Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-112920
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi N.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja): N.H (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 11.06.2024 määrus tühistada ning saata hagiavaldus samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.
2.Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot, kandes selle Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE567700771003819792. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.H-lt (võlgnik/kostja) 1605,75 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 03.05.2024 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2-24-112920
2.Pärnu Maakohus jättis 06.05.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh välja tooma krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised ning arvutuskäik, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist, esitada võlgnevuse ümberarvestus; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati), tasuma täiendavalt riigilõivu ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Hageja esitas 07.06.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 876,44 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 250,06 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 07.06.2024 kuni põhinõude summas 876,44 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280 eurot ning õigusabikulud 358 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus keeldus 11.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud.
5.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda, kuna rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid – ebaselge hagi ese ning puuduvad hagi aluseks olevad olulised asjaolud.
6.Hagiavaldusest nähtuvalt on Telia Eesti AS ja kostja vahel 31.08.2018, 16.06.2019 ja 01.10.2019 sõlmitud järelmaksulepingud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (VÕS § 401 lg 2). Kõige levinumaks maksetähtpäeva edasilükkamise teel antavaks krediidiks on järelmaksuga müügileping ehk müügileping, mille puhul müüja võimaldab ostjal tasuda viimasele üleantud kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat järelmaksuga tasutavat müügihinna osa intressitakse järelmaksu perioodi jooksul. Juhul kui järelmaksuga tasutavat müügihinna osa ei intressita, ei ole tegemist krediidilepinguga (vt ka Võlaõigusseadus II 2007. Kommenteeritud väljaanne, lk 401). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
2
2-24-112920
7.Lähtuvalt eeltoodust peab kohus asjaolude kindlakstegemiseks (sh hindama kas nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingud) vaatama ja hindama hagiavalduse aluseks olevaid tõendeid. 31.08.2018 järelmaksu müügilepingu nr 1354823, 16.06.2019 järelmaksu müügilepingu nr 1443665 ja 01.10.2019 järelmaksu müügilepingu nr 1476016 kohaselt võimaldati kostjal tasuda kauba eest osade kaupa kindlaksmääratud perioodi jooksul. Kaupade müügihinnad on intressitatud. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks teinud tehingud, mis seonduksid iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega 31.08.2018 järelmaksu müügileping nr 1354823, 16.06.2019 järelmaksu müügileping nr 1443665 ja 01.10.2019 järelmaksu müügileping nr 1476016 on tarbijakrediidilepingud. Kohus selgitab, et hageja otsus kostjalt hagiavalduses intresse mitte nõuda ei tähenda, et tegemist ei ole enam tarbijakrediidilepingutega. Intresside tasumise kohustust tuleb hinnata lepingute sõlmimise hetkeseisuga.
8.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.
9.Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Kuigi kohus 06.05.2024 määruses selgitas, et hagiavalduses tuleb muuhulgas välja tuua: krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised ning arvutuskäik, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist, esitada võlgnevuse ümberarvestus; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati; siis hagiavalduses eelnimetatud andmeid välja toodud ei ole. Kuivõrd puuduvad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta, siis kohus peab möönma, et kostja krediidivõimelisust enne lepingute sõlmimist hinnatud ei ole.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus ei saa asja lahendada vaid hageja esitatud järelmaksu lepingute alusel, kuna krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramata jätmise tõttu ei ole eelduslikult võimalik võlgnevus arvestatud õigesti. Kuigi kohus 06.05.2024 määruses selgitas, et hagiavalduses tuleb välja tuua eraldi 3
2-24-112920 summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati, samuti esitada võlgnevuse ümberarvestus, kuid hageja nõutud andmeid esitanud ei ole. Seega pole võimalik võtta menetlusse ka nõuet põhivõlgnevuse ja intressinõude osas, kuivõrd jätkuvalt on ebaselge, kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud kohtumääruse tegemisel TsMS § 436 lg-t 1 ja lg-t 4. Hageja täpsustab, et 06.06.2024 esitatud hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 punktides 1-5 sätestatud nõuetele, selles ei esine puuduseid ega ka alused TsMS § 371 järgi, mis annaks aluse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel kohus kontrollib, ega ei esine TsMS §-s 371 sätestatud aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või rikutud muid olulisi vorminõudeid. Hageja seisukohast vastab hagiavaldus vorminõuetele. Maakohus oleks pidanud hagiavalduse menetlusse võtma. Käesoleval juhul juba enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja sisulise menetluse algust ei saa kohus võtta sisulist seisukohta ja hinnata, kas lepingud kehtivad või mitte, samuti ei saa enne hagiavalduse menetlusse võtmist kohus lahendada lepingu tühisust ja neid enne menetlusse võtmist tuvastada/lahendada. Vastutustundliku laenamise põhimõtteid jne kohus kontrollib alles asja sisulisel lahendamisel. Maakohus oleks pidanud hagiavalduse menetlusse võtma ja andma hagejale tähtaja TsMS § 3401 lg 1 järgi puuduste kõrvaldamiseks, selgitamaks menetluslikku olukorda.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis kostjalt sellele vastust. Kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2 tuginedes, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult, rikkudes sealjuures oluliselt menetlusõiguse norme.
16.Õige on see määruskaebuse väide, et hagiavalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel ei võinud maakohus tõendeid hinnata. Kuna hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda, ei lahendata menetlusse võtmisel üldjuhul hageja nõudega seotud keskseid küsimusi. Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa 4
2-24-112920 kohtud üldjuhul hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt RKTKm, 19.04.2017, 3-21-7-17, p 29.1). Maakohtul tulnuks lähtuda hagiavalduses esitatust (vt RKTKm 01.02.2017, 32-1-146-16, p 9).
17.Eelnimetatud põhimõtetest ei ole asja lihtmenetluses menetlemise juhuks TsMS §-st 405 tulenevalt mingeid erisusi sätestatud. TsMS § 405 lg 1 esimesest lausest tuleneb kohtule sõnaselge kohustus järgida üldisi menetluspõhimõtteid ka hagi lihtsustatud korras menetlemisel. TsMS § 243 lg 1 kohaselt uurib kohus tõendeid ja hindab neid lahendi tegemisel Sealjuures ei pea kohus (isegi) eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks, vaid (ainult) otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4) (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kuna tõendite hindamist on kohtupraktikas hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluste hindamisel lubatavaks peetud üksnes hindamaks, kas hagilt on tasutud riigilõiv (TsMS § 371 lg 1 p 10) või kas sama asi on juba lahendatud või kohtu menetluses (TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5) ja kohtualluvuse kindlakstegemiseks (TsMS § 371 lg 1 p 2) (vt RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-7-17, p 29.2) ja praegusel juhul nende küsimuste osas vaidlus puudub, ei võinud maakohus tõendeid (lepinguid) hindama asuda.
18.Õige on ka see hageja seisukoht, et TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine on alusetu.
19.Nimetatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kuna hagi ese on ebaselge ning hagi aluseks olevad olulised asjaolud puuduvad, on hageja rikkunud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Ringkonnakohus selle maakohtu seisukohaga ei nõustu, kuna andmed hagi eseme (hageja selgelt väljendatud nõude) ja hagi aluse (hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude) kohta on TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt hagiavalduse sisule esitatavad nõuded. Lisaks osundab ringkonnakohus, et tegemist on rahalise nõudega hagiga, milles väljendatud hageja protsessuaalne taotlus ja hageja põhi- ning kõrvalnõuete (viiviste) suurused on piisavalt arusaadavad. Nii nähtub hagiavalduse resolutsioonist, et hageja palub kohtul enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 876,44 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 250,06 eurot ja viivised alates 07.06.2024 kuni põhinõude summas 876,44 eurot täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Võttes arvesse maakohtu eelnevaid rikkumisi, tuleb maakohtu määrus tühistada ja hagiavaldus saata tagasi maakohtule hageja nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui peale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmiseks antud tähtaeaega on hagi aluseks olevad asjaolud jätkuvalt puudulikud määral, mis ei võimalda hageja rahalist nõuet täies ulatuses rahuldada, tuleb maakohtul kaaluda hagi osalist või täielikku rahuldamata jätmist.
21.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib hagi menetlusse võtmist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige TsMS § 12, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei sätesta ringkonnakohtule hagi menetlusse võtmise õigust. Menetlusökonoomilistel põhjustel ringkonnakohus muudele määruskaebuse väidetele ei vasta. Taotluste lahendamine
5
2-24-112920
22.Määruskaebuse esitaja on esitanud ka taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 70 eurot tasutud Julianus Inkasso OÜ poolt 18.07.2024. Arvestades, et määruskaebus osaliselt rahuldatakse ning tuginedes TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4, kuulub esitatud taotlus rahuldamisele ning riigilõiv 70 eurot tuleb hageja soovil tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE567700771003819792. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
23.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
24.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.
25.Kuna tegemist on TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas (lihtmenetlus) hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmata jätmise määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisega, vaatas määruskaebuse läbi ja lahendas selle TsMS § 666 lg 2 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.
(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik/
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.