OÜ Basteg Group hagi XX vastu 9948 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. septembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 951,39 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Basteg Group (registrikood 11238756), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18. septembri 2017 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Basteg Group OÜ esitas 19.12.2016 Harju Maakohtule hagi XX vastu võla 6600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 138,49 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16-125778). 14.12.2016 esitas Basteg Group OÜ hagi XX vastu võla 3348 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 66,59 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16125780), mis liideti 19.04.2017 kohtumäärusega ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 216-125778.
2.Hagiavalduste kohaselt sõlmisid pooled 29.07.2016 töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks Tallinnas, XXX asuval objektil. Hageja kohustus tarnima ka ehitusmaterjalid. Tööde kogumaksumus oli 17 045,90 eurot.
3.Tööd olid jagatud etappideks järgnevalt: I etapp - lintvundamendi valamine maksumusega 5500 eurot; II etapp - tänavakivide paigaldustööd maksumusega 6427 eurot ja materjalid 1237,92 eurot; III etapp - haljastustööd maksumusega 1040 eurot.
4.Hageja lõpetas 29.08.2016 I etapi tööd vastavalt hinnapakkumises märgitud tööde kirjeldusele ja tegi võimalikuks töö vastuvõtmise. Kuni 02.09.2016 tegi hageja II etapi töid. Juhindudes hinnapakkumises märgitud tööde järjekorrast teostas hageja II etapi töid ja kandis sellega seoses järgnevaid kulutusi: ehitusprügi äravedu, konteiner 15m3 180 eurot; kalluri kobestatud pinnase äravedu 630 eurot; ekskavaatori kasutus 630 eurot; killustik 8-16mm, koos transpordiga 1 vedu 230 eurot; killustik 16-32 mm koos transpordiga 2 vedu 230 eurot; kallurveod 6 tundi 180 eurot ja töötajate töötunnid 32 tundi 480 eurot. Kokku on I etapi tööde maksumus koos käibemaksuga 6600 eurot ja II etapi tööde maksumus 3348 eurot. Kostja teatas 02.09.2016, et ei ole tööde kvaliteediga rahul ja ütles lepingu erakorraliselt üles ning nõustus hagejale tasuma 800 eurot.
5.Töö vastuvõtmisest keeldumine kostja poolt oli alusetu ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks 02.09.2016. Kostja ei ole andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Tegemist võis olla kostja plaaniga vältida kohustuste täitmist ja survestada hagejat leppima kokkulepitust väiksema töötasuga. Kostja tellis objektile teise töövõtja, kes jätkas hageja alustatud tööde tegemist ja tegi need valmis.
6.Pärast töövõtulepingu erakorralist ülesütlemist väljastas hageja kostjale arve nr 160082, milles nõudis kuni 02.09.2016 teostatud tööde eest 9948 euro tasumist. Summa muutus sissenõutavaks 15.09.2016. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni põhisummalt 9948 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist hagiavalduse esitamisest kuni võla tasumiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kuna asjas 2-16-125780 oli hagiavaldus 20.12.2016 kohtumäärusega menetlusse võetud, siis oleks kohus pidanud asjas nr 2-16-125778 keelduma hagi menetlusse võtmisest, sest mõlema asja puhul on vaidlus samade poolte vahel, sama nõude kohta ja samal alusel.
9.Kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale 9948 eurot. Kostja peatas tööd ja ütles lepingu üles 2016.a augusti keskel, kui sai selgeks, et hageja ei täida oma kohustusi korralikult, ei lõpeta töid õigeaegselt ning tehtud töö ei ole kvaliteetne. Kostja on lepingu ülesütlemise põhjuseid hagejale selgitanud. Töö puudused on visuaalselt nähtavad. Kostja tegi pakkumise vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta on üritanud konflikti kohtuväliselt lahendada.
10.Kostja kohtus hageja esindajaga 05.09.2016, et leida kompromiss. Selle asemel varastas hageja esindaja kostjalt osa antud asjaga seotud dokumentidest. Kõneeristusest on nähtav kõnede sagedus hagejaga ja kõne politseisse.
11.Lepingu ülesütlemise põhjustas ebakvaliteetne töö, millest hageja oli teadlik. Kostja tellis ehitustehnilise ekspertiisi betoonitööde kvaliteedi kohta. Ehitusspetsialist tuvastas, et ehitustööd ei vasta normatiividele (Tarindi RYL 2000) ja kvaliteedinõuetele ning puudused tekkisid alates raketise paigaldamisest. Valesti paigaldatud raketis tõi kaasa betooni deformeerumise, mida parandati lihvimisega ja sellega kahjustati armatuuri kaitsekihti. Raudbetooni konstruktsioonidel peab armatuuri kaitsekihi paksus olema vähemalt 25 mm, kuid antud juhul oli see 10 mm. Seega ei vasta konstruktsioon nõuetele. Konstruktsiooni ei saa kasutada ilma lisaviimistluseta. Konstruktsioon võib olla ohtlik. Soovituslik on konstruktsioon demonteerida ja valmistada uus.
12.Kuna hageja on oluliselt rikkunud töövõtulepingut, siis ei pea kostja määrama täitmiseks täiendavat tähtaega ja võib lepingust taganeda. Ehitusdokumentatsiooni (armeerimise skeem, kaetudtööde aktid, ehituspäevikud ja kasutatud materjalide sertifikaadid) ei ole kostjale üle antud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid II etapi tööde teostamise kohta. Puudub töö üleandmise akt. Kuna töö ei ole üle antud, siis ei ole kostjal kohustust hageja nõutud summat tasuda. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
14.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: pooled sõlmisid vastavalt hageja 29.07.2016 hinnapakkumisele nr 160129 töövõtulepingu, mille kohaselt oli hagejal kui töövõtjal kohustus tarnida kostjale kui tellijale ajavahemikul 01.08.2016 - 01.09.2016 järgmised materjalid ja teostada järgmised tööd: 1) lintvundamendi valamine 200 x 300 x 34000 mm, sisaldab betooni C23, saalungid, killustik/ tasandamine, armatuur 6,5 m3, hind kokku 5500 eurot; 2) tänavakivi materjalid Nunna kivi 200 x 100 x 60 kogus 172,8 m2, hind kokku 889,92 eurot, kõnnitee äärekivi 80 x 200 x 1000 kogus 65 tk, hind kokku 78 eurot, kaubaaluse 1200 x 1000 mm kasutuse tasu kogus 18 tk, hind kokku 25,20 eurot, kraanaga auto 2 reisi, hind kokku 170 eurot, geotekstiil 170 m2 hind kokku 4,80 eurot; 3) tänavakivi paigaldustööd, sh tänavakivi paigaldamine sängitusliiva, killustikaluse 300 mm ja aluse väljakaevamisega ning geotekstiili paigaldusega 170 m2 hind 4760 eurot, kõnnitee äärekivi paigaldamine, sisaldab betooni 65 j/m hind 767 eurot, kobestatud pinnase äravedu kalluriga 15 m3 ja 8 reisi hind kokku 720 eurot, ehitusprahi äravedu 15 m3 konteineriga 1 reis 180 eurot, 4) haljastustööd, sh haljastustööd ja muru seemned 200 m2 hind 800 eurot ja muld 15 t koos transpordiga 2340 eurot. Tööde hind kokku on 14 204,92 eurot, millele lisandub käibemaks 2840,98 eurot, summa koos käibemaksuga on 17 045,90 eurot; hageja esitas 18.08.2016 I etapi tööd kostjale ülevaatuseks, mille järgselt kostja avaldas, et ta ei ole töö kvaliteediga rahul ega ei soovi seetõttu enam hagejaga töövõtulepingut jätkata, mille tagajärjel töövõtulepingu täitmine hageja poolt katkes. Pooled leppisid kokku omavahelise kokkusaamise 02.09.2016, et teha hageja poolt tehtud tööde osas lõpparveldus; 26.08.2016
asus objektil tööle kostja poolt palgatud teine firma, mis jätkas hageja poolt lepingujärgselt tegemisele kuulunud tööde tegemist; 31.08.2016 kuupäevaga on koostatud kostjale arve nr 1600082, mille kohaselt kuulub tasumisele I etapp lintvundamendi valamine 200 x 300 x 34000 mm, sisaldab betooni C23, saalungid, killustik/tasandamine, armatuur 6,5 m3, hind 5500 eurot, II etapp tänavakivi materjalid ja paigaldustööd, sh kobestatud pinnase äravedu kalluriga 15 m3 - 7 reisi hind kokku 630 eurot, ehitusprahi äravedu 15 m3 konteineriga 1 reis 180 eurot, ekskavaatori kasutus 21 tundi kokku 630 eurot, killustik 8-16 15t koos transpordiga 1 reis 230 eurot, killustik 16-32 15t koos transpordiga 2 reisi 460 eurot, kallurveod 6 tundi kokku 180 eurot, 32 töötundi - hind 480 eurot, summa kokku 8290 eurot, lisandub käibemaks 1658 eurot, summa koos käibemaksuga 9948 eurot; 02.09.2016 kokkusaamisel nõustus kostja tasuma hageja poolt tehtud tööde eest 800 eurot, millega hageja ei nõustunud.
15.Menetluse käigus ei leidnud tõendamist asjaolud 29.08.2016 I etapi tööde valmimise ja 02.06.2016 ülevaatuse kohta. Lintvundamendi, st I etapi töö ülevaatus toimus 18.08.2016 ja kohe pärast seda ütles kostja töövõtulepingu ühepoolselt üles. Pärast seda hageja objektil enam töid ei teinud. Töövõtulepingujärgset töö üleandmist-vastuvõtmist poolte vahel ei toimunud, mistõttu ei ole hageja tasunõude puhul töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest tulenevad eeldused täidetud.
16.Eelduslikult lõppes poolte võlasuhe ühepoolselt 18.08.2016, mil kostja teatas, et ta ei ole hageja tööga rahul ja ei soovi töövõtulepingut jätkata.
17.Kostja ei ole tõendanud hagejapoolset olulist lepingurikkumist, mis oleks käsitletav töövõtulepingust taganemise kehtivuse eeldusena. Kuna lepingulised tööd pidid olema hageja poolt lõpetatud 01.09.2016, siis 18.08.2016, mil tööde lõpetamise tähtajani oli jäänud kaks nädalat, ei olnud kostjal põhjust tugineda lepingu tähtaja järgimata jätmisele. Töövõtulepinguga ettenähtud tööd ei olnud jagatud ajaliselt erinevateks etappideks, st kõik tööd tuli valmis saada 01.09.2016. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ei andnud 18.08.2016 ülevaatuse järgselt puuduste parandamiseks täiendavat tähtaega, mis on lepingust taganemise kehtivuse oluliseks eelduseks.
18.Kuna kostja võttis hageja tehtud töö faktiliselt kasutusse, siis tuleb eeldada, et töö kvaliteet vastas nõuetele. Ei ole vaidlust, et pärast hageja poolt objektilt lahkumist ja enne 07.09.2016 ülevaatust oli kostja objektil tööle asunud teine ettevõte, kes jätkas ja viis lõpule hageja poolt alustatud tööd.
19.OÜ Ehituskonsult Grupp (EKG) aktist nähtuvalt toimus lepinguobjekti ülevaatus EKG töötja AS poolt 07.09.2016 ehk 20 päeva pärast lepingu ülesütlemist. Akt on allkirjastatud mitte ülevaatuse teostanud isiku, vaid EKG vastutava isiku VM poolt alles 07.03.2017, seega pool aastat peale väidetavat ülevaatust. See muudab aktis toodud väited ebausaldusväärseks. Asjaolu, et kostja helistas 19.08.2016, 22.08.2016 ja 23.08.2016 EKG telefoninumbrile, ei tõenda, et samal ajal teostati objekti ülevaatus, kuivõrd aktis endas on dateeritud ülevaatuse ajaks 07.09.2016. Aktile lisatud fotodelt ei nähtu nende seotus vaidlusaluse objektiga, ega see, miks pidi töö vastama Tarindi RYL 2000 nõuetele ja millised konkreetsed omadused millistele nõuetele ei vastanud. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et EKG aktis kirjeldatud puudused on käsitletavad hageja töö kvaliteedi osas olulise lepingurikkumisena, mistõttu puudub omakorda alus teha järeldust, et kostja 18.08.2016 tahteavalduse puhul oli tegemist lepingust taganemisega, mis annaks kummalegi poolele õiguse nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist. Järelikult on kostja 18.08.2016 tahteavaldus tellija ülesütlemisavaldus VÕS § 655 lg 1 mõttes.
20.Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud hagejale lepinguga ettenähtud tasu vähendamise eelduste täitmist. Töövõtulepingu puhul ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga, sest lepingu esemeks ei olnud vallasasi, vaid maaga püsivalt ühendatud kinnisasja oluline osa. Kuna kostja ei võtnud tööd vastu, siis puudub alus hinna alandamiseks. Kostja väide 3000 euro suuruse ettemaksu tasumise kohta on tõendamata.
21.Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida hageja kostjapoolse lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada, on kohtu hinnangul hageja tasunõue summas 9948 eurot põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele ka viivis.
22.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
24.Kohus rikkus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, mille tulemusena rahuldas kohus hagi ebaõigesti. Kostja esitas korduvalt kohtule taotluse tõendite kogumiseks (ekspertiisi määramiseks). Ekspertiis oli vajalik, et tõendada poolte vahel kohtuvälise kompromissi saavutamist ja selle tingimusi. Pooled leppisid kokku, et lõpetavad lepingu ja kostja tasub hagejale 800 eurot. See näitaks, et hageja on kohtusse pöördudes kuritarvitanud oma protsessuaalseid õigusi. Ekspertiisi läbiviimisest keeldumine pani menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda ja ei andnud kostjale võimalust oma väiteid tõendada.
25.Kohus jättis tuvastamata iga hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Kohus tuvastas asjaolud, mis olid seotud I nõudega, kuid jättis tuvastamata II nõude asjaolud. Tuvastamata on töö valmimine, tellija võimalus töö üle vaadata, töö kostjale üleandmine ja vastuvõtmine. Kohus arutas pooltega ainult kostja tegevuse kvalifitseerimise küsimust, st seda, kas tegemist oli taganemise või ülesütlemisega, aga mitte hageja nõude kvalifikatsiooni.
26.Kohus hindas tõendeid valesti, ei arutanud asja ammendavalt ja jättis tähelepanuta tähtsust omavad asjaolud. Kostja poolt esitatud EKG akti allkirjastamine pool aastat pärast objekti ülevaatust EKG vastutava isiku, mitte ülevaatuse teostanud isiku poolt, ei muuda seal esitatud väiteid ebausaldusväärseks. Akt on dateeritud ja kostjal on käsitsi allkirjastatud akt. Seega ei ole oluline, millal on akt allkirjastatud digitaalselt. Akt allkirjastati hiljem, kuna märtsis 2017 juhtis hageja tähelepanu allkirja puudumisele. Sel hetkel ei olnud võimalik kostjal esitada tema käes olevat allkirjastatud akti, sest ta oli siis välismaal. Aktis esitatud väiteid kinnitab hageja kohtuistungil antud seletus. Hageja ei tõendanud, et ta tegi II etapi töid. Kohus ei ole kostjale teada andnud, et soovib akti osas lisainformatsiooni (akti tegemise aeg, läbivaatuse teostanud isik, akti allkirjastamise aeg). Kohus oleks saanud kutsuda eksperdi ütlusi andma.
27.Kohtu järeldused on vasturääkivad ja see on toonud kaasa vale otsuse. Kohus leidis otsuse p-s 22, et puudustega tööd ei ole vastu võetud. P-s 12 märkis kohus, et loeb tuvastatuks hageja poolt I etapi töö kostjale ülevaatuseks esitamise, töö kvaliteediga rahulolematuse ja töövõtulepingu jätkamise osas huvi kaotamise. Seega võib teha järelduse, et kohus luges töös ilmnenud puudused tõendatuks. Kohus leidis p-s 20, et töö on vastu võetud. Asjas on tõendatud, et töö loetakse vastuvõetuks puudustega ja kostjal on õigus hinda alandada.
28.Kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale lindvundamendi valamise eest 5500 eurot, sest töö on ebakvaliteetne ja osaliselt teostamata. Seda kinnitavad kostja esitatud pildid. Hageja
rikkus tasandamise teostamise kohustust. Hageja ei paigaldanud trepi elementi. Lintvundament ei ole kooskõlas hinnapakkumises märgitud tööde kirjeldusega. Vundamendi pikkus pidi olema 34000 mm, mitte 31000 mm. Hageja poolt kohustuste rikkumine mittekohase täitmisega on hinna alandamise eelduseks.
29.Hageja ei ole tõendanud II etapi ettevalmistavate tööde teostamist ja tema 2340 euro suurune nõue on alusetu. Hageja on ainult osaliselt teostanud kobestatud pinnase äraveo. Ekskavaatori maksumus on arvestatud lintvundamendi valamise maksumuse 5500 euro sisse. Tänavakivide paigaldamistöö on tegemata ja hageja ei saanud selleks kasutada ekskavaatorit. Killustiku maksumust ei saa arvestada II etapi töö koosseisus, sest see on hinnapakkumises seotud lintvundamendi valamisega. Kalluri maksumus oleks mõistlikult pidanud olema pinnase äraveo maksumuse sees ja lepingut tuleks selliselt tõlgendada. Pinnase äravedu ei ole võimalik teha ilma kallurita. Kuna II etapi töid ei ole alustatud, siis puuduvad hagejal töötajate töötundide kulud. Hageja nimekirjast ei nähtu, milline ettevalmistav töö on tehtud ja mis aja jooksul. Hageja üritab pahauskselt suurendada oma nõuet tööde arvel, mille maksumus on kaetud lintvundamendi valamise maksumusega.
30.Mittekohase täitmise väärtuseks on eksperdi hinnangust tulenevalt 0 eurot, sest konstruktsioon tuleb demonteerida ja valmistada uus. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt täiendada. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta lõppjärelduses õige, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada, sest kohus ei ole piisava selgusega tuvastanud, milliste II etapi tööde ja materjalide eest on hageja õigustatud kostjalt tasu nõudma.
34.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja leiab ekslikult, nagu oleks hageja esitanud kaks nõuet. Hageja nõue kostja vastu tuleneb ühest töövõtulepingust. Asjaolu, et hageja esitas kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust samast töövõtulepingust tulenevate erinevate etappide tööde ja materjalide eest tasu saamiseks ja kostja vastuväidete tõttu jätkati TsMS § 486 alusel mõlema avalduse menetlemist hagimenetluses, mis liideti TsMS § 374 järgi ühte menetlusse, seda ei muuda.
35.Maakohus tuvastas õigesti, et I etapi tööd tegi hageja valmis ja alustas II etapi tööde tegemisega (ettevalmistustööd). II etapi töid ei võimaldanud hageja kostjal lõpuni teha, mistõttu on alusetud kostja väited, et neid töid ei ole talle üle antud ja ta ei ole neid vastu võtnud. Kostja võttis omaks, et II etapi töödest tegi hageja ehitusprügi äraveo maksumusega 180 eurot ja pinnase äraveo maksumusega 270 eurot (I kd lk 134). Muud tööd (ekskavaatori kasutus, killustiku vedu koos transpordiga, kallurveod ja töötajate töötundide maksumus) on kostja väitel kaetud kas I etapi tööde maksumusega või tänavakivi paigaldustööde maksumusega, kuid kostja jätab arvestamata, et hageja tänavakivide paigaldamiseni kostja tegevuse tõttu ei jõudnud. Asja materjalist ei nähtu, et I etapi tööde maksumuse hulka oleks arvestatud ka II etapi ettevalmistustöid. II etapi töödest tegi hageja pinnase ja ehitusprügi
äraveo. Samuti kasutas hageja ekskavaatorit, tellis killustiku veo koos transpordiga ja kallurveod ning kasutas oma töötajaid töö tegemiseks. Hageja on esitanud kolmandate isikute arved, mis tõendavad eelnimetatud teenuste ja materjalide maksumust (II kd lk 65-69). Arvetele on märgitud, et teenuseid osutati ja materjale osteti seoses XXX, Tallinnas asuva objektiga. Kostja ei ole vaidlustanud töötundide suurust ja maksumust.
36.Muus osas ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Kostja märkis 08.03.2017 menetlusdokumendis, et pooled kirjutasid hageja hinnapakkumise teisele lehele, et nad ütlevad lepingu üles, kuid hageja olevat võtnud selle lehe endale (I kd lk 78). 16.05.2017 kohtuistungil esitas kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks hinnapakkumise esimesele lehele, kuhu olevat jäänud teisele lehele kirjutatust vajutusjäljed, mille järgi saab kindlaks teha, et hageja sai kostjalt ettemaksuna 3000 eurot ja et pooled leppisid kokku lepingu lõpetamises ja selles, kui palju jääb kostjal veel maksta (I kd lk 120 pöördel). Maakohus jättis kostja taotluse ekspertiisi tegemiseks rahuldamata põhjendusega, et ekspertiisi ei saa teha dokumendile, mida ei ole kohtule tõendina esitatud (I kd lk 120 pöördel).
38.Korduva taotluse ekspertiisi tegemiseks esitas kostja 16.06.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 135). Kostja väitel on ekspertiisiga võimalik kindlaks teha, et pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel ja kostja pidi tasuma hagejale 800 eurot. Maakohus jättis selle taotluse 03.08.2017 määrusega rahuldamata põhjendusega, et sama taotlus on juba 16.05.2017 kohtuistungil jäetud rahuldamata ja kostja ei esitanud selle kohta vastuväidet. Samuti märkis maakohus, et kuna kostja avaldas 16.06.2017 menetlusdokumendis, et töövõtuleping lõpetati tema kui tellija 18.08.2016 ülesütlemisavaldusega VÕS § 655 lg 1 järgi, ei ole ekspertiisil asja lahendamisel tähtsust (I kd lk 156 pöördel).
39.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kostja ekspertiisitaotlused põhjendatult ja õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ekspertiisi ei saa teha dokumendile, mida ei ole tõendina kohtule esitatud ja ekspertiisil ei ole asja lahendamisel ka tähtsust. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid jääb samuti ebaselgeks, millist tähtsust omaks asja lahendamisel väidetav poolte kohtuvälise kompromissi saavutamine lepingu lõpetamises ja selles, et kostja tasub hagejale 800 eurot. Apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei ole kooskõlas ka kostja varasemate seisukohtadega.
40.Hageja tugines hagiavaldustes asjaolule, et kostja ütles lepingu üles, seda põhjendamata (I kd lk 26, II kd lk 25). Ka kostja märkis 12.01.2017 ja 08.03.2017 vastustes, et ta ütles lepingu üles (I kd lk 78, II kd lk 41). 12.01.2017 vastuses märkis kostja ka seda, et ta kohtus hageja esindajaga 05.09.2016 selleks, et saavutada kompromiss (II kd lk 42). Kostja ei väitnud, et nad saavutasid kompromissi ja vormistasid selle kirjalikult. Seda ei väitnud kostja ka 08.03.2017 vastuses. 16.05.2017 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ütles 18.08.2016 hagejale, et ei soovi temaga lepingulisi suhteid jätkata ja kokkuleppele tasumata summade osas nad hagejaga ei jõudnud. Kostja oli nõus maksma 800 eurot või mitte midagi, kuid hageja ei olnud sellega nõus (I kd lk 119 pöördel). Esmakordselt esitas kostja väite, et nad saavutasid kokkuleppe lepingu lõpetamises ja kostja poolt hagejale 800 euro tasumises 16.06.2017 menetlusdokumendi selles osas, kus kostja põhjendas korduva ekspertiisi määramise taotlust (I kd lk 135).
41.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja ei tuginenud vastuväiteid esitades
väidetavale kokkuleppele, ei ole taotlus ekspertiisi määramiseks ka eeltoodu alusel põhjendatud ja kohus ei oleks saanud seda rahuldada.
42.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt kohtule esitatud EKG akt ei ole usaldusväärne tõend. Akt on allkirjastatud digitaalselt pool aastat hiljem, kui toimus aktis märgitu kohaselt objekti ülevaatus ning isiku poolt, kes ülevaatust ei teinud ja kes ei ole ka EKG seaduslik esindaja. Digitaalse allkirja andnud VM seost EKG-ga kostja maakohtu menetluses ei selgitanud, kuigi hageja juhtis eelnimetatud asjaoludele tähelepanu. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on tal ka käsitsi allkirjastatud akt, kuid seda ta maakohtule ei esitanud ega toonud välja põhjendusi, miks ta seda ei teinud. Seda akti esitanud kostja ka ringkonnakohtule.
43.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
44.Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga EKG aktile (I kd lk 46-48, digitaalselt allkirjastatuna lk 85-88), ei tähenda seda, et maakohus oleks rikkunud menetlusnorme, kui ei nõudnud selle akti kohta lisainformatsiooni aga kutsunud eksperti omal algatusel istungile, nagu kostja leiab.
45.TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus selgitas menetluse kestel korduvalt, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
46.Apellatsioonkaebuses viidatud vastuolusid maakohtu otsuse p-des 12, 20 ja 22 ringkonnakohus ei leidnud. Maakohus ei tuvastanud, et hageja töös oli puudusi ja et puudustega töö on kostja poolt vastu võetud, nagu kostja leiab. Vastupidi, maakohus hagejapoolset lepingurikkumist ei tuvastanud.
47.Maakohus leidis õigesti, et kostja 18.08.2016 tahteavaldus on käsitletav tellijapoolse töövõtulepingu ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Samal seisukohal oli ka kostja 16.06.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 131 pöördel). Kuna antud juhul on töövõtuleping kostja poolt üles öeldud ja kostja ei ole vastu võtnud kohustuse mittekohast täitmist (puudustega tööd), ei ole tegemist olukorraga, kus kostja saaks VÕS § 112 lg 1 ja § 648 järgi hinda alandada, nagu ta soovib.
48.VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi on hagejal õigus juhul, kui kostja on töövõtulepingu üles öelnud, õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja nõuab antud juhul tegelikult tehtud kulude hüvitamist ja mahaarvamisele kuuluvaid summasid maakohus ei tuvastanud.
49.Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
8.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse