Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

ilmselt koostatud õigusteadmisi omava isiku poolt ning kostja esindaja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud dokumendid olid koostatud lepingulise esindaja poolt. Apellatsioonkaebus

seisukohal, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise perioodil 12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 väidetavalt läbi viidud toimingute eest, mida tegi kostja isiklikult. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 2). Nimetatud kohtuvälistest kuludest on hüvitatavad vaid menetlusosaliste esindajate kulud, sest TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele. Menetlusosaliste esindajate kulud on hüvitatavad põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalise kulud seoses esindaja kasutamisega (õigusabi kulu) loetakse õiguskirjanduse ja kohtupraktika järgi TsMS § 144 p 2 mõttes kuluks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (1) tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud TsMS §-s 218 toodud loetelus; (2) esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames; (3) esindaja on füüsiline isik ja ta on menetluse ajal kohtule ja teisele menetlusosalisele teada; (4) esindaja tegevus on menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel) (vt nt Riigikohtu 12.10.2011 määrust asjas nr 3-2-1-80-11, p-d 23-25). Kui asja materjalidest ei nähtu esindaja toimingud, puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks (vt nt Riigikohtu 22.10.2012 otsust asjas nr 3-3-1-46-12, p 33). Vastavalt 18.10.2017 kostja menetluskulude nimekirjale (I kd lk 266-267) on kostja esindajad praeguses menetluses olnud advokaadid Raiko Lipstok, Kaarel Berg ja Anet Kaasik. Neist kolmest on kohtutoimiku kohaselt menetlusdokumente allkirjastanud ja esitanud vandeadvokaat R. Lipstok (kostja 06.04.2017 vastus, I kd lk 123-126) ning vandeadvokaat A. Kaasik (kostja 18.10.2017 menetluskulude nimekiri, I kd lk 266-267 ja kostja 20.10.2017 täiendav menetluskulude nimekiri, I kd lk 288-289). Kohtuistungitel osales kostja ühel korral esindajata ja 18.10.2017 istungil koos vandeadvokaat A. Kaasikuga (I kd lk 269-284). Palve võimaldada advokaatidele R. Lipstokile ja K. Bergile e-toimikule ligipääs esitati 06.04.2017 (I kd lk 131) ja advokaat A. Kaasikule 20.10.2017 (I kd lk 285). Enamus menetlusdokumentidest allkirjastas ja esitas kohtule kostja isiklikult (vt nt kostja 15.07.2016 vastust hagile, I kd lk 4853; kostja 02.09.2016 vastust hagejate vastusele, I kd lk 72-73; kostja 16.12.2016 vastust apellatsioonile, I kd lk 98-99). Samuti suhtles kostja kohtuga peamiselt ise (vt nt kostja 15.07.2016 e-kirja, I kd lk 60; kostja 02.09.2016 e-kirja, I kd lk 75; kostja 25.08.2017 taotlust protokolli parandamiseks, I kd lk 161). Seega, kuna kostja allkirjastas 15.07.2016 menetlusdokumendi ja esitas selle kohtule ise, kostja hilisemad esindajad soovisid juurdepääsu e-toimikus olevatele kohtuasja materjalidele alles 2017. aasta teises ja neljandas kvartalis ning teistele menetlusosalistele ei olnud 2016. aastal teada, et kostjal võis olla menetluses esindaja, s.t tegu oli kuluga, mida ei saanud vastaspool ette näha (vt ka Riigikohtu 23.11.2011 määrust asjas nr 3-2-1-112-11, p 17), ei olnud menetluskulu nimekirjas viidatud dokumendi koostamise kulu võimalik käsitleda õigusabi kuluna ja seda ei saanud teiselt poolelt põhjendatud ulatuses välja mõista. Pelgalt argumendid, et koostatud menetlusdokument oli asjalik ja kulu kajastus advokaadibüroo menetluskulude nimekirjas, ei olnud piisavad väidetava kulu (5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks) vastaspoolelt väljamõistmiseks. Maakohus, leides otsuses vastupidist, ületas diskretsiooni piire. Teine vaidlusalune dokument, s.o kostja 02.10.2017 vastus hageja 06.08.2017 menetlusdokumendile oli samuti allkirjastatud kostja enda poolt, s.t esindaja tegevus ei olnud

vastaspoolele ja kohtule nähtav. Seepärast ei olnud selle dokumendi koostamise kulu sarnaselt eelnevaga võimalik käsitleda õigusabi kuluna ja seda ei saanud teiselt poolelt põhjendatud ulatuses välja mõista. Maakohus, leides otsuses vastupidist, ületas diskretsiooni piire. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja vähendada hagejalt väljamõistetavat kostja põhjendatud menetluskulu hüvitist 1 296 euro võrra (9 x 120 x 1,2). Kuivõrd maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 526,4 eurot ja ringkonnakohus vähendas seda 1 296 euro võrra, kuulub lõppastmes hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 2 230,4 euro suurune hüvitis. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.