lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2924/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2924/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-2924

Määruse kuupäev

23. september 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks haldusasjaga nr 3-26-1182 seotud asjaoludel

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 18. septembril 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt vajab X advokaadi abi Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatava kaebuse vastuvõetavuse hindamiseks ning põhjendatud aluse olemasolul kaebuse koostamiseks ja esitamiseks seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) võimaliku rikkumisega haldusasjas nr 3-26-1181. Riigi õigusabi on vajalik, sest taotleja terviseseisund piirab tema liikumist, igapäevast toimetulekut ja asjaajamist. Taotlejale on määratud keskmine puue ning ta vajab teatud olukordades kõrvalist abi või tugiisiku abi. Taotleja õigusteadmised, digioskused ja dokumentide töötlemise võimalused ei ole piisavad, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule iseseisvalt nõuetekohast kaebust. Taotlejal ei ole võimalik tasuda advokaaditeenuse eest oma igapäevast toimetulekut kahjustamata. Taotleja sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetustest, millest tuleb katta vältimatud elamis-, ravi- ja muud toimetulekukulud. Taotleja selgitas, et vaidluse taustaks on talle tsiviilasjas nr 2-21-12079 riigi õigusabi korras osutatud õigusteenus. Taotleja esitas advokaadi tegevuse peale Eesti Advokatuuri aukohtule

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-26-2924

kaebuse. Eesti Advokatuuri aukohus algatas advokaadi suhtes aukohtumenetluse, kuid lõpetas selle karistust määramata. Taotleja vaidlustas advokatuuri otsuse kohtus, kuid Tallinna Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-26-1181 tema kaebuse 21. aprilli 2026. a määrusega. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 3. juulil 2026 taotleja määruskaebuse ning Riigikohus jättis

17.augustil 2026 määruskaebuse menetlusse võtmata ega andnud taotlejale riigi õigusabi, sest kolleegiumi hinnangul puudusid määruskaebusel eduväljavaated. Taotleja hinnangul tuleb erialaselt kontrollida, kas kaebuse tagastamine ja riigi õigusabi andmisest keeldumine tagas talle tegeliku juurdepääsu kohtulikule kaitsele. Taotleja soovib hinnangut sellele, kas tema menetluslikke etteheiteid kontrolliti piisavalt ning kas õiguse riive intensiivsust hinnates arvestati tema tegelikku olukorda ja kaebuse eesmärki. Samuti on vaja hinnata, kas võimalus esitada advokaadi vastu kahjunõue oli aukohtumenetluse kohtuliku kontrolli piiramiseks piisav põhjendus.

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus mõistab, et X soovib saada riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-26-1181 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).
3.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
4.EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et X kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-26-1181 seotud asjaoludel oleks EIÕK art 35 lg 3 p a tähenduses selgelt põhjendamatu.
4.1.Taotleja esitas haldusasjas nr 3-26-1181 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu 19. märtsi 2026. a otsuse peale, millega lõpetati tema kaebuse alusel algatatud aukohtumenetlus vandeadvokaadi tegevuse suhtes karistust määramata. Tallinna Halduskohus tagastas 21. aprilli 2026. a määrusega taotleja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Taotleja esitas Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2026. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 3. juuli 2026. a määrusega taotleja määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel. Ringkonnakohus leidis siiski, et õigeks kaebuse tagastamise õiguslikuks aluseks tuleb antud juhul lugeda HKMS § 121 lg 2 p

3-26-2924

21, mille kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Taotleja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2026. a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse ning riigi õigusabi taotluse, milles soovis saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigikohus jättis 17. augusti 2026. a määrusega taotleja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning määruskaebuse HKMS § 236 1 alusel menetlusse võtmata.

4.2.Taotleja on viidanud eelkõige sellele, et kohus võis tema kaebuse tagastamise ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega rikkuda tema õigust õiglasele kohtumenetlusele (EIÕK artikkel 6). Kaebuse tagastamine asja sisuliselt lahendamata piirab iseenesest kohtusse pöördumise põhiõigust, kuid haldusasjas nr 3-26-1181 tagastati taotleja kaebus kohtu kaalutlusõiguse alusel ning kohus otsustas kaebuse tagastamise põhjendatud määrusega. Arvestades, et kaebuse tagastamise määrus oli vaidlustatav, ei ole alust käsitada kaebuse tagastamist kohtu poole pöördumise õiguse intensiivse riivena. Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimis- ja selgitamiskohustus, ei saanud ka riigi õigusabi andmata jätmine riivata taotleja õigust õiglasele kohtumenetlusele intensiivselt. Ainuüksi asjaolust, et taotlejat ei rahulda haldusasjas nr 3-26-1181 tehtud kohtulahendid, ei järeldu tema õiguste rikkumist. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus selgitasid taotlejale põhjalikult, et aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Küllaga saab halduskohus Advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kontrollida menetlusnormide järgimist. Halduskohus põhjendas kaebuse tagastamise määruses, miks ei olnud Advokatuuri aukohus menetlusõigust rikkunud, ning ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga. Seega kontrollisid kohtud taotleja väiteid tema kaebeõiguse piires. Haldusasjas nr 3-26-1181 selgitati taotlejale sedagi, et tal on võimalik esitada oma õiguste kaitseks advokaadi vastu kahju hüvitamise nõue maakohtule. Seega on ilmne, et taotlejal on võimalik Eesti maakohtus oma õigusi tõhusalt kaitsta.
4.3.Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule asjaolusid, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et Eesti kohtud oleksid haldusasja nr 3-26-1181 läbivaatamisel jätnud taotlejale tagamata EIÕK-st ja selle protokollidest tulenevate inimõiguste ja põhivabaduste kaitse.
5.Kuna esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt ilmselt vastuvõetav, jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
6.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 11.09.20262-26-13469/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja