2.Välja mõista XXXlt XXX kasuks kahjuhüvitis summas 711,65 eurot. Ülejäänud osas jätta XXX nõue XXX vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 24% ulatuses XXX kanda ja 76% ulatuses XXX kanda.
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-15-19254 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XXX (hageja, ostja) esitas 22.12.2015 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja, müüja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 933,24 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.12.2014 ostu-müügilepingu, mille esemeks oli Doni Sfinks emase kassi Dzolli soetamine, hinnaga 400 eurot. Ostja on kantud Eesti Lemmikloomaregistrisse kassi omanikuna 21.01.2015. Ootamatult hakkasid augustis 2015 esinema kassil terviseprobleemid, millede tunnusteks olid loid olek, elurõõmu kadu ning tõsised toitumishäired, kuivõrd kass ei olnud võimeline iseseisvalt sööma. Kõnealusega kaasnes loomakliiniku külastamise vajadus, kus esmalt ei olnud võimalik tuvastada, millest on tingitud looma kehv tervis. Haigusloo väljavõtte järgi oli kass ülevaatusel ja ravil mitmes kliinikus. Kassil oli kõrge palavik ja määrati antibiootikumiravi mõlemas kliinikus. Reageering ravile oli minimaalne. Kliinilise pildi, vanuse ja vereanalüüside alusel kahtlustas arst FIP-i (Feline Infectious Peritonitis, kasside viiruslik peritoniit põhjustatud koroonaviirusest). 15.09.2015 määrati kass kliinikusse tilguti alla. Kliinikus võeti vereanalüüs koroonaviiruse antikehade tiitri määramiseks. Saksamaalt (Laboklin Laborotoorium) saadud tulemuste põhjal tuvastati antikehade tiiter 1:400, mis korreleerub FIP-iga. Haigus progresseerus, sümptomid, vereanalüüs, uriinianalüüs, vanus viitasid kasside viiruslikule peritoniidile (kuiv vorm). Kuivõrd kassi olukord ei paranenud, vaid läks üha hullemaks, otsustati 25.09.2015 kassi eutanaasia kasuks, peale mida teostati ka lahang. Kassi neer saadeti histoloogilisele uuringule Saksamaale (Laboklin Lab). Neerustruktuuri muutused on suure tõenäosusega põhjustatud kasside viiruslikust peritoniidist. Diagnoosi kinnitamiseks oli tellitud immunohistoloogiline uuring ning immunohistoloogiline värvimine on positiivne. Muutused neerudes on tingitud kasside viiruslikust peritoniidist (tekitaja: kasside koroonaviirus). FIP-i ravi puudub ning nakatunud kassid surevad. Kasside koroonaviiruse ülekanne toimub kassidelt-kassidele, tiinuse ajal arenevatele kassiloodetele. Seega on müüja teadlikult müünud ostjale võimaliku haige kassi, jättes muu hulgas nimetatud ohust ostjat hoiatamata. Hagi esitamise seisuga on hagejale põhjustatud kahju kantud meditsiinilised kulud (sh kliiniku külastamine, analüüside tegemine, eutanaasia ja lahkamine) summas 533,24 eurot ning kuivõrd müüdud asi ei ole vastanud mõistlikele tingimustele, tuleb müüjal hüvitada ka kassi ostuväärtus, s.o 400 eurot.
2-15-19254
3.Haigusloost nähtub, et koroonaviirus eritub roojaga ning on väga nakkav. Epidemioloogiliste uuringute alusel on püstitatud järgmised soovitused: kassipojad, kes on sündinud kasvanduses seropositiivsete kassidega, peavad olema kasvatatud ainult emakassiga kuni müügini. Seronegatiivse kasvanduse pidamine ja teiste kassidega kontakti vältimine oleks optimaalne. Võttes arvesse eelöeldut ning asjaolu, et hageja ei oma ühtegi teist kodulooma, seevastu oli müüjal (kostjal) kassi müügi hetkel mitmeid teisi koduloomi, kostja on eiranud kohustust eraldada kassipojad teistest koduloomadest, vältimaks nende nakatumist koroonaviirusesse, siis on kostja müünud seeläbi hagejale haige kassi, tekitades hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Kostja poolt esitatud vastuväited on asjakohatud ning tõendamata, kostjale on edastatud kohtueelses menetluses ka vajalikud materjalid. Juhul, kui kostja asub seisukohale, et ei ole müünud hagejale tõukassi, on tegemist pettusega. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Antud asjas on pooled sõlminud ostu-müügilepingu, mille eesmärgiks oli kostjal müüa ja hagejal osta Doni Sfinks kass. Ostmisel on hagejale kostja poolt väljastatud ka lemmiklooma pass, millest nähtub, et kassi tõug on Doni Sfinks. Lepingu ese pidi vastama mõistlikele tingimustele, antud juhul tuvastati aga kassil viirus, mille tekkimise ainsaks võimalikuks allikaks oli koht, kus ostja kassi soetas. Kostja vastusest tulenevalt jääb arusaamatuks, kas ta on tahtlikult hageja eksimusse viinud, justkui soetatud kassi näol on tegemist Doni Sfinks kassiga.
4.Lepingu ese Doni Sfinks kass pidi vastama mõistlikele tingimustele, antud juhul tuvastati aga kassil viirus, mille tekkimise ainsaks võimalikuks allikaks on koht, kus hageja kassi soetas. 26.12.2014 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel soetatud kassil avaldusid tunnused, mis andsid alust eeldada, et tegemist on kasside viirusliku peritoniidiga. Hageja otsustas kassi eutanaasia kasuks ning lahangu käigus saadud histoloogilise uuringu vastusena selgus, et neerustruktuuri muutused on suure tõenäosusega põhjustatud kasside viiruslikust peritoniidist. Immuunohistoloogiline uuring kinnitas eeltoodut ning kassil tuvastati kasside koroonaviirus. Loomaarsti poolt väljastatud haigusloo kohaselt tuleb kassipoegade kasvatamisel vältida kontakti teiste kassidega, samuti on loomaarst selgitanud, et isegi kui kostja kassid on terved, siis viirust võib eritada roojaga ja nakatada teisi. Loom peab olema uuritud konkreetse haiguse (viiruse) suhtes, kuid terve looma uurimine antikehade suhtes ei oma diagnostilist väärtust. Kass madala antikehade tiitriga võib ja eritab viirust, nakatades teisi. Kostja esitatud analüüsid olid tehtud 2013. a ning kõnealune ei näita viiruse eritumist. Kuivõrd hageja kass ei kontakteerunud teiste kassidega, oli ainuke võimalus nakatuda viirusesse müügikohast, millisest hageja kassi ostis. Kostjale on antud korduvalt täiendavad tähtajad kohustuse täitmiseks, kuid edutult. Kuivõrd kostja on müünud hagejale viirusega kassi, mille tagajärjel on tekkinud hagejale kahju nii tasutud kassi maksumuse kui ravikulude näol, siis kohustub kostja hageja hinnangul tehtud kulud hüvitama ning sellest vabastamise asjaolusid ei esine.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kostja andis hagejale üle terve kassipoja. Kassipoja vanemad on terved ja selle viiruse testid on tehtud Saksamaal. Kassipoeg elas uues kodus üheksa kuud. Esitatud tõendite alusel haigestus ta kaheksa kuud pärast uude koju kolimist. Viiruse peiteaeg on 2-3 nädalat ja selle tekkimisel võib olla mitmeid põhjuseid. Kostjal ei ole andmeid, mis tingimustes elas kassipoeg uues kodus ja ta ei saa anda eluaegset tervisegarantiid. Kassipoeg anti üle ilma tõutunnistuseta, mitte nagu tõukass. Lepingus on summa parandatud ja ei ole sõnadega
2-15-19254 väljakirjutatud. Kass ei olnud steriliseeritud. Kostjale ei teatatud kassi haigusest ega surmast, samuti ei näidatud talle kassi elusana ega surnuna. Ka lahkamistulemused ei ole kostjale teada. Kviitungitelt on näha, et on ostetud loomadele toitu, arusaamatuks jääb, missuguste loomadega on pöördutud kliinikutesse. Kostjal ei ole andmeid, kui palju hagejal on koduloomi.
7.Kostja müüs hagejale kassipoja hinnaga 100 euro eest. Hageja parandas summa ees ühe neljaks. Kassipoega, kel pole tõupabereid, müüb kostja 100 euroga, sugupuuga 350 euroga. Mul ei ole ja ei ole olnud kassikasvandust. Alates 2013. a keskelt kuni 2015. poolaastani oli kostjal kodus isane ja emane kass ning nende pojad. Isast kassi hoidis kostja eraldi emasest ja kassipoegadest. Emane kass oli testitud Saksamaal ja viirust Venemaal. Loomad on terved ja sobivad aretuseks. Kostja on täitnud kõik veterinaaride soovitused, teinud testid, vaktsineerimised, läbivaatused. Koroonaviirust kannab 98% kassidest, kuid viiruse mutatsioon esineb kolmel peamisel põhjusel: stress, vale toitumine, määrdunud kassi WC. Miks koroonaviirus muteerub peritoniidiks ei ole täielikult teada. Pesakonnas, kus on pärit hageja kassipoeg, sündis kolm kassipoega, kellest kaks on elus ja terved ning elavad uutes peredes. Kostja (müüja) õigusi on rikutud, talle ei antud võimalust sõltumatuks hinnanguks (kassi laip), et välja selgitada kassi surma tõeline põhjus. Västriku kliinikus, kus käis hageja esmakordselt kassiga, on väljavõte kaardist, et pärast reisi Rootsi oli kass masendunud ja ei söönud kolm päeva. See kummutab hageja väite, et kassi hoiti siseruumides. Kass steriliseeritakse 6-8 kuu vanuses. Hageja kass oli aastane ja ei olnud veel steriliseeritud. Pidev jooksuaeg võib põhjustada viiruse mutatsiooni, see on kassile väga tugev stress. Võib eeldada, et kassi ei steriliseeritud, et kasutada teda aretuseks, kus ta võib-olla viiruse sai, kuna kasutas teise kassi WC-d. Nakatumine toimub õhus lendavate piiskade kaudu. Västriku kliiniku väljavõttest selgub, et kass oli tugevalt alajahtunud (külmetunud) või nakatus Rootsis rinotrahheiiti. Hageja vahetas paar korda kliinikut, seega ei jõudnud veterinaar selgusele, mis tingis kassi nõrgenenud immuunsuse, kass jäi ravimata ja viirus muteerus, mis põhjustas kassi surma. Asjaolust, et kassi vanematel on antikehad, oli hagejat teavitatud, et vanemate tiitrid on 1:25. Kostja julgustas hagejat ka tegema kassipojale analüüsi, et kui hagejale ei meeldi tulemus, võtab kostja kassipoja tagasi ja tagastab raha. Hageja keeldus seda analüüsi tegemast, väites, et kassipoeg on terve ja analüüse ei vaja. Kuni augustini ei pöördunud hageja loomakliinikusse, mis tähendab, et kass oli terve kuni augustini. Üheksa kuud ei ole ükski kasside viirus ilma sümptomiteta. Kuna veterinaari poole ei ole pöördutud, tähendab, et kuni augustini oli kass täiesti terve. Kassipoja andis kostja hagejale üle vaktsineeritult, kiibitult, veterinaararsti poolt läbi vaadatult. Haiget kassipoega ei vaktsineerita. Seadusega sätestatud inkubatsiooniaeg 21 päeva on täidetud.
8.Enne kohtumenetlust ei olnud kostja teadlik olukorrast ega pole hagejalt pretensioone saanud. Poolte vahelise lihtkirjaliku ostu-müügilepingu allkirjastamise hetkel oli kassipoja hind 100 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja poolt esitatud ostumüügilepingusse tuli hind 400 eurot. Kostja on arvamusel, et hageja on võltsinud tõendi kassi väärtuse suurendamiseks. Kassipoeg oli ilma tõutunnistuseta, st et selline kass ei saanud näiteks osa võtta näitustest jm. Ilma tõutunnistuseta kassipojad maksavad vähem ning tõutunnistusega kassid on üldjuhul kallimad. Seega ei ole võimalik, et ilma tõutunnistuseta kassipoja hind käesoleval juhul oleks 400 eurot. Seda tõendab ka kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kassipoja ostu-müügileping (10.12.2014), mille kohaselt kostja müüs XXX kassipoja (id 900079000062019) samuti ilma tõutunnistuseta samast pesakonnast hinnaga 150 eurot. Lisaks on kostja müünud kassipoja (id 981100004272230) samast pesakonnast XXX hinnaga 160 eurot ilma tõutunnistuseta. Eelpool viidatud kassipojad on terved ja elus. Ei ole võimalik, et ühest pesakonnast mõned kassid oleks nakatud ja teised mitte. Kui kõik oleksid
2-15-19254 nakatunud, oleks see näha ka kasside vereproovist või muust analüüsist. Samuti tõendavad lisatud ostu-müügilepingud, et kassipoegade hinnad on mitte rohkem kui 160 eurot ning ei ole võimalik, et hageja soetas enda kassipoja hinnaga 400 eurot. Kostja kassid ehk hageja kassipoja vanemad olid terved. Hageja tõenditest, nimelt Haabersti Zoovet Keskuse poolt väljastatud haigusloost ja selle lisadest nähtub, et viirusliku peritoniidi tekitaja on kasside koroonaviirus. Koroonaviirus eritub roojaga ja on nakatav. Kostja ei saa vastutada selle eest, et tema müüdud kassipojad peale nende vastuvõtmist ostja poolt ei sööks nt teiste kasside rooja. Kass võib nakatuda isegi jalatsitel toodud mustusega, mis on toodud õuest. Kostja vaidleb hageja poolt esitatud tõendite vastu. Kostja jaoks jääb arusaamatuks, miks hageja on valikuliselt esitanud tõendeid ehk Billy Loomakliinik OÜ-st on esitatud maksekviitungid (mis ei pruugigi olla asjasse puudutava kassi omad), kuid ei ole esitatud arvet ega haiguslugu vms looma probleemi kirjeldust. Hageja on esitanud Haabersti Zoovetkeskus arve, mis ei ole seotud käesolevaga asjaga. Nimelt arvel on märgitud, et tegemist on kassiga, mille tõug on Scottishfold ning mille omanik on Jana Kuzmina. Täiendavalt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas Haabersti Zoovetkeskuse arves nr 4349 toodud loomatoit on seotud käesoleva asjaga. Kostja vaidleb vastu esitatud tõenditele, arvetele, kviitungitele, kuna kostja ei saa kuidagi olla vastutav osutatud ravi eest, mis ei andnud tulemust või lõpetatud hageja soovil ja ei pruukinud olla käesolevas olukorras vastav ravi. Kostja ei saa vastuta selle eest, et ostetud kassid ei suhtleks teiste kassidega peale nende üleandmist uuele omanikule. Kassidel haiguste tekkimise eest kostja ei vastuta. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kassi haigus ei ole tekkinud tema süül, kuid kostja on tõendanud, et kassi haiguse teke ei olnud kostja süül, esitades tõendeid selle kohta, et hageja kassi vanemad olid terved. Kostja süü või vastutus hageja vara hävimisel puudub, süü mistahes vormis puudub. Hageja ei ole tõendanud, et eutanaasia oli ainuke probleemi lahendus. Kosja arvamusel on hageja võtnud otsuse eutanaasia kasuks ainuisikuliselt, kuna hageja ei tahtnud teha täiendavaid kulutusi kassi ravimiseks. Hageja otsus eutanaasia kohta ei saa olla seotud viirusliku peritoniidiga, kuna isegi loomakliinik ei olnud 30.09.2015 kindel, et tegemist on viirusliku peritoniidiga. Kostja poolt ei ole tegemist lepingu rikkumisega ning kostja ei saa vastutada tulevikus esinenud hageja probleemide eest. Kostja ei ole kassipoegadele garantiid andnud. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd. Kõik esitatud väited on eelduslikud. Hagejale kehtisid samad lepingutingimused, mis ka XXX ja XXX ning teistele, kes kunagi ostsid kostjalt kassipojad. Kuid arvestades asjaolu, et hageja soovis soetada kassipoega jõulude ajal (26.12.2014), ei olnud kostjal võimalust lepingut vormistada. Vaatamata sellele teatas kostja hagejale lepingutingimustest ning hageja oli nendega nõus. Vastavalt tavaliselt kostja poolt sõlmitava kassipoja ostu-müügilepingu p-le 2.2. on ostjal õigus kontrollida kassipoja terviseseisundit 7 päeva jooksul alates kassipoja üleandmisest- vastuvõtmist. Juhul, kui ostja ei kasutanud ostu-müügilepingu p-s 2.2. sätestatud õigust, ei aktsepteerita hilisemaid pretensioone kassipoja terviseseisundi kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude. Hageja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:
2-15-19254 kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, VÕS §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist. Hageja peab tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, samuti asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva puuduse (kassil olnud haiguse, mille tagajärjel ta suri) ja asjaolu, et vastav puudus esines asjal (kassil) juba selle temale üleandmise hetkel. Kostja (müüja), kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud hageja enda tegevuse tagajärjel. Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele ka 26.01.2017 määruses selgitanud (vt tl 44-48).
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 26.12.2014 ostumüügilepingu, millega hageja omandas kostjalt emase Doni Sfinks kassipoja (sündinud 28.09.2014).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kassipoja müüjana oma kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja. Juhul, kui kostja poolt müüdud kassil esines puudusi, vaidlevad pooled edasi selle üle, kas müüja vastutab puuduste eest ning kas hageja on ilmnenud puudustest kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud. Lisaks on pooltel erimeelsus ka kahjunõude põhjendatud suuruse osas.
13.VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka müügilepingu korral peab VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
14.Kohus ei ole menetluses tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud müüdud kassi osas mingeid erikokkuleppeid. Kostja on küll väitnud, et hagejale kehtisid samad lepingutingimused, mis XXX, XXX ja teistele, kes kunagi ostsid kostjalt kassipojad, kuid
2-15-19254 kuna hageja soovis soetada kassipoega jõulude ajal (26.12.2014), ei olnud kostjal võimalust lepingut vormistada, samas teatas kostja hagejale lepingutingimustest ning hageja oli nendega nõus. Kohtu hinnangul on kostja sellesisulised väited tõendamata. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei kinnita kostja väiteid. Seejuures on pooled sõlminud kirjaliku ostu-müügilepingu, millest ei nähtu ühtegi erikokkulepet (vt tl 5, 156). Kui pooled oleksid soovinud täiendavalt midagi kokku leppida, oli neil selleks võimalus. Seega saab kohtu hinnangul lugeda müüdava kassi tavaliseks omaduseks VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses selle, et kass oleks elus ja terve, st vähemalt sellisel vajalikul määral, mis ei lõppeks surmaga. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest ilmneb, et augustis 2015 hakkasid kassil esinema tõsised terviseprobleemid (vt tl 910, 177), mille tõttu otsustati 25.09.2015 kassi eutanaasia kasuks (vt tl 9). Tõenditest järelduvalt tuvastati kassil infektsioosne peritoniidi viirus (kasside koroonaviirus; vt tl 81-83, tõlge tl 94-95), millel ravi puudub ning nakatunud kassid surevad (vt tl 197-198). Kohtu hinnangul tuleb kassil sellise surmava viiruse olemasolu lugeda praegusel juhul puuduseks, mida võrreldavatel asjadel tavaliselt ei esine. Seega ei vasta müüdud kass VÕS § 217 lg 2 p 2 teisest alternatiivist lähtudes lepingutingimusele.
15.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Seega on vaja ostjal vaidluse korral tõendada, et puudus oli asjal olemas ka juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega (VÕS § 214 lg 2). Vaidlus puudub, et kassi üleandmine hagejale on toimunud 26.12.2014 (vt ka tl 5 ja 156). Kohtu hinnangul on tunnistajate XXX ja XXX ütlustega praegusel juhul piisavalt tõendatud, et kassil oli viirus juba tema üleandmisel. Nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt saavad kassid nakkuse oma ema käest, kui neile õpetatakse liivakastis käimist või teiselt kassilt, kes käib samas liivakastis, nakatumine on suukaudne ning need loomad, kes viirust nakatavad on üldiselt väga terved. Samuti on hageja vande all antud ja tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et hagejal ei olnud teisi koduloomi. Samas nähtub aga kostja poolt esitatud tõenditest ning ka hageja poolt vande all antud ütlustest, et kostjal oli kodus rohkem kui kaks kassi ehk ta kasvatas kasse oma kodus (vt tl 25-26, 54-73, 117-133). Tunnistajate XXX ja XXX ütluste järgi on see kasvanduste ning kohtade, kus on palju kasse koos, probleem. Tunnistaja XXX ütlustest järelduvalt ei olnud hageja kassil võimalik saada seda viirust kuskilt mujalt kui antud juhul kostja juurest, kass oli koos selle viirusega, kui hageja ostis kostjalt kassipoja. Lisaks on tunnistajad XXX ja XXX kohtule kinnitanud, et nende kliinikus on veel kostja käest ostetud kassipoegi ravitud, samuti neid, kes olid surnud sama diagnoosiga. Asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada, et hageja juures olles oleks kass kuidagi nakkuse saanud. Seejuures on kostja väited hageja koos kassiga Rootsi reisimise ja seal nakatumise osas tõendamata. Kostja poolt viidatud Västriku kliiniku väljavõttest sellist järeldust teha ei saa (vt tl 177).
16.Kohus märgib, et müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas kasside koroonaviirus, mille tagajärjel kass suri. Müüja vastutus ei ole lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral absoluutne. Müüja ei vastuta vastavalt VÕS § 218 lg-le 4 selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Müüja vabaneb osaliselt vastutusest juhul, kui ostja ei teata lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt (VÕS § 220 lg 3). Samuti ei vastuta müüja selliste, iseenesest juba müüdud asja üleandmise hetkel eksisteerinud (varjatud) puuduste eest, mis ilmnevad alles pärast kahe aasta möödumist asja ostjale üleandmisest (VÕS § 218 lg 2 esimene lause). Hageja vande all antud
2-15-19254 väidete kohaselt nägi ta Okidokis Doni Sfinks kassi müügikuulutust ning ta läks kostja juurde kindla otsusega ostma seda tõukassi, seejuures näitas kostja hagejale ka kõiksugu pabereid, mis olid vene ja inglise keeles. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused kinnitavad, et selle haiguse diagnoosi on raske panna, kui loom on elus, diagnoos pannakse tavaliselt pärast surma. Kassil sellise surmava viiruse olemasolu on kohtu arvates kassi varjatud puudus, mida isikul kassi välisel ülevaatamisel ei ole võimalik avastada.
17.Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et andes hagejale üle kassipoja, kellel oli infektsioosne peritoniidi viirus (kasside koroonaviirus), andis kostja hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes.
18.Kohtu hinnangul pole hageja kaotanud ka õigust lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus põhjendab seisukohata järgmiselt. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 esimesele lausele peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Eelnimetatud kohustuste rikkumise korral kaotab ostja VÕS § 220 lg-st 3 tulenevalt üldjuhul asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse. Vaidlus puudub, et hageja esindaja esitas kostjale pretensiooni pärast kassi surma (vt ka tl 158-159). Nimelt pakkus kostja hagejale esialgu uut kassipoega, kui see asi kõik juhtus, see oli pärast seda, kui kostja sai hageja esindajalt pretensiooni (vt tl 159). Kohtu hinnangul võiks juhtumi asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et puudusest teavitamine toimus VÕS § 220 lg 1 mõttes mõistliku aja jooksul.
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on müüjana oma kohustusi rikkunud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest vabastaksid. Kohus märgib, et VÕS §-st 218 lähtuv müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on vabandatavusest sõltumatu, st müüja ei saa vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (VÕS § 103).
20.Edasiselt analüüsib kohus hagetava kahjunõude põhjendatust ja tõendatust. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kantud meditsiinilised kulud (sh kliiniku külastamine, analüüside tegemine, eutanaasia ja lahkamine) summas 533,24 eurot ning kassi ostuväärtuse summas 400 eurot. Nõude suurust tõendavad kassi ostu-müügileping (vt tl 5, 156) ja tehtud kulude kviitungit (vt tl 7-8). Tegemist on olemuslikult otsese varalise kahju hüvitamise nõudega (VÕS § 128 lg 3). Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kassi soetamisväärtuse ja temaga seoses kantud meditsiiniliste kulude puhul esineb ka põhjuslik seos kostja lepingurikkumistega VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kui kostja oleks täitnud ülalkäsitletud kohustusi kohaselt, ei oleks hageja pidanud kõnealuseid kulusid kandma. Samas tuleb asja lahendamisel arvestada, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla võlausaldaja rikastumise allikas ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (vt nt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 11).
21.Kohtu hinnangul on antud juhul piisavalt tõendatud, et hageja ostis kassipoja 400 euroga, mitte nagu kostja väidab 100 euroga. Hageja poolt märgitud summa 400 eurot nähtub poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingust (vt originaallepingust tehtud koopa tl 156). Samuti on hageja vande all kinnitanud, et kassi ostuhind oli 400 eurot ning täiendavalt selgitanud, et
2-15-19254 temale olulised summad ta rõhutab (kirjutab) alati üle. Kohtul ei ole põhjust kahelda ostumüügilepingus märgitud summas (400 eurot) ega hageja vande alla antud selgitustes. Seejuures näitas hageja vande all ülekuulamisel kohtule ja vastaspoolele oma isiklikku märkmeraamatut, kus olid kirjas numbrid ning kus oli näha, et hageja on teatud numbrid üle kirjutanud. Kostja poolt esitatud tõenditest ei saa kohtu arvates teha ühest järeldust, et kostja müüs tõutunnistuseta kasse odavamalt ja tõutunnistusega kallimalt (vt tl 54-62, 121-123). Kõnesolevate tõendite pinnal ei ole kohtul võimalik kontrollida, millised kassid on müüdud tõutunnistusega ja millised mitte. Kohtule on esitatud ainult üks müügileping koos tõutunnistusega (vt tl 54-55), millest nähtuvalt on kostja müünud emase kassipoja hinnaga 350 eurot koos õigusega kassi paaritada ja lisaks õigusega saada paaritusest üks kassipoeg. Ka hageja vande all antud kinnituste kohaselt ostis ta kostjalt (emase) tõukassi. Kuigi asjas ei ole kohtule esitatud vaidlusaluse kassi kohta tõutunnistust, kinnitab kaudselt tõukassi müügihinda eelnevalt viidatud leping. Teised kostja poolt esitatud müügilepingud ei ole käesolevas asjas vaidlusaluse lepinguga võrreldavad. 30.09.2012 sõlmitud lepinguga on kostja müünud 100 euroga isase kassipoja, keda tuleb kastreerida ja ilma paaritamisõiguseta (vt tl 56). 11.03.2016 sõlmitud lepinguga on kostja müünud vaidlusaluse kassiga samast pesakonnast emase täiskasvanud steriliseeritud kassi 160 euroga (vt tl 57-58, 122-123) ning 23.06.2016 sõlmitud lepinguga müünud 60 euroga isase täiskasvanud kassi (vt tl 59-60). Ka sama pesakonna emase kassipoja 10.12.2014 müügileping hinnaga 150 eurot (vt tl 61-62) ei tõenda asjaolu, et vaidlusaluse kassi hinnaks oli just 100 eurot, mitte 400 eurot. Seda kinnitab ka asjaolu, et samast pesakonnast hiljem (11.03.2016) müüdud emane täiskasvanud steriliseeritud kass müüdi isegi kallimalt (160 euroga). Vaidlus puudub, et hageja ostetud emane kass oli steriliseerimata. Tunnistaja XXX (kostja õde) ütluste kohaselt kuulis ta pealt telefonikõnet, kus oli juttu summast 100 eurot ning pärast telefonikõnet mõne aja möödudes tuli naisterahvas, kellega kostja rääkis omavahel ja pärast tuli kostja tunnistaja juurde kööki ning jättis lauale kaks 50 eurost. Kuivõrd tunnistaja ise hagejat ega raha üleandmist ei näinud, ei tõenda kohtu arvates tema ütlused usutavalt just 100 euro üleandmist.
22.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kassiga seoses kantud meditsiinilised kulud 311,65 euro ulatuses (tl 7-8). Kohus leiab, et põhjendatud kuludeks ei ole 21.09.2015 arve nr 000004444 summas 74,90 eurot, millelt nähtuvad kulud teisele isikule ja teist tõugu kassiga seoses (mitte hagejale) ning Billy Loomakliinik OÜ poolt väljastatud kviitungid summades 40,74 eurot ja 105,95 eurot, milliseid ei ole võimalik seostada hageja ega praeguses asjas vaidluse all oleva kassiga, samuti ei nähtu nendelt, millistest kuludest summad koosnevad. Ülejäänud kulude kviitungid on põhjendatud. Kohus lisab, et kostja poolt 15.09.2015 arvel vaidlustatud toit Canine Feline a/d (vt tl 8), on mõeldud tõsisest haigusest, õnnetusest ja operatsioonidest toibuvate lemmikloomade toitmiseks ning oli arsti ettekirjutus (vt tl 9). Veel peab kohus vajalikuks märkida, et kostja väide nagu hageja oleks teinud kassile eutanaasia põhjusel, kuna ei tahtnud teha täiendavaid kulutusi kassi ravimiseks, on alusetu ja pahatahtlik. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtuvalt on selline haigus kassil alati letaalse lõpuga ning hageja tegi kõik endast sõltuva, et kassile pakkuda toetavat ravi ja lõpuks teda piinadest vabastada (vt tl 7-8, 9-10, 177, 196 pöördel-198).
23.Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks 711,65 euro (400 + 311,65) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 127 lg-le 2 või 3 tuginedes. Kohus on juba eelpool järeldanud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu. See omakorda välistab ka VÕS § 127 lg-st 3 lähtuva (kahju ettenähtavuse) piirangu kohaldamise.
2-15-19254
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Seega võib kohus olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (vt Riigikohtu 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). Asja materjalidest nähtub, et kohtu poolt pooltele määratud aeg kompromissiläbirääkimisteks mõõdus tulemusteta. 27.09.2017 toimunud eelistungil tegi hageja kostjale kompromissiettepaneku summale 500 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellega. 10.01.2018 toimunud kohtuistungil ei soovinud kumbki pool kompromissi sõlmida. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei saa hageja (algset) kompromissettepanekut pidada selliseks, mis annaks alust jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna algsel kompromissiettepanekul ei ole praeguses asjas menetluskulude jaotamise seisukohast tähendust, tuleb menetluskulud jagada TsMS § 163 lg 1 järgi.
25.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõude summas 933,24 eurot. Kohus rahuldas selle nõude otsusega sisuliselt 711,65 euro, s.o ligikaudu 76%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda ja 76% ulatuses kostja kanda.
26.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
27.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel
2-15-19254 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.