Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2019 Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-19254
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
711.65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.02.2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.12.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt kahjuhüvitise 933.24 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 26.12.2014 ostu-müügilepingu, mille esemeks oli Doni Sfinks emase kassi Dzolli soetamine hinnaga 400 eurot. Ostja on kantud Eesti Lemmikloomaregistrisse kassi omanikuna 21.01.2015. Ootamatult hakkasid augustis 2015 esinema kassil terviseprobleemid - loid olek, elurõõmu kadu ning tõsised toitumishäired, kass ei olnud võimeline iseseisvalt sööma. Eeltooduga kaasnes loomakliiniku külastamise vajadus, kus esmalt ei olnud võimalik tuvastada, millest on tingitud looma kehv tervis. Haigusloo väljavõtte järgi oli kass ülevaatusel ja ravil mitmes kliinikus. Kassil oli kõrge palavik ja määrati antibiootikumiravi mõlemas kliinikus. Reageering ravile oli minimaalne. Kliinilise pildi, vanuse ja vereanalüüside alusel kahtlustas arst FIP-i (Feline Infectious Peritonitis, kasside viiruslik peritoniit põhjustatud koroonaviirusest). 15.09.2015 määrati kass kliinikusse tilguti alla. Kliinikus võeti vereanalüüs koroonaviiruse antikehade tiitri määramiseks. Saksamaalt (Laboklin Laboratooriumist) saadud tulemuste põhjal tuvastati antikehade tiiter 1:400, mis korreleerub FIP-iga. Haigus progresseerus, sümptomid, vereanalüüs, uriinianalüüs, vanus viitasid kasside viiruslikule peritoniidile (kuiv vorm). Kuivõrd olukord ei paranenud, otsustati 25.09.2015 eutanaasia kasuks, peale mida teostati ka lahang. Kassi neer saadeti histoloogilisele uuringule Saksamaale. Neerustruktuuri muutused on suure tõenäosusega põhjustatud kasside viiruslikust peritoniidist. Diagnoosi kinnitamiseks tellitud immunohistoloogiline uuring ning immunohistoloogiline värvimine on positiivsed. Muutused neerudes on tingitud kasside viiruslikust peritoniidist (tekitaja: kasside koroonaviirus). FIP-i ravi puudub ning nakatunud kassid surevad. Kasside koroonaviiruse ülekanne toimub kassideltkassidele, tiinuse ajal arenevatele kassiloodetele. Seega on müüja teadlikult müünud ostjale võimaliku haige kassi, jättes nimetatud ohust ostjat hoiatamata.
3.Hagi esitamise seisuga on hagejale põhjustatud kahju kantud meditsiiniliste kulude (sh kliiniku külastamine, analüüside tegemine, eutanaasia ja lahkamine) tõttu 533.24 eurot
ning kuivõrd müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele, tuleb müüjal hüvitada ka kassi ostuhind 400 eurot.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Haigusloost nähtub, et koroonaviirus eritub roojaga ning on väga nakkav. Epidemioloogiliste uuringute alusel on püstitatud järgmised soovitused: kassipojad, kes on sündinud kasvanduses seropositiivsete kassidega, peavad olema kasvatatud ainult emakassiga kuni müügini. Seronegatiivse kasvanduse pidamine ja teiste kassidega kontakti vältimine oleks optimaalne. Võttes arvesse, et hageja ei oma ühtegi teist kodulooma, seevastu oli müüjal müügi hetkel mitmeid teisi koduloomi ning kostja eiras kohustust eraldada kassipojad teistest koduloomadest vältimaks nende nakatumist koroonaviirusesse, on kostja müünud hagejale haige kassi, tekitades nii varalist kui mittevaralist kahju. Juhul, kui kostja leiab, et ei ole müünud hagejale tõukassi, on tegemist pettusega. Antud asjas on pooled sõlminud ostu-müügilepingu, mille eesmärgiks oli kostjal müüa ja hagejal osta Doni Sfinks kass. Ostmisel väljastas kostja lemmiklooma passi, millest nähtub, et kassi tõug on Doni Sfinks. Lepingu ese pidi vastama mõistlikele tingimustele, antud juhul tuvastati aga kassil viirus, mille tekkimise ainsaks võimalikuks allikaks oli koht, kust ostja kassi soetas.
5.Loomaarst on selgitanud, et isegi, kui kostja kassid on terved, võib viirust erituda roojaga ja nakatada teisi. Loom peab olema uuritud konkreetse haiguse (viiruse) suhtes, kuid terve looma uurimine antikehade suhtes ei oma diagnostilist väärtust. Kass madala antikehade tiitriga võib ja eritab viirust, nakatades teisi. Kostja esitatud analüüsid olid tehtud 2013.a. Kuivõrd hageja kass ei kontakteerunud teiste kassidega, oli ainuke võimalus nakatuda viirusesse müügikohas. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja andis hagejale üle terve kassipoja. Kassipoja vanemad on terved ja selle viiruse testid on tehtud Saksamaal. Kassipoeg elas uues kodus üheksa kuud. Esitatud tõendite alusel haigestus ta kaheksa kuud pärast uude koju kolimist. Viiruse peiteaeg on 2–3 nädalat ja selle tekkimisel võib olla mitmeid põhjuseid. Kostjal ei ole andmeid, mis tingimustes elas kassipoeg uues kodus ja ta ei saa anda eluaegset tervisegarantiid. Kassipoeg anti üle tõutunnistuseta, mitte nagu tõukass. Lepingus on summa parandatud ega ole sõnadega välja kirjutatud. Kass ei olnud steriliseeritud. Kostjale ei teatatud kassi haigusest ega surmast, samuti ei näidatud talle kassi elusana ega surnuna. Ka lahkamistulemused ei ole kostjale teada. Kviitungitelt on näha, et on ostetud loomadele toitu. Arusaamatuks jääb, missuguste loomadega on pöördutud kliinikutesse. Kostjal ei ole andmeid, kui palju hagejal on koduloomi.
7.Kostja müüs hagejale kassipoja hinnaga 100 eurot. Hageja parandas summa ees ühe neljaks. Kassipoega, kel ei ole tõupabereid, müüb kostja 100 euroga, sugupuuga 350 euroga. Kostjal ei ole ega ole olnud kassikasvandust. Alates 2013.a keskelt kuni 2015 oli kostjal kodus isane ja emane kass ning nende pojad. Isast kassi hoidis kostja eraldi. Emane kass oli testitud Saksamaal ja viirust Venemaal. Loomad on terved ja sobivad aretuseks. Kostja on täitnud kõik veterinaaride soovitused, teinud testid, vaktsineerimised, läbivaatused. Koroonaviirust kannab 98% kassidest, kuid viiruse mutatsioon esineb kolmel peamisel põhjusel: stress, vale toitumine, määrdunud kassiWC. Miks koroonaviirus muteerub peritoniidiks, ei ole täielikult teada. Pesakonnas, kust on pärit hageja kassipoeg, sündis kolm poega, kellest kaks on elus ja
terved ning elavad uutes peredes. Kostja õigusi on rikutud, talle ei antud võimalust sõltumatuks hinnanguks (kassi laip), et välja selgitada surma tõeline põhjus. Västriku kliinikus, kus käis hageja kassiga esmaselt, on väljavõte kaardist, et pärast reisi Rootsi oli kass masendunud ega söönud kolm päeva. See kummutab väite, et kassi hoiti siseruumides. Kass steriliseeritakse 6–8 kuu vanuses. Hageja kass oli üheaastane ega olnud steriliseeritud. Pidev jooksuaeg võib põhjustada viiruse mutatsiooni, see on kassile väga tugev stress. Võib eeldada, et kassi ei steriliseeritud, et kasutada teda aretuseks, kus ta võib-olla viiruse sai, kuna kasutas teise kassi WC-d. Nakatumine toimub õhus lendavate piiskade kaudu. Västriku kliiniku väljavõttest selgub, et kass oli tugevalt alajahtunud (külmetunud) või nakatus Rootsis rinotrahheiiti. Hageja vahetas paar korda kliinikut, seega ei jõudnud veterinaar selgusele, mis tingis kassi nõrgenenud immuunsuse, kass jäi ravimata ja viirus muteerus, mis põhjustas surma. Asjaolust, et kassi vanematel on antikehad, oli hagejat teavitatud, et vanemate tiitrid on 1:25. Kostja julgustas hagejat tegema kassipojale analüüsi, et kui hagejale ei meeldi tulemus, võtab kostja kassipoja tagasi ja tagastab raha. Hageja keeldus analüüsi tegemast, väites, et kassipoeg on terve ja analüüse ei vaja. Kuni augustini ei pöördunud hageja loomakliinikusse, mis tähendab, et kass oli selle ajani terve. Üheksa kuud ei ole ükski kasside viirus sümptomiteta. Kassipoja andis kostja hagejale üle vaktsineeritult, kiibitult, veterinaararsti poolt läbi vaadatult. Haiget kassipoega ei vaktsineerita. Seadusega sätestatud inkubatsiooniaeg 21 päeva on täidetud.
8.Enne kohtumenetlust ei olnud kostja teadlik olukorrast ega ole hagejalt pretensioone saanud. Hageja on võltsinud tõendit kassi väärtuse suurendamiseks. Kassipoeg oli tõutunnistuseta, st selline kass ei saanud nt osa võtta näitustest jm. Tõutunnistuseta kassipojad maksavad vähem ning tõutunnistusega kassid on üldjuhul kallimad. Seega ei ole võimalik, et tõutunnistuseta kassipoja hind oleks 400 eurot. Seda tõendab ka kostja ja kolmanda isiku vahel 10.12.2014 sõlmitud müügileping, mille kohaselt kostja müüs kassipoja samuti ilma tõutunnistuseta samast pesakonnast hinnaga 150 eurot. Lisaks on kostja müünud kassipoja samast pesakonnast hinnaga 160 eurot ilma tõutunnistuseta. Viidatud kassipojad on terved ja elus. Ei ole võimalik, et ühest pesakonnast mõned kassid oleks nakatunud ja teised mitte.
9.Haabersti Zoovet Keskuse haigusloost ja selle lisadest nähtub, et viirusliku peritoniidi tekitaja on kasside koroonaviirus. Koroonaviirus eritub roojaga ja on nakkav. Kostja ei saa vastutada selle eest, et tema müüdud kassipoeg peale vastuvõtmist ostja poolt ei sööks nt teiste kasside rooja. Kass võib nakatuda isegi jalatsitega õuest toodud mustusega.
10.Kostja vaidles hageja tõenditele vastu. Hageja on esitanud tõendeid valikuliselt. Billy Loomakliinik OÜ-st on esitatud maksekviitungid, kuid ei ole esitatud arvet ega haiguslugu vms looma probleemi kirjeldust. Haabersti Zoovet Keskuse arve ei ole seotud praeguse asjaga. Sel on märgitud, et tegemist on kassiga, mille tõug on Scottishfold ja omanikuks CC. Haabersti Zoovet Keskuse arves nr 4349 toodud loomatoit ei ole seotud praeguse asjaga. Kostja ei saa vastutada ravi eest, mis ei andnud tulemust või lõpetati hageja soovil ega pruukinud olla antud olukorras vastav. Kostja ei saa vastutada, et ostetud kassid ei suhtleks teiste kassidega peale nende üleandmist uuele omanikule. Hageja ei ole tõendanud, et kassi haigus ei tekkinud tema süül. Kostja on tõendanud, et kassi haigus ei tekkinud kostja süül. Kassi vanemad olid terved.
11.Hageja ei ole tõendanud, et eutanaasia oli ainuke probleemi lahendus. Hageja on võtnud otsuse eutanaasia kasuks ainuisikuliselt, kuna ei tahtnud teha täiendavaid kulutusi ravimiseks. Hageja otsus eutanaasia kohta ei saa olla seotud viirusliku peritoniidiga, kuna isegi loomakliinik ei olnud 30.09.2015 kindel, et tegemist on viirusliku peritoniidiga. Arvestades, et hageja soovis soetada kassipoega jõulude ajal (26.12.2014), ei olnud kostjal võimalust lepingut vormistada. Vaatamata sellele teatas kostja hagejale lepingutingimustest ning hageja oli nendega nõus. Vastavalt tavaliselt kostja poolt sõlmitava kassipoja müügilepingu punktile 2.2 on ostjal õigus kontrollida kassipoja terviseseisundit 7 päeva jooksul alates kassipoja üleandmisest-vastuvõtmist. Juhul, kui ostja ei kasuta nimetatud õigust, ei aktsepteerita hilisemaid pretensioone kassipoja terviseseisundi kohta. Esimese astme kohtu otsus
12.19.02.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise 711.65 eurot. Menetluskulud jäid 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Kohus märkis, et määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
13.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude. Hageja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõike 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lõige 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, või on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lõiked 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217–227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel. VÕS §-d 218–221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist.
14.Hageja peab tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, samuti asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva puuduse (kassil olnud haiguse, mille tagajärjel ta suri) ja asjaolu, et vastav puudus esines asjal (kassil) juba selle temale üleandmise hetkel. Kostja (müüja), kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud hageja enda tegevuse tagajärjel. Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele 26.01.2017 selgitanud (t I kd lk 44-48).
15.Pooltel puudub vaidlus, et nad sõlmisid 26.12.2014 müügilepingu, millega hageja omandas kostjalt emase Doni Sfinks kassipoja (sündinud 28.09.2014). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kassipoja müüjana oma kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja. Juhul, kui kostja müüdud kassil esines puudusi, vaidlevad pooled edasi selle üle, kas müüja vastutab puuduste eest ning kas hageja on ilmnenud puudustest kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud. Lisaks on pooltel erimeelsus ka kahjunõude põhjendatud suuruse osas.
16.Kohus viitas VÕS § 77 lõikele 1 ning § 217 lõikele 1 ja lõike 2 punktidele 1 ja 2. Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud müüdud kassi osas mingeid erikokkuleppeid. Kostja on küll väitnud, et hagejale kehtisid samad lepingutingimused, mis MM-le, OO-le ja teistele, kes kunagi ostsid kostjalt kassipojad, kuid kuna hageja soovis soetada kassipoega jõulude ajal, ei olnud kostjal võimalust lepingut vormistada, samas teatas kostja hagejale lepingutingimustest ning hageja oli nendega nõus. Kohtu hinnangul on kostja sellesisulised väited tõendamata. Esitatud ja kogutud tõendid ei kinnita kostja väiteid. Seejuures on pooled sõlminud kirjaliku müügilepingu, millest ei nähtu ühtegi erikokkulepet (t I kd lk 5, 156). Kui pooled oleksid soovinud täiendavalt midagi kokku leppida, oli neil selleks võimalus. Seega saab lugeda müüdava kassi tavaliseks omaduseks VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 tähenduses selle, et kass oleks elus ja terve, st vähemalt sellisel vajalikul määral, mis ei lõpeks surmaga. Tõenditest ilmneb, et augustis 2015 hakkasid kassil esinema tõsised terviseprobleemid (t I kd lk 9-10, 177), mille tõttu otsustati 25.09.2015 eutanaasia kasuks (samas, lk 9). Tõenditest järelduvalt tuvastati kassil infektsioosne peritoniidi viirus (kasside koroonaviirus; t I kd lk 81-83, tõlge lk 94-95), millel ravi puudub ning nakatunud kassid surevad (samas, lk 197-198). Kohtu hinnangul tuleb kassil sellise surmava viiruse olemasolu lugeda puuduseks, mida võrreldavatel asjadel tavaliselt ei esine. Seega ei vastanud müüdud kass VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 teisest alternatiivist lähtudes lepingutingimusele.
17.VÕS § 218 lõikest 1 tulenevalt on vaja ostjal vaidluse korral tõendada, et puudus oli asjal olemas ka juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega (VÕS § 214 lõige 2). Vaidlus puudub, et kassi üleandmine toimus 26.12.2014 (vt ka t I kd lk 5, 156). Tunnistajate AA ja SS ütlustega on piisavalt tõendatud, et kassil oli viirus juba üleandmisel. Nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt saavad kassid nakkuse oma ema käest, kui neile õpetatakse liivakastis käimist või teiselt kassilt, kes käib samas liivakastis, nakatumine on suukaudne ning need loomad, kes viirust nakatavad, on üldiselt väga terved. Samuti on hageja vande all antud seletusega ja tunnistaja SS ütlustega tõendatud, et hagejal ei olnud teisi koduloomi. Samas nähtub aga kostja esitatud tõenditest ning hageja vande all antud seletusest, et kostjal oli kodus rohkem kui kaks kassi ehk ta kasvatas kasse oma kodus (t I kd lk 25-26, 54-73, 117-133). Tunnistajate AA ja SS ütluste järgi on see kasvanduste ning kohtade, kus on palju kasse koos, probleem. Tunnistaja SS ütlustest järelduvalt ei olnud hageja kassil võimalik saada seda viirust kuskilt mujalt kui kostja juurest, kass oli koos selle viirusega, kui hageja ostis kostjalt kassipoja. Lisaks on tunnistajad AA ja SS kohtule kinnitanud, et nende kliinikus on veel kostja käest ostetud kassipoegi ravitud, samuti neid, kes olid surnud sama diagnoosiga. Puuduvad tõendid, millest võiks järeldada, et hageja juures olles oleks kass nakkuse saanud. Seejuures on kostja väited hageja koos kassiga Rootsi reisimise ja seal nakatumise osas tõendamata. Kostja viidatud Västriku kliiniku väljavõttest sellist järeldust teha ei saa (t I kd lk 177).
18.Müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas kasside koroonaviirus, mille tagajärjel kass suri. Müüja vastutus ei ole lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral absoluutne. Müüja ei vastuta vastavalt VÕS § 218 lõikele 4 selliste müüdud
asjal esinevate puuduste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Müüja vabaneb osaliselt vastutusest juhul, kui ostja ei teata lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt (VÕS § 220 lõige 3). Samuti ei vastuta müüja selliste, iseenesest juba müüdud asja üleandmise hetkel eksisteerinud (varjatud) puuduste eest, mis ilmnevad alles pärast kahe aasta möödumist asja ostjale üleandmisest (VÕS § 218 lõike 2 esimene lause). Hageja vande all antud seletuse kohaselt nägi ta Okidokis Doni Sfinks kassi müügikuulutust ning läks kostja juurde kindla otsusega ostma seda tõukassi, seejuures näitas kostja hagejale ka kõiksugu pabereid, mis olid vene ja inglise keeles. Tunnistajate AA ja SS ütlused kinnitavad, et selle haiguse diagnoosi on raske panna, kui loom on elus, diagnoos pannakse tavaliselt pärast surma. Kassil sellise surmava viiruse olemasolu on kohtu arvates kassi varjatud puudus, mida isikul kassi välisel ülevaatamisel ei ole võimalik avastada.
19.Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et andes hagejale üle kassipoja, kel oli infektsioosne peritoniidi viirus (kasside koroonaviirus), andis kostja hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 mõttes.
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja kaotanud õigust ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus viitas VÕS § 220 lõike 1 esimesele lausele ja lõikele
3.Vaidlus puudub, et hageja esindaja esitas kostjale pretensiooni pärast kassi surma (vt ka t I kd lk 158-159). Nimelt pakkus kostja hagejale esialgu uut kassipoega pärast seda, kui kostja sai hageja esindajalt pretensiooni (t I kd lk 159). Kohtu hinnangul võiks juhtumi asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et puudusest teavitamine toimus VÕS § 220 lõike 1 mõttes mõistliku aja jooksul.
21.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kostja on müüjana oma kohustusi rikkunud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest vabastaksid. VÕS §-st 218 lähtuv müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on vabandatavusest sõltumatu, st müüja ei saa vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (VÕS § 103).
22.Edasiselt analüüsis kohus hagetava kahjunõude põhjendatust ja tõendatust. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kantud meditsiinilised kulud (sh kliiniku külastamine, analüüside tegemine, eutanaasia ja lahkamine) 533.24 eurot ning kassi ostuväärtuse 400 eurot. Nõude suurust tõendavad müügileping (t I kd lk 5, 156) ja tehtud kulude kviitungid (samas, lk 7-8). Tegemist on olemuslikult otsese varalise kahju hüvitamise nõudega (VÕS § 128 lõige 3). Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lõike 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kassi soetamisväärtuse ja temaga seoses kantud meditsiiniliste kulude puhul esineb ka põhjuslik seos kostja lepingurikkumistega VÕS § 127 lõike 4 mõttes. Kui kostja oleks täitnud ülal käsitletud kohustusi kohaselt, ei oleks hageja pidanud kõnealuseid kulusid kandma. Samas tuleb asja lahendamisel arvestada, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla võlausaldaja rikastumise allikas ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (vt nt lahend nr 3-2-1-137-05, punkt 11).
23.Kohtu hinnangul on piisavalt tõendatud, et hageja ostis kassipoja 400 euroga, mitte nagu kostja väidab, 100 euroga. Hageja märgitud summa 400 eurot nähtub poolte
vahel sõlmitud müügilepingust (vt originaallepingust tehtud koopa t I kd lk 156). Samuti on hageja vande all kinnitanud, et kassi ostuhind oli 400 eurot ning täiendavalt selgitanud, et temale olulised summad ta rõhutab (kirjutab) alati üle. Kohtul ei olnud põhjust kahelda lepingus märgitud summas (400 eurot) ega hageja vande all antud selgitustes. Seejuures näitas hageja vande all ülekuulamisel kohtule ja vastaspoolele oma isiklikku märkmeraamatut, kus olid kirjas numbrid ning kus oli näha, et hageja on teatud numbrid üle kirjutanud. Kostja esitatud tõenditest ei saa teha ühest järeldust, et kostja müüs tõutunnistuseta kasse odavamalt ja tõutunnistusega kasse kallimalt (t I kd lk 54-62, 121-123). Kõnesolevate tõendite pinnal ei ole kohtul võimalik kontrollida, millised kassid on müüdud tõutunnistusega ja millised mitte. Kohtule on esitatud ainult üks müügileping koos tõutunnistusega (t I kd lk 54-55), millest nähtuvalt on kostja müünud emase kassipoja hinnaga 350 eurot koos õigusega kassi paaritada ja lisaks õigusega saada paaritusest üks kassipoeg. Ka hageja vande all antud kinnituste kohaselt ostis ta kostjalt (emase) tõukassi. Kuigi kohtule ei ole esitatud vaidlusaluse kassi kohta tõutunnistust, kinnitab kaudselt tõukassi müügihinda eelnevalt viidatud leping. Teised kostja esitatud müügilepingud ei ole praeguses asjas vaidlusaluse lepinguga võrreldavad. 30.09.2012 sõlmitud lepinguga on kostja müünud 100 euroga isase kassipoja, keda tuleb kastreerida, ilma paaritamisõiguseta (t I kd lk 56). 11.03.2016 sõlmitud lepinguga on kostja müünud vaidlusaluse kassiga samast pesakonnast emase täiskasvanud steriliseeritud kassi 160 euroga (t I kd lk 57-58, 122123) ning 23.06.2016 sõlmitud lepinguga müünud 60 euroga isase täiskasvanud kassi (samas, lk 59-60). Ka sama pesakonna emase kassipoja 10.12.2014 müügileping hinnaga 150 eurot (t I kd lk 61-62) ei tõenda, et vaidlusaluse kassi hinnaks oli just 100 eurot, mitte 400 eurot. Seda kinnitab ka asjaolu, et samast pesakonnast hiljem (11.03.2016) müüdud emane täiskasvanud steriliseeritud kass müüdi isegi kallimalt (160 euroga). Vaidlus puudub, et hageja ostetud emane kass oli steriliseerimata. Tunnistaja RR (kostja õde) ütluste kohaselt kuulis ta pealt telefonikõnet, kus oli juttu summast 100 eurot ning pärast telefonikõnet mõne aja möödudes tuli naisterahvas, kellega kostja rääkis omavahel ja pärast tuli kostja tunnistaja juurde kööki ning jättis lauale kaks 50 eurost. Kuivõrd tunnistaja ise hagejat ega raha üleandmist ei näinud, ei tõenda tema ütlused usutavalt just 100 euro üleandmist.
24.Samuti on põhjendatud kassiga seoses kantud meditsiinilised kulud 311.65 euro ulatuses (t I kd lk 7-8). Põhjendatud kuludeks ei ole 21.09.2015 arve nr 000004444 74.90 eurot, millelt nähtuvad kulud teisele isikule ja teist tõugu kassiga seoses ning Billy Loomakliinik OÜ väljastatud kviitungid summades 40.74 eurot ja 105.95 eurot, milliseid ei ole võimalik seostada hagejaga ega praeguses asjas vaidluse all oleva kassiga, samuti ei nähtu nendelt, millistest kuludest summad koosnevad. Ülejäänud kulude kviitungid on põhjendatud. Kohus lisas, et kostja poolt 15.09.2015 arvel vaidlustatud toit Canine Feline a/d (t I kd lk 8) on mõeldud tõsisest haigusest, õnnetusest ja operatsioonidest toibuvate lemmikloomade toitmiseks ning oli arsti ettekirjutus (samas, lk 9). Veel pidas kohus vajalikuks märkida, et kostja väide nagu hageja oleks teinud kassile eutanaasia põhjusel, et ei tahtnud teha täiendavaid kulutusi kassi ravimiseks, on alusetu ja pahatahtlik. Tõenditest nähtuvalt on selline haigus kassil alati letaalse lõpuga ning hageja tegi kõik endast sõltuva, et kassile pakkuda toetavat ravi ja lõpuks teda piinadest vabastada (t I kd lk 7-8, 9-10, 177, 196 pöördel198).
25.Arvestades eeltoodut pidas kohus põhjendatuks 711.65 euro (400 + 311.65) suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Ülejäänud osas jättis kohus hageja nõude rahuldamata.
Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 127 lõikele 2 või 3 tuginedes. Kohus on juba eelpool järeldanud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu. See omakorda välistab ka VÕS § 127 lõikest 3 lähtuva (kahju ettenähtavuse) piirangu kohaldamise.
26.Menetluskulude jaotuse osas märkis kohus järgmist. Kohus võib TsMS § 163 lõike 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Seega võib kohus olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lõike 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-13, punkt 15). Asja materjalidest nähtub, et kohtu määratud aeg kompromissiläbirääkimisteks möödus tulemusteta. 27.09.2017 eelistungil tegi hageja kostjale kompromissiettepaneku summale 500 eurot, kuid kostja ei olnud sellega nõus. 10.01.2018 kohtuistungil ei soovinud kumbki pool kompromissi sõlmida. Eelkirjeldatud asjaoludel ei saa hageja (algset) kompromissiettepanekut pidada selliseks, mis annaks alust jätta menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb menetluskulud jagada TsMS § 163 lõike 1 järgi. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõude 933.24 eurot. Kohus rahuldas selle nõude otsusega sisuliselt 711.65 euro, s.o u 76% ulatuses. Eeltoodut arvestades jättis kohus menetluskulud 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lõike 1 punkt 2 ja lõige 2). Apellatsioonkaebus
27.23.03.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
28.Kohus on valesti hinnanud tõendeid. Kostja ei nõustu, et on tõendatud, et kass müüdi 400 euro eest. Istungil näidatud märkmikus olid ainult mõned numbrid üle kirjutatud. See ei tähenda, et ta tavaliselt niimoodi kirjutab. Muud numbrid müügilepingus ei olnud üle kirjutatud. Tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et kassi hinnaks oli 100 eurot. Ka Okidoki teates oli märgitud kassi hinnaks „määramata“, seega ei saanud hageja kuskilt võtta hinnaks 400 eurot.
29.Kostja ei nõustu, et ka hageja vande all antud kinnistuste kohaselt ostis ta kostjalt tõukassi. Asjas ei ole kohtule esitatud vaidlusaluse kassi kohta tõutunnistust. Kassi tõug on sfinks, kuid talle ei ole väljastatud tõutunnistust. Juhul, kui see oleks olemas, oleks hind suurem kui 100 eurot, kuna klubile on vaja maksta sertifikaatide eest. Praegusel juhul seda hagejale vaja ei olnud.
30.Kostja ei nõustu, et tunnistajate AA ja SS ütlustega on tõendatud, et kassil oli viirus juba üleandmisel. SS ütlused ei tõenda, et hagejal ei olnud teisi koduloomi, kuna tema teadmised tuginevad hageja öeldule. Kostjale teatas hageja, et tal oli veel koduloomi ja ta käib nendega igal pool, nii külas kui laevaga reisimas, seega kass oli kontaktne teiste loomadega. Asjaolu, et kostjal oli kodus kass, ei tõenda, et hageja kass oli haige ja sai viiruse kostjalt. Tunnistaja SS väitel võivad müügi ajal olla täiesti terved kassipojad. Kostjale jääb arusaamatuks, milles on tema süü. Tunnistaja ütluste järgi on väga tihti need kassipojad palavikuga 39,5 ja kõrgem, nad eriti ei kasva, on loiud, ei mängi. Hageja sõnul tema kass oli kuni augustini terve ja hea isuga.
31.Kostja ei nõustu, et puuduvad tõendid, millest võiks järeldada, et hageja juures olles oleks kass nakkuse saanud. Hageja käis kassiga Soomes. Esmaselt Västriku kliinikusse pöördudes ei olnud hageja teinud midagi 2 nädala jooksul, seega ta oma tegevusega tekitaski kassile tervisekahjustuse. Kostja ei vaidle, et augustis 2015 hakkasid kassil terviseprobleemid, kuid kostja ei nõustu, et selles on tema süü. Kostja on tõendanud, et kassipoja vanemad ja teised kassid nii samast pesast kui teisest on terved ja elus.
32.Kostja ei nõustu, et andis hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja. Kostja andis üle terve elus kassi. Tunnistajad ütlesid, et haigus on kõikidel kassidel ja see võib tekkida ka stressist. Kassidel esineb stress kolimise tõttu, puuris üksinduses viibimise tõttu, jooksuajal ja jättes ta ilma partnerita, toiduta jne. Hageja esitatud tõendis (t I kd lk 94) kinnitatakse, et keskkonnas on teiste kasside nakatamise oht, seega võis kass haigeks jääda igal pool ning kostja ei ole selles süüdi ega pea vastutama.
33.Kostja ei nõustu, et hageja ei ole kaotanud õigust lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Teavitades kostjat peale surma, kui kass oli ära põletatud, puudus kostjal võimalus üle kontrollida ja tellida omalt poolt ekspertiis. Seega kostjal puudus võimalus midagi teha.
34.Kostja ei nõustu ka kulude osas, kuna hageja ise valis kliinikud ja käis ühest teise ning tasus samade konsultatsioonide eest erinevates kliinikutes, kuid ise jättis kassi ravita kahe nädala jooksul, mille tõttu kass suri. Kostja ei saa olla vastutav osutatud ravi eest. Sellisel juhul tulnuks hagejal esitada nõuded veterinaarkliinikute vastu.
35.Kohus ei vaadelnud kostja tõendeid, et kostja kassid olid terved (t I kd lk 25, 26, 66, 68, 69, 128; tõlge lk 130) ja ka kassipojad samast pesakonnast on terved ja elus (samas, lk 67, 71). Nimetatud asjaolud lükkavad ümber väite, et kostja andis hagejale puudusega kassi. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja järgmiste väidete kohta: koroonaviirus eritub roojaga ja on nakkav; kostja ei saa vastutada selle eest, et tema müüdud kassipojad peale nende vastuvõtmist ostja poolt ei sööks nt teiste kasside rooja; kass võib nakatuda isegi jalatsitel toodud mustusest, mis on toodud õuest; alates omandamisest kuni haiguse tekkeni ja kliinikusse pöördumiseni oli möödunud kaheksa kuud; enne seda juhtumit ei olnud hageja kassil ühtegi terviseprobleemi. Vastustaja seisukoht
36.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
37.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb muuta otsuse põhjendusi, kuid vaidlustatud lahendi resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad apellandi kanda.
38.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on kaebuse esitanud kostja, kes vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas ja menetluskulude jaotuse osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
39.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures hagetava kahju hulka kuulub ka lepingu alusel tasutud kassi müügihind. Maakohus ei eristanud õiguslikult kassi müügihinna (tagasi)nõuet ravikulude nõudest. Kolleegium muudab müügihinna osas hagi rahuldamise õiguslikku põhjendust. Kolleegium selgitab, et lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab kohtupraktika kohaselt lugeda järelduslikuks lepingust taganemise avalduseks. Riigikohus on selgitanud, et lepingust järeldusliku (konkludentse) taganemisena saab käsitada ka põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist (nt otsused nr 3-2-1-165-09 (punkt 13); nr 3-2-1-31-08 (punkt 16)). Kolleegium on seisukohal, et maakohtus esiletoodud asjaolude alusel on käesolevas asjas tuvastatav hageja poolt 26.12.2014 müügilepinguist taganemine. VÕS § 116 lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega mh tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud olulisel määral ilma sellest, et mida ta õigustatult lepingust lootis, v.a kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Käesolevas asjas on müügilepingu objektiks olnud kassi surmaga saabunud olukord, kus leping on viirust kandva kassi ostjale üleandmise tulemusena sisuliselt nurjunud. Müüjale kui kasside kasvatamise ja müümisega tegelevale isikule pidi juba lepingu sõlmimisel olema ettenähtav, et juhul, kui kass sureb sellise viiruse tagajärjel, millesse ta oli nakatunud enne üleandmist, jääb ostja ilma sellest, mida ta lepinguga õigustatult lootis. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esindaja esitas peale kassi surma, kuid enne hagi esitamist 22.12.2015 kostjale pretensiooni, nõudes kahju hüvitamist. Samuti nähtub kassi surmast 3 kuu möödumisel esitatud hagiavaldusest, et hageja tahteks oli saada tagasi ka ostetud kassi eest tasutud rahasumma, seega siis järelikult ka pooltevahelisest lepingust taganeda (VÕS § 188). Selliselt taganemisest teatamine on kolleegiumi arvates tehtud mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lõike 1 punkti 1 mõttes. Taganemisavaldusele seadus vorminõudeid ei ole kehtestanud. Seega on kassi eest tasutu tagasinõude aluseks lepingust taganemise alusel poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhe (VÕS § 188 lõige 2).
40.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja vastuseks kaebajale selgitab järgmist. Kostja vaidlustab maakohtu poolt teostatud tõendite hindamist osas, milles kohus tuvastas kassil ostjale üleandmise ajal koroonaviiruse esinemise ja seetõttu kassi varjatud puudusega üleantud asjaks seaduse mõttes. Samuti osas, milles maakohus tuvastas kahju suuruse, sh tasutud ostuhinna suuruse.
Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist ega näe alust tõendite ümberhindamiseks. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki poolt tõendama oma väiteid. Maakohus selgitas pooltele 26.01.2017 määruses tõendamiskoormist (t I kd lk 44-48). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt said pooled tõendamisele kuuluvatest asjaoludest asjakohaselt aru. Tõendid, millega asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid tõendada, esitavad pooled ise (TsMS § 230 lõige 2). Asjaolu, et menetlusosaline ei ole nõus tõendite hindamise tulemusega (kohtu järeldustega), ei ole kohtulahendi tühistamise aluseks.
41.Ringkonnakohus ei tuvastanud tõendite hindamisel TsMS § 232 lõike 1 rikkumist. Nimetatud sätte kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooltel sellised kokkulepped puuduvad. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt TSMS § 442 lõike 8 rikkumist otsuse põhjendamisel. Maakohus on mh vastanud kõigile kostja väidetele, millised on asjakohased, lähtuvalt vaidluse sisust. Asjaolu, et kostja ei nõustu kohtu vastuste sisuga, ei ole lahendi tühistamise aluseks.
42.Kassil koroonaviiruse esinemise ostjale üleandmise ajal tuvastas maakohus järgmiste tõendite kogumi alusel: Haabersti Zoovet Keskuse loomaarsti AA koostatud kassi haiguslugu (t I kd lk 9-10), AA tunnistajana antud ütlused (t I kd lk 196 pöördel-197), Saksa labori LABOKLIN GmbH aruanded (t I kd lk 81-83, tõlge samas lk 94-95; lk 25, 26, 63-65), Haabersti Zoovet Keskuse loomaarsti SS tunnistajana antud ütlused (t I kd lk 197 pöördel-198), kostja poolt müüdud kasside müügilepingud ja tema kassidele teostatud uuringute tulemused (t I kd lk 54-62, 66-71, 128) ning hageja vande all antud seletus (t I kd lk 195 pöördel – 196 pöördel). Nimetatud tõenditega tõendamist leidnud eluliste asjaolude alusel (mh, et kostja poolt hagejale müüdud kass põdes kasside koroonaviiruse mutatsioonist põhjustatud kasside viiruslikku peritoniiti; et koroonaviirusega nakatunud kass ei pruugi alati haigestuda, kuid ta nakatab teisi kasse, kes temaga sama liivakasti või toidukaussi kasutavad; et müüjal oli kassipoja müügi ajal ja enne seda rohkem kui üks kass; et ostjal ei olnud teisi kasse) alusel tuvastas maakohus, et piisava veendumusega on tõendatud, et kass pidi viiruse saama enne müüki kostja juures. Kostja esitatud tõendid (Västriku Loomakliiniku loomaarsti AA väljatrükk kassi haigusloost (t I kd lk 177), kostja poolt müüdud kasside müügilepingud ja tema kassidele teostatud uuringute tulemused (t I kd lk 54-62, 6671, 128) neid asjaolusid ümber ei lükanud. Kostja ei esitanud tõendeid asjaolude kohta, millest saaks järeldada viirusega nakatumist hageja juures (nt et ostetud kass kasvas hageja juures koos vähemalt ühe kassiga, kellega kasutas sama liivakasti, või et esinesid muud loomaarstidest tunnistajate poolt esiletoodud võimalused nakatumiseks peale ostmist). Samas maakohtu poolt uuritud tõenditega on veenvalt tõendatud, et kostja juures kasvas rohkem kui üks kass, mistõttu sai seal nakatumine toimuda ka juhul, kui kassipoja vanemad olid viiruse suhtes kontrollitud. Loomaarstist tunnistajate ütlustega on tõendatud, et nakatumine koroonaviirusesse toimub orofekaalsel teel, st nakatunud kass eritab viirust roojaga.
43.Ringkonnakohus ei tuvastanud tõendite ebaõiget hindamist ka kahju suuruse tuvastamisel. Maakohus hindas vaidlustatud otsuse põhjendustes 20-22 kõiki asjakohaseid tõendeid (pooltevaheline kirjalik lepingudokument; kostja poolt teiste kasside müükide kohta erinevatel aegadel koostatud lepingudokumendid; kassi ravi ja
eutanaasiaga seotud maksedokumendid) kogumis ning asus seisukohale, et hagetav kahju suurus on tõendatud osaliselt. Kohus on ka põhjendanud, miks osad dokumentaalsed tõendid ei omanud asja lahendamisel tähtsust. Tõendite alusel tehtud kohtu järeldused on jälgitavalt põhjendatud, loogilised ja kooskõlas tõendite alusel tuvastatud eluliste asjaoludega.
44.Kassi hinna tuvastamisel on maakohus lähtunud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Maakohus tuvastas poolte esiletoodud eluliste asjaolude ja esitatud tõendite alusel lepingupoolte ühise tahte (VÕS § 29 lõige 1) müügihinna kohta, võttes arvesse tõendamist leidnud asjaolusid lepingu sõlmimise asjaolude ning lepingu olemuse ja eesmärgi kohta (sama sätte lõike 5 punktid 1, 4).
45.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hagejale saab ette heita kulutuste tegemist kassi raviks erinevates loomakliinikutes. Tahe kassi esmalt ravida on eluliselt mõistetav. Ükski mõistlik loomaomanik ei otsusta eutanaasia kasuks enne, kui on selge haiguse raskus ja ravivõimalused. Seega ei ole alust lugeda kulutuste tegemist kassi raviks erinevates loomakliinikutes VÕS § 139 lõike 1 mõttes kahju vähendamise kohustuse rikkumiseks kannatanu poolt, mis annaks aluse kahjuhüvitist vähendada.
46.Kostja väide, et viiruse peiteaeg on vaid 2-3 nädalat, ei ole kohtu jaoks tõendiks, mille alusel saaks lugeda viiruse peiteaega piisava veenvusega tõendatuks. Hagimenetluses asjakohaste tõendite liigid on ammendavalt loetletud TsMS § 229 lõike 1 esimeses lauses ja poole seletus, mis ei ole antud vande all, selleks ei ole. Kostja väite lükkab ka ümber loomaarstist tunnistaja AA ütlused selle kohta, et koroonaviiruse peiteaeg võib ulatuda mõnest päevast kuni mõne aastani ja et kõige sagedamini põevad kuni aastased kassid, aga seda võib esineda ka kuni viieaastastel kassidel (t I kd lk 197). Vaidlusalune kass oli haigestumise ajal 11 kuu vanune (sündis septembris 2014; t I kd lk 6).
47.Lepingut rikkunud poole süü ei ole lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse tekke tuvastatavaks eelduseks. Lepingu rikkumisest tulenevale võlasuhtele kohaldub VÕS §-st 105 tulenev üldine vastutusstandard, st, et õiguskaitsevahendi (sh kahju hüvitamise) kohaldamiseks on piisav kohustuse rikkumine. Maakohus on asjakohaselt viidanud müügilepingu müüjapoolsel rikkumisel VÕS §-st 218 lähtuvale vabandatavusest sõltumatule müüja vastutusele asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Kostja kogemustega kassikasvatajana pidi hoolsa müüjana teavitama ostjat enne lepingu sõlmimist võimalikust koroonaviirusega nakatumise ohust. Sellisel juhul oleks müüja vastutus välistatud VÕS § 218 lõike 4 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.
48.Kuna puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, puudub alus ka maakohtumenetlusega seotud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist hüvitist kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Kulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul, arvates käesoleva lahendi jõustumisest (TsMS § 177 lõige 2).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.