Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-110823
Otsuse tegemise aeg ja koht
16 veebruar 2018.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik Kohtuasi
Olev Mihkelson E. B. hagi O. Š. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
6 389,60 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
E. B. (IK xxx, registreeritud aadress: xxx; xxx)
Hageja esindaja:
Janika Drobot Eesti Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected] )
Kostja:
O. Š. (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 300 (kolmsada) eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
E. B. esitas Viru Maakohtule hagi O. Š. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 09.07.2007 hageja andis kostjale laenu 5000 eurot. Võlg on tagastamata tänase päevani, välja arvatud hageja poolt 01.09.2014 üks makse summas 100 euro, mis on hageja poolt arvestatud viiviste katteks. 29.09.2014 hageja esitas kostjale nõude tagastada laen täies ulatuses 5000 hiljemalt 31.10.2014 ja alates 01.11.2014 hageja hakkab arvestama viivist vastavalt seadusele. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja poole, viimane ei ole võtnud ette olulisi meetmeid võla likvideerimiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6031,90 eurot, s.o 5000 eurot põhivõlgnevus, 1031,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivised, lisaks viivisvõlgnevus kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud protsendi ulatuses kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 299,17 eurot ja Eesti Vabariigi kasuks summas 140 eurot, lisaks viivis kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale O. Š. kätte 15.01.2018 TsMS § 327 sätestatud korras hoiustamisega. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 6031,90, s.o 5000 eurot põhivõlgnevus, 1031,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised alates 19.09.2017 kuni põhinõude summas 5000 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud põhjendatud ulatuses kostja O. Š. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas taotluse menetluskulude summas 299,17 euro (s.o õigusabikulud summas 106,67 eurot, riigilõiv summas 192 eurot ja teenustasu summas 0,50 eurot) väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks ja menetluskulude summas 140 eurot (riigiõigusabi) väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks. Hageja esitas taotluse riigilõivu summas 192 eurot väljamõistmiseks, kuid tegelikult on hageja tasunud riigilõivu summas 191,87 eurot. Seega rahuldab kohus riigilõivu väljamõistmise summas 191,87 eurot. Lisaks esitas hageja taotluse teenustasu summas 0,50 eurot väljamõistmiseks. Kohus jätab teenustasu välja mõistmata, kuna see on hageja ja panga omavaheline tehing ning kohus leiab, et see on põhjendamata. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hageja kasuks summas 298,54 eurot (s.o riigilõiv 191,87 eurot ja õigusabikulud 106,67 eurot).
Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1). Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS 179 lg 9). Hageja on lähtuvalt ``Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord`` kasutanud toetusena riigiõigusabi summas 140 eurot. Lisaks on 19.12.2017 Viru Maakohtu määrusega antud hagejale riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu summas 258,13 euro kandmisest. Seega kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 398,13 eurot, s.o (140 eurot + 258,13 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.