Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. septembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
597,64 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde kostja XX apellatsioonkaebusele lisatud tõendid – Julianus Inkasso OÜ 30.10.2013 võlateatis nr 1536902 ja 20.05.2016 korduv meeldetuletus nr 2007659.
2.Jätta asja juurde võtmata 06.02.2018 ringkonnakohtule esitatud Elisa Eesti AS 05.02.2018 kiri.
3.Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2017 otsus osas, millega maakohus mõistis XX-lt välja põhivõla osana käsitlustasu 63,91 eurot ja sellelt arvestatud viivise Osaühingu Aktiva Finants kasuks, samuti menetluskulude jaotuse proportsiooni ja sellest tulenevalt osaliselt Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi käsitlustasu ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamata ning jaotada ja välja mõista menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2.3.Välja mõista XX-lt võlg 483,97 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks, millest põhivõlg on 358,54 eurot, viivis 03.01.2017 seisuga 95,43 eurot ja võla sissenõudmise kulud 30 eurot.
2.4.Välja mõista XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 358,54 eurot) tasumata osalt alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
2.5.Menetluskulud jätta 86% ulatuses XX kanda ja 14% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
2.6.Välja mõista XX-lt menetluskulude hüvitamiseks 279,50 eurot Osaühingu Aktiva Finants kasuks, millest riigilõivu kulu on 107,50 eurot ja õigusabikulu 172 eurot.
2.7.Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XX-l tasuda Osaühingule Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (279,50 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta rahuldamata XX taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad 86% ulatuses XX kanda ja 14% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
6.Välja mõista XX-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 85,70 eurot (õigusabikulu) Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
7.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu 10 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 03.01.2017 Harju Maakohtule hagi XX vastu võlgnevuse 422,45 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 111,39 euro ja viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 02.12.2014 hagejale nõude kostja vastu põhivõla summas 422,25 eurot koos kõrvalnõuetega.
3.Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumislepingud. Elisa Eesti AS osutas kostjale teenuseid ja kostja kohustus teenuste eest tasuma. Teenuste eest esitati arved. Kostja jättis Elisa Eesti AS-le tasumata 422,45 eurot.
4.Põhivõla sisse on arvestatud käsitlustasu 63,91 eurot. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt juhul, kui kliendiga lõpetatakse leping kliendipoolse rikkumise tõttu, on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja tasumata osamaksete korraga tasumist. Elisa Eesti AS ütles lepingu üles kostja võlgnevuse tõttu, mis annab õiguse nõuda käsitlustasu.
5.Hageja nõudis kostjalt ka seadusejärgset viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. Seisuga 03.01.2017 on viivisevõlg 111,39 eurot. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõistja viivise kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6.Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka võla sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. Kostja vastuväited
7.Kostja leidis, et hagi on alusetu ja seda ei tule menetleda.
8.Nõue on aegunud. Nõue loovutati juba 2014.aastal hageja poolt Julianus Inkoasso OÜ-le, nagu nähtub võlateatisest nr 1740799 ja uuesti sama nõuet esitada ei saa. Hageja ei saa saata loovutatud nõuet sisse nõudma kõlaliselt sarnast ettevõtet Julianuse Õigusbüroo OÜ. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 563,84 eurot, millest põhivõlg on 422,45 eurot, viivis 111,39 eurot ja võla sissenõudmise kulud 30 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 422,45 eurot) tasumata osalt alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 318,50 eurot (riigilõiv 122,50 eurot ja esindaja tasu 196 eurot) koos hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusejärgse viivise tasumise kohustusega.
10.Hageja nõue ei ole aegunud. Nõuded oleks aegunud 31.12.2016 kell 00:00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 24.05.2016.
11.Hageja põhinõue 422,45 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Eluliselt on usutav, et liitumislepingud sõlmiti ja allkirjastati kostja poolt. Vastavalt sõlmitud lepingutele ja osutatud teenusele väljastas Elisa Eesti AS kostjale arved. Kostjal on tasumata arved 2007162280; 2007361156; 2007567886; 2007818290. Kostja ei esitanud põhivõla suuruse arvestusele vastuväiteid.
12.Kostja ei esitanud menetluses ühtegi tõendit selle kohta, et nõue oleks loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Hageja esitas seevastu nõude loovutamise lepingu, millest nähtub, et Elisa Eesti AS loovutas nõude hagejale. Seega on kostja sellekohased vastuväited paljasõnalised ning tõendamata. Samuti ei ole tõendatud, et nõue esitati kohtule teistkordseks menetlemiseks.
13.Hageja viivisenõue on põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 111,39 eurot. Kostja ei esitanud viivisearvestusele vastuväiteid. Hageja arvestas viivist õigustatult ja kostja pidi viivise tasumisega arvestama. Hageja taotluse alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
14.Hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja saatis kostjale 3 meeldetuletuskirja numbritega 1740799; 1746018; 1939847. Sissenõudmiskulude hinnakirja alusel on esimese tasulise kirja maksumus 20 eurot, teise ja kolmanda tasulise kirja maksumus 5 eurot. Hageja ei tõendanud ega põhistanud muude makseviivitustest tingitud kulude olemasolu, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista 30 eurot. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja asja menetluse lõpetada.
16.Nõue on alusetu ja aegunud. Elisa Eesti AS ei loovutanud nõuet hagejale, sest see oli juba loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Sama nõuet ei saa loovutada mitmele ettevõttele ega esitada teistkordselt. Hageja ei saa loovutatud nõuet saata sisse nõudma kõlaliselt sarnase nimega ettevõtet Julianuse Õigusbüroo OÜ.
17.Tegemist on hagimenetlusega, mitte lihtmenetlusega ja kostjal on kaebuse esitamiseks alus olemas. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Hagi rahuldamata jäetud osas on maakohtu otsus jõustunud.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla osana käsitlustasu 63,91 eurot ja sellelt arvestatud viivise, samuti menetluskulude jaotuse proportsiooni ja sellest tulenevalt osaliselt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi käsitlustasu ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamata ning jaotab ja mõistab menetluskulud välja teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendustest järeldub, et kostja taotleb menetluse lõpetamist seetõttu, et kostja arvates on nõue alusetu ja aegunud. Nimetatud asjaolud võivad nende tuvastamise korral olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele, mitte menetluse lõpetamisele TsMS § 428 järgi otsust tegemata. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta seaduses sätestatud aluse puudumise tõttu rahuldamata.
22.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja väidet, et tegemist ei ole lihtmenetluses menetletud asjaga.
23.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,
mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi põhivõla 422,45 euro väljamõistmiseks. Koos kõrvalnõuetega oli hagi hind 607,64 eurot. Seega oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Lihtmenetlus ei ole eraldi menetluse liik.
24.TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluses menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks, kuid ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus selgelt menetlusõiguse normi, mis võis oluliselt mõjutada lahendit ning võttis apellatsioonkaebuse seetõttu menetlusse.
25.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel 27.05.2012 sõlmitud liitumisleping nr 1772406 ja selle lisa nr 1772410 : Järelmaksuga vara müügileping ning 08.06.2012 sõlmitud liitumisleping nr 1801587 on tüüptingimustel sõlmitud teenuste osutamise lepingud. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
26.Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 35 lg-s 2 sätestatud eeldust ei ole antud juhul ümber lükatud. Hageja väide 22.01.2018 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis, et kostjat teavitati liitumislepingu nr 1772406 lisa nr 1772410 sõlmimisel eraldi sellest, et liitumislepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kostjal kohustus tasuda käsitlustasu, on tõendamata. Lisaks sellele ei tähenda tüüptingimuse sisust teavitamine ringkonnakohtu hinnangul seda, et tingimus oli eraldi läbi räägitud ja kostjal oli võimalus selle sisu mõjutada. Ka hageja viidatud asjaolu, et kostja nõustus lepingut allkirjastades lepingutingimustega, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
27.Kuna vaidlusalused lepingud on sõlmitud tüüptingimustel, oleks maakohus pidanud omal algatusel hindama, kas käsitlustasu nõude aluseks olev lepingutingimus on kehtiv. Tüüptingimuste kehtivuse hindamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuse üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-71-14 p 139, 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-109-11, p 12; 3-2-1-56-08, p 13). Maakohus seda ei teinud, kuid ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada.
28.Tüüptingimuste kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi. VÕS § 35 lg 5 kohaselt on tühine kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale VÕS §-des 35-39 ja 41-45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati. Tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega
nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
29.Hageja nõuab kostjalt muu hulgas käsitlustasu 63,91 euro hüvitamist, mille tasumise kohustus on sätestatud liitumislepingu nr 1772406 lisas nr 1772410 : Järelmaksuga vara müügileping (t lk 37). Lepingu kohaselt on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt käsitlustasu 63,91 euro tasumist liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja /või kõnepakti vahetamisega seotud kulude katteks. Seega võimaldab leping nõuda hüvitise maksmist kulude katteks Elisa Eesti AS poolt määratud summas sõltumata kulude tegelikust olemasolust ja suurusest ning nende kulude tõendatusest.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on selline tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise korral kindlas summas hüvitist eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks sõltumata kulude olemasolust, suurusest ja tõendatusest ning seejuures on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust, VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja § 42 lg 1 järgi tühine ning see tuleb jätta asja lahendamisel kohaldamata.
31.VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, milliseid Elisa Eesti AS kandis seoses lepingu lõpetamisega. Seega ei kuulu põhivõla koosseisus esitatud käsitlustasu 63,91 euro saamise nõue rahuldamisele ja selle summa võrra tuleb vähendada kostja poolt hüvitamisele kuuluva põhivõla ning sellest tulenevalt ka sissenõutavaks muutunud viivisevõla suurust.
32.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks muus osas. Maakohus leidis õigesti, et hagi ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause järgi aegunud. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
33.Maakohus tuvastas õigesti ka asjaolu, et Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kohtule on esitatud sellekohane 02.12.2014 sõlmitud digitaalselt allkirjastatud nõuete loovutamise leping (t lk 88-91). Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks kostja väiteid selle kohta, et Elisa Eesti AS loovutas juba varem nõude Julianus Inkasso OÜ-le ja et nõue tema vastu esitatakse nõue juba teist korda. 19.12.2014, 30.12.2014 ja 01.02.2016 võlateatisel ja hagihoiatustel on selgelt märgitud, et Julianus Inkasso OÜ esindab hagejat võla sissenõudmisel (t lk 50, 51). Asjaolu, et Elisa Eesti AS volitas Julianus Inkasso OÜ-t enne hagejale nõude loovutamist võlgnevust kostjalt sisse nõudma, ei tähenda nõude loovutamist, nagu kostja ekslikult leiab.
34.Kostja lisas apellatsioonkaebusele Julianus Inkasso OÜ 30.10.2013 võlateatise ja 20.05.2016 korduva meeldetuletuse. Kuigi kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses taotlust nimetatud tõendite asja juurde võtmiseks, võtab ringkonnakohus need vastu põhjusel, et maakohus menetles asja lihtmenetluses ja kostja osaleb menetluses ilma esindajata, mistõttu tal ei ole ilmselt teadmisi selle kohta, millal ja millises korras tuleb tõendeid esitada. Ringkonnakohus annab nendele tõenditele järgnevalt ka hinnangu.
35.30.10.2013 võlateatises märkis Julianus Inkasso OÜ, et ta on Elisa Eesti AS poolt volitatud kostjalt võlga sisse nõudma (t lk 115) ja 20.05.2016 korduvas meeldetuletuses, et ta esindab võla sissenõudmisel hagejat (t lk 116). Seega on ka nende tõenditega tõendatud, et Julianus Inkasso OÜ tegeles algul Elisa Eesti AS ja pärast nõude loovutamist uue sissenõudja OÜ
Aktiva Finants volituse alusel kostjalt võla sissenõudmisega. Ka nimetatud tõendid ei tõenda Elisa Eesti AS poolt nõude loovutamist Julianus Inkasso OÜ-le, nagu kostja leiab.
36.TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 kohaselt volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohtuvaidluses esindab hagejat lepinguline esindaja, Julianuse Õigusbüroo OÜ jurist Gerda Kabrits. Kohtule on esitatud vastavad volikirjad. Seega ei ole õige kostja seisukoht, et Julianuse Õigusbüroo OÜ ei saa hagejat esindada.
37.Arvestades ringkonnakohtu seisukohta, et hagi ei kuulu käsitlustasu väljamõistmise osas rahuldamisele, kujuneb kostjalt hageja kasuks väljamõistetav summa järgmiselt. Käsitlustasu 63,91 euro nõue on kajastatud arvel nr 2007818290, mille maksetähtaeg oli 15.10.2013. Seega tuleb kostjal tasuda sellel arvel näidatud teenuste eest 193,80 eurot, mitte 257,71 eurot, nagu nõudis hageja. Sissenõutavaks muutunud viivis on sellelt summalt 03.01.2017 seisuga 50,65 eurot. Kokku on seega võlgnevuse arvestus järgmine: arvel nr 2007162280 märgitud teenuste eest tuleb kostjal tasuda 53,86 eurot, tasumise tähtaeg oli 15.07.2013, viivisevõlg 03.01.2017 seisuga 15,01 eurot; arvel nr 2007361156 märgitud teenuste eest 57,50 eurot, tasumise tähtaeg oli 15.08.2013, viivisevõlg 03.01.2017 seisuga 15,64 eurot; arvel nr 2007567886 märgitud teenuste eest 193,80 eurot, tasumise tähtaeg oli 15.10.2013, viivisevõlg 03.01.2017 seisuga 50,65 eurot. Seega on põhivõlg kokku 358,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlg kokku 95,43 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti on kostja kohustatud hüvitama hagejale VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 30 eurot, nagu leidis õigesti ka maakohus.
38.Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, mille järgi on hagi rahuldatud 86% ulatuses ja rahuldamata jäetud 14% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 325 eurot, millest riigilõiv on 125 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Kostja peab hüvitama maakohtu menetluskuludest vastavalt tema kanda jäetud osale 279,50 eurot, millest riigilõiv on 107,50 eurot ja õigusabikulud 172 eurot. Kostja peab tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
39.Kostjal tuleb hagejale hüvitada ka 86% ja hagejal kostjale 14% apellatsioonimenetluse kuludest. Hageja palus kostjalt apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista 120 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt koostas hageja esindaja ja esitas ringkonnakohtule kaks vastust, milleks kulus aega kokku 1 tund. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on vastuste koostamise ajakulu ja esindaja tunnihind mõistlik. Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude suurus on 120 eurost 86%, s.o 103,20 eurot. Kostja menetluskuluks on riigilõiv suurusega 125 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 14%, s.o 17,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 85,70 eurot (õigusabikulu).
40.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja 06.02.2018 menetlusdokumendis esitatud taotluse võtta asja juurde Elisa Eesti AS 05.02.2018 kiri. Ringkonnakohus leiab, et tõend on esitatud hilinemisega. TsMS § 633 lg 3 järgi tuleb apellatsioonkaebusele lisada esimese astme kohtus esitamata tõendid, mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. Kostja ei ole TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhistanud tõendi hilisema esitamise lubatavust. Kostjal oli aastaid võimalik teha oma võlgnevusega seotud asjaolude, sh Julianus Inkasso OÜ 30.10.2013 võlateatise nr 1536902 kohta järelepärimisi Elisa Eesti AS-le. Kostja ei ole põhistanud, et tal tekkis see võimalus alles 2018.aasta veebruaris. Tõele ei vasta kostja
väide, et ta sai ka 30.10.2013 võlateatise kätte alles 05.02.2018. Kostja esitas selle võlateatise ringkonnakohtule ka koos apellatsioonkaebusega. Seega pidi see teatis olema kostjal varasemalt olemas. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.