Kohtutäitur Katrin Velleti nõue summas 558,14 eurot; • DSV Transport AS nõue summas 8 245,96 eurot; • Kohtutäitur Toomas Saarma nõue summas 202,16 eurot; • Kohtutäitur Arvi Pink nõue summas 52,95 eurot ja • AS Swedbank nõuded summades 5 743,81 eurot ja 15 956,04 eurot (viimase nõude puhul on tegemist on tunnustatud tingimusliku nõudena, mille sissenõutavaks muutumise tähtaeg ei ole saabunud; nõuet täidab lepingulised kohustused üle võtnud isik).
2.Kohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda ja kohustas võlgnikku/usaldusisikut esitama kohtule igaaastaselt usaldusisiku aruande hiljemalt 16. oktoobriks.
3.Võlgnik esitas kohtule aruanded 18.12.2019, 14.01.2021, 30.10.2021 ja 14.11.2022.
4.19.10.2023 kohtunõudega andis kohus võlgnikule tähtaja lõpparuande esitamiseks.
5.Võlgnik esitas kohtule aruande 28.10.2023. Kohtu poolt nõutud lõpparuannet võlgnik kohtule ei esitanud.
6.18.12.2019, 14.01.2021, 30.10.2021, 14.11.2022 ja 28.10.2023 esitatud aruannete kohaselt on võlgniku poolt täies ulatuses täidetud alljärgnevad nõuded: • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 58,44 eurot – 17.12.2029 täidetud kohtutäitur Kaire Põltsile; • Kohtutäitur Hille Kudu nõue summas 294,60 eurot - täidetud 17.12.2019 (21 eurot) ja 13.01.2021 (273,60 eurot); • Kohtutäitur Toomas Saarma nõue summas 202,16 eurot - 17.12.2029 täidetud kohtutäitur Kaire Põltsile; • Kohtutäitur Arvi Pink nõue summas 52,95 eurot - 17.12.2029 täidetud kohtutäitur Risto Sepp`ale. Osaliselt on võlgniku poolt täidetud alljärgnevad nõuded: • Maksu- ja Tolliameti (Riigi Tugiteenuste Keskuse) nõue summas 3 366,09 eurot – võlgniku poolt täitmata täies ulatuses, põhjusena märgitud: „kohtuotsuses märgitud a/a numbrid ei lange saaja nimetusega kokku“; • Kohtutäitur Katrin Velleti nõue summas 558,14 eurot – täidetud osaliselt summas 78,32 eurot (9,82+15,75+52,75), täitmata nõue moodustab 479,82 eurot; • DSV Transport AS nõue summas 8 245,96 eurot – täidetud osaliselt summas 391,52 eurot (145,14+137,88+108,50), täitmata nõue moodustab 7 854,44 eurot; • AS Swedbank nõue summas 5 743,81 eurot – täidetud osaliselt summas 285,52 eurot (100,40+96,37+88,75), täitmata nõue moodustab 5 458,29 eurot. Võlgnik märkis aruannetes, et on võlasummade tasumisel lähtunud summast kokku 250 eurot ja seejärel jagas summad protsendiliselt. Kuna ta oma arveldusarvet ei kasuta, siis on tema eest aastatel 2022 ja 2023 makseid teostanud nii tema poeg kui ka abikaasa (töötasu laekub abikaasa arveldusarvele). 2022. aastal oli arvel Eesti Töötukassas, alates 07.06.2023 töötab firmas VITG GRUPP OÜ, töötasu moodustab ca 800 eurot kuus.
7.Kohus 03.11.2023 kohtunõudega palus kohus võlausaldajatel teatada, kas ja millises ulatuses on võlgnik V. G. enda kohustusi täitnud ning milline on kohustuse jääk vastuse esitamise seisuga, samuti seisukoht kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise/pikendamise, sh kohustustest vabastamise osas.
8.Võlausaldaja, kohtutäitur Kaire Põlts esitas 03.11.2023 vastuse, milles nõustus võlgniku võlgadest vabastamisega. nõuded võlgniku vastu.
9.Võlausaldaja, kohtutäitur Hille Kudu 06.11.2023 vastuse kohaselt on võlgniku poolt tasutud 21 eurot ja võlgnevus moodustab 273,60 eurot. seisukohta edasise menetluse osas võlausaldaja ei esitanud. Kohus peab vajalikuks täpsustada, et võlgnevus summas 273,60 eurot on võlgniku poolt tasutud 13.01.2021, maksekorraldus nr. 2.
10.Võlausaldaja, kohtutäitur Katrin Velleti 06.11.2023 vastuse kohaselt on võlgniku poolt laekunud 3 makset, 9,82 eurot, 15,75 eurot ja 52,75 eurot. Kohtutäitur ei ole V. G.i võlgadest vabastamise vastu.
11.Võlausaldaja AS Swedbank esindaja 16.11.2023 seisukohas palus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik V. G. täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Esindaja märkis, et: „Võlgniku poolt 27.10.2023 esitatud aruandest nähtuvalt töötab ta alates 07.06.2023 firmas X OÜ ning saab palka ~800,00 eurot kuus. Eelpool toodud sissetuleku suurust ei saa võlausaldaja hinnangul pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ning võlgnik ei ole ka tõendanud, miks ta tulusamat tööd ei ole otsinud. Tsiviilasjas nr 2-13-9294 on Tallinna ringkonnakohus asunud seisukohale, et kuivõrd PankrS § 173 lg-s 1 on sätestatud võlgniku kohustus, mitte õigus, tuleb võlgnikul põhistada tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkollegium tsiviilasjas nr 2-11-24696 sedastanud, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus võib tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. /----/ Võlgnik on võlausaldajale menetluse kestel isiklikult tasunud vaid 185,12 eurot (võla jääk on peamiselt vähenenud poja V. G.i tasumise tõttu, jääk seisukoha esitamise seisuga 2 258,29 eurot). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik oleks suutnud leida tasuvama töö või leidnud lisatöö, et võlausaldaja nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja usub, et X OÜ, kus võlgnik väidetavalt tööl on, on reaalsuses võlgniku loodud firma (juba osaühingu nimi tuleneb võlgniku nimest, osaühingu kontaktiks on võlgniku meiliaadress), kuid sissetulekute varjamiseks on firma omanikuks ja kasusaajaks märgitud võlgniku naine. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. /----/ Võlgnik on kahjustanud oma tegevusega võlausaldajate huve. Nimelt kahjustuvad võlausaldaja huvid seeläbi, et võlgnik on kogu menetluse jooksul teinud väljamakseid väga väikeses ulatuses. Seetõttu on võlausaldaja nõude jääk jätkuvalt 2 258,29 eurot ning see kahjustab võlausaldaja huve.“
12.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti esindaja esitas 29.11.2023 seisukoha, milles märkis, et: „Kohustustest vabastamise menetluse ajal (s.o alates 17.10.2018) nõude katteks laekumisi toimunud ei ole. V. G.i võlgnevus on vähenenud 2018-2020.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonide alusel enammakstud tulumaksu arvelt summas 105,21 eurot. Eesti Vabariigi nõude jäägiks on 27.11.2023 seisuga 3 260,88 eurot. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Töötamise registri andmetel on võlgnikul kehtiv tööleping alates 07.06.2023 OÜ-ga X (xxx). Lisaks oli võlgnikul sama ettevõttega sõlmitud tööleping ka perioodil 01.04.2019-01.03.2020. V. G.ile on deklareeritud töötasu OÜ-st X 07/2023 668,45 eurot ning perioodil 08-10/2023 summas 850,10 eurot kuus. Aastatel 2019-2020 on võlgnikule deklareeritud töötasu miinimummääras ehk 540 eurot kuus. Võlgniku ainukeseks töökohaks
on kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud võlgniku lapse emale T.B.le (XXX) kuuluv ettevõte X OÜ. X OÜ on asutatud 14.01.2019 ning ettevõtte põhitegevusalaks on jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Töötamise registri andmetel on ettevõttel ainult üks kehtiv tööleping ning see on sõlmitud võlgnikuga. Lisaks on oluline märkida, et ettevõttel ei ole olnud asutamisest saadiks sõlmitud töölepingut ega ka juhtimis- või kontrollorgani liikme lepingut ettevõtte juhatuse liikme ja osaniku T. B.ga. Võttes arvesse asjaolu, et V. G. on viie aasta jooksul saanud periooditi sissetulekuid vaid tema elukaaslasele kuuluvast ettevõttest, ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul puudus igasugune sissetulek perioodil 03/2020-05/2023. Maksuhaldurile ei ole teada, et nimetatud perioodil oleks V. G. ka Töötukassas töötuna arvel olnud. Pigem viitab eeltoodu sellele, et võlgnik ei ole olnud huvitatud võlausaldajatele väljamaksete tegemisest ning on enda sissetulekuid varjanud. Ühtlasi saab võlgnikule ette heita, et ta pole püüdnudki leida (tasuvamat) tööd, millest saadav sissetulek oleks võimaldanud kasvõi vähesel määral võlausaldajatele väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgadest vabastamise menetlus on võlgniku võimalus võlgadest lahti saada, kuid see omakorda eeldab võlgnikupoolset aktiivset tegutsemist. Olemasoleva informatsiooni pinnalt ei nähtu asjaolusid, mis tõendaksid, et võlgnik oleks tegelenud aktiivselt oma sissetulekute suurendamise ja tasuvama töö leidmisega. Maksu- ja Tolliametile ei ole teada asjaolusid, mis oleksid takistanud võlgnikul leidmast kohustustest vabastamise menetluse ajal paremini tasustatavamat tööd kui seni. Ka Harju maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-22987 märkinud, et kui võlgnikul ei õnnestu kohustustest vabastamise menetluse kestel leida paremini tasustatavamat tööd, on võimalus otsida lisatööd. Maksuhaldur peab siin oluliseks ära märkida, et viimastel aastatel on järjest rohkem kasvanud ka nn tööampsude ehk lühi- või hooajaliste tööde tegemise võimalus, mis annavad võimaluse teenida mingigi sissetulek perioodil, kui tegeletakse põhitöö otsimisega.“ Eelnevast lähtudes palub Maksu- ja Tolliamet jätta V. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta PankrS § 175 lg 51 alusel menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.
13.Võlausaldaja DSV Estonia AS (endine ärinimi DSV Transport AS) esindaja kohtule seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja võlgniku poolt esitatud vastustega, leiab et kohtu algatusel tuleb lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.
15.Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
16.Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud Pankrotiseaduse (PankrS) sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 04.01.2018, seega kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 193 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut.
17.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alus (so kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
18.Kohus kohustas 19.10.2023 kohtunõudes võlgnikku esitama kohtule korrektne lõpparuanne, milles märkida ära, millises ulatuses on võlausaldajatele rohkem kui 5-aastase kohustustest vabastamise menetluse jooksul väljamakseid tehtud, samuti märkida, millises ulatuses on nõuded täitmata (lõpparuandele lisada nõuete täitmist tõendavad dokumendid). Kohus märkis, et lõpparuanne peab sisaldama lisaks selgitust ja tõendeid (töölepingud, CV-d vms) võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohus hoiatas, et kohtu määratud ajaks aruandluse ja tõendite esitamata jätmisel vastavalt PankrS § 175 lg 5 lõpetab kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku kohustustest vabastamata.
19.Võlgniku poolt 28.10.2023 esitatud aruanne ei sisalda kohtu poolt märgitud andmeid, samuti ei ole esitatud kohtu poolt nõutud dokumente, lisatud on ainult 3 maksekorraldust maksete teostamise kohta. Võlgniku poolt esitatud aruanne ei ole lõpparuanne ja ei sisalda väljamakseid 5 aasta kohta.
20.PankrS § 175 lg 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
21.Kuna võlgnik ei ole esitanud kohtule kõiki kohtu poolt nõutud dokumente, kõiki aruanded on esitatud pärast kohtunõuete saamist; lõpparuanne on esitamata, on tegemist võlgniku poolt PankrS § 173 tulenevate kohustuste (tagasimaksed võlausaldajatele on tehtud ebaproportsionaalselt, mitte kooskõlas jaotiste protsendiga, vaid esialgselt on tasutud väiksemad võlgnevused ning jäetud suuremad võlgnevused tasumata; suuremad kohustused on täidetud väga minimaalses ulatuses; sh Maksu- ja Tolliametile on jäetud tagasimaksed teostamata) rikkumisega, mis kahjustavad võlausaldajate huve. Vastavalt 17.10.2018 kohtumäärusele oli võlgnikul/usaldusisikul kohustus tasuda võlgnevused iga-aastaselt kõikidele võlausaldajatele, võlgnik on aga nõudeid tasunud valikuliselt, rikkudes sellega võlausaldajate huve. Kohtule tundub ebausutavana, et võlgnik, töötades abikaasale kuuluvas ettevõttes, suutis kõikidele võlausaldajatele maksta kokku ainult 250 eurot aastas, sh näiteks AS-le Swedbank summas100 eurot aastas (so võlgnik eraldas võlgnevuste tasumiseks ca 20,83 eurot kuus, mis on ebamõistlikult väike summa, võttes arvesse töötasu 800 eurot kuus). Kohus leiab, et töötasult summas 800 eurot kuus oli võlgnikul võimalus tasuda makseid mõistlikus suuruses. Võlgniku väide seonduvalt Riigi Tugiteenuste Keskusega, et ei saanud tasuda, kuna a/a ja saaja nimi ei läinud kokku, ei ole põhjendatud ja on paljasõnaline, kuna võlgnikul oli võimalus juba pärast esimese makse ebaõnnestumist pöörduda kohtusse andmete täpsustamiseks. Võlgnik /usaldusisik seda ei teinud, jättes lihtsalt nõude täitmata. Jättes kohtumäärusega määratud kohustused täitmata, kahjustas võlgnik sellega teadlikult
võlausaldajate huve ning maakohus hindab selle võlgniku süüliseks kohustuste rikkumiseks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku vabastamast tema kohustustest - võlgnik on rikkunud neid kohustusi süüliselt (kohus on korduvalt nõudnud aruannete esitamist, võlgnik ei ole teinud väljamakseid kõikidele võlausaldajatele või on teinud väga väikeses ulatuses, osaliselt on võlgnevus AS-le Swedbank tasutud mitte võlgniku enda, vaid tema poja poolt, võlgnik ei ole tegelenud tulutoovama tegevus/töö otsimisega), võlgnik on kahjustanud oma käitumisega suuremate võlausaldajate, so AS Swedbank, Maksu- ja Tolliamet ning DSV Estonia AS (endine ärinimi DSV Transport AS) huve. Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja jätab võlgniku kohustustest vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.