lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-18696/8

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-18696/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaRaKS § 26 lg 1Tervisekassa tagasinõudeõigusRaKS § 29 lg 1Kindlustuskaitse ulatusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-18696

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18696

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2315,11 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

hagi

Kristjan

Riisa

vastu

kahju

nende hageja Eesti Haigekassa (rk 74000091; asukoht Lastekodu 48, 10144 Tallinn), esindaja Mirja Sarap, e-post [email protected]; kostja Kristjan Riisa (ik XXX; viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. veebruar 2018

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Haigekassa hagi Kristjan Riisa vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista Kristjan Riisalt Eesti Haigekassa kasuks 2315,11 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 130 lg 1Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
Väljamõistetud summa kanda Eesti Haigekassa arvelduskontole nr EE631010022088784002 (AS SEB Pank), märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Kristjan Riisa kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata Eesti Haigekassal menetluskulude puudumise tõttu. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Kristjan Riisa (kostja) on Tartu Maakohtu 24. aprilli 2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1611610 süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ööl vastu 25. detsembrit 2015 XXXXX XXXXXXXXle (kannatanu) raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht elule, tekitamise eest. Kostja teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks SA Viljandi Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja Perearst XXX poole. Eesti Haigekassa (hageja) tasus kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest esitatud raviteenuste arvete ning kannatanule väljastatud ravimi

retsepti alusel ravikindlustushüvitisi kokku summas 2315,11 eurot. Hagejal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lõikest 1 tulenev tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenuseid osutati meditsiinilisel näidustusel ja need on kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kuna kohtulahendist nähtuvalt vastutab kostja kindlustusjuhtumi eest ja hageja varasema nõudeavalduse alusel on kahjusumma seni hüvitamata, palub hageja kostjalt välja mõista 2315,11 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Vastuse kohaselt võtab kostja hagi osaliselt õigeks, märkides, et ei pea arveid korduvate eriarsti visiitide ja mitmete röntgenülesvõtete kohta põhjendatuks. Kostja väljendas soovi sõlmida hagejaga kokkulepe nõude täitmise tingimuste osas. 06.02.2018 kohtuistung Hageja jäi hagiavalduse juurde. Arvestades tekitatud vigastuste iseloomu puudub hagejal alus kahelda, et arveid oleks esitatud liigselt teenuste eest, mida ei osutatud, või põhjendamatult. Kostja võttis hagi omaks, soovides saavutada hagejaga kokkulepet nõude tasumise osas. Kostja märkis, et on nõus tasuma igas kuus kuni vanglast vabanemiseni 20 eurot ning peale vabanemist ülejäänud summa. Kohtu seisukoht

1.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kriminaalmenetluses süüdi tunnistatud XXXXX XXXXXXXXle raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel vajas XXXXX XXXXXXXX meditsiinilist abi. Tartu Maakohtu 24. aprilli 2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-11610 (tl 4-19) on jõustunud
7.augustil 2017. Kuivõrd kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes, vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest, mis tuleb hüvitada.
3.VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanule on seoses kostja poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid raviteenuste arvete seeria AA nr XXX summas 2018,31 eurot (tl 23-24), seeria VX nr XXX summas 70,05 eurot (tl 25), seeria VX nr XXX summas 18,49 eurot (tl 26), seeria VX nr XXX summas 53,72 eurot (tl 27), seeria VX nr XXX summas 13,39 eurot (tl 28), seeria AA nr XXX summas 20,23 eurot (tl 29), seeria VX nr XXX summas 86,55 eurot (tl 30), seeria PA nr XXX summas 32,83 eurot (tl 31) ja retsepti nr XXX ravimisoodustus summas 1,54 eurot (tl 32) alusel kogusummas 2315,11 eurot, mille hageja on tervishoiuteenuse osutajatele tasunud. Kuigi kostja on oma vastuses hagiavaldusele (tl 46) märkinud, et ei pea esitatud arvetel kõiki osutatud teenuseid põhjendatuks, võttis kostja 6. veebruari 2018 kohtuistungil (tl 50) hagi omaks.

Omaksvõtt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja sõnaselget nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei vaidlusta enam korduvate eriarsti vastuvõttude ja röntgenülesvõtete vajalikkust, on alust lugeda, et kostja on asjaolu omaks võtnud, mistõttu kuulub kahjusumma hüvitamisele täies ulatuses.

4.RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel, et temale osutatud tervishoiuteenused on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja et kannatanule on osutatud tervishoiuteenust meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitisi 2315,11 eurot, on hagejal kostja suhtes viidatud summa ulatuses tagasinõudeõigus.
5.Tulenevalt eeltoodud kohtu põhjendustest kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning Kristjan Riisalt tuleb Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahju hüvitisena 2315,11 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest ning hagejal muud menetluskulud puuduvad, jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval