ET ja MT hagi MO vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07. oktoobri 2016 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ET ja MT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 5106,24 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja I: ET (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: MT (isikukood XXXXXXXXXXX) hagejate lepinguline esindaja Tarvo Ilves
ja
Kostja: MO (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 07. oktoobri 2016 vaheotsus ja saata asi tervikuna uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ET ja MT esitasid 19.06.2016 Harju Maakohtule hagi MO vastu, paludes kostjalt välja mõista alusetult saadud 5955,95 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku kalastusega tegeleva OÜ M asutamises. Ettevõtte tegevuseks vajaliku varustuse soetamise kulust 12 000 eurost pidid 50% maksma hagejad ja 50% kostja. Varustus sisaldas kalapüügiõigust, 10 kalavõrku, ühte kolmemeetrist mõrda ja 3 angerja rüsa koos ankrute, kettide ja tiivastega. Ettevõtte osanikeks ja juhatuse liikmeteks pidid saama hageja I ja kostja.
3.Hageja I kandis kostja pangakontole kokkuleppe täitmiseks 1040 eurot ja hageja II 6015,95 eurot. OÜ M kanti ümberkujundamise tulemusena registrisse 07.05.2012 ja juhatuse liikmeks on märgitud kostja. Ettevõtte tegevuskulud on hagejate ja kostja vahel jagatud võrdselt. Hagejad on tasunud kostjale kokku 2000 eurot nii pangaülekannetega kui ka sularahas.
4.Kevadel 2014 teatas kostja, et ei soovi hagejat I OÜ M osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistada ning ostab hagejate osaluse välja. Kostja lubas tasuda hagejatele ühe aasta jooksul 7900 eurot, kuid ta tagastas hagejatele vaid 1100 eurot.
5.Kuna hagejate eesmärk kostjale raha ülekannete tegemisel oli ühise ettevõtlusega tegelemine, st OÜ M osanikuks saamine, ettevõtte juhtimises osalemine ja tulu saamine, kuid see ei realiseerunud, on kostja saanud hagejatelt 5955,95 eurot õigusliku aluseta. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus kohaldada aegumist ja teha selle kohta vaheotsus. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
7.Hagejate esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Hagejad ja kostja ei ole kunagi leppinud kokku OÜ M asutamises, ostmises või osaluste jaotamises ja juhtimises. Sellised kokkulepped peaks olema sõlmitud notariaalses vormis, kuid neid ei ole sõlmitud ka suuliselt. Hagejad ei ole osalenud ettevõtte soetus- või tegevuskulude kandmises ega panustanud ettevõtte tegevusse muul moel. Hagejate väited on tõendamata. Hagejad ei ole OÜ-le M mistahes summasid üle kandnud. Kostja ei ole lubanud hagejatele 7900 eurot maksta. OÜ-le M ei ole hagejate väidetud varustust kunagi soetatud. Samuti ei ole OÜ M hagejate väidetud 12 000 eurot kellelegi maksnud.
8.Hagejate poolt kostjale üle kantud summade põhjus on hoopis teistsugune. Hageja II poolt kostjale tehtud esimese kolme ülekande (perioodil 2009-2011 veebruar) põhjus oli peredevaheline arveldamine. Hageja II ja kostja elukaaslane on nimelt vennad. 2011.a lõpus
ja 2012.a üle kantud summade eest ostis kostja koos oma professionaalsest kalamehest elukaaslasega hagejale II kalapüügivarustuse. Hageja II soovis asuda elama Saaremaale ja hakata tegelema kalapüügiga. Hageja II kasutas varustust ainult mõned korrad, misjärel kaotas kalapüügi vastu huvi. Varustus seisab kasutult kostja juures juba ligi 4 aastat. Hagejal II on võimalus oma varustus igal ajal ära viia.
9.Hageja I poolt kostjale üle kantud summad olid kostja poolt hagejale II antud 1000 euro suuruse laenu tagasimaksed. Hageja II võlgneb kostjale veel 1100 eurot, mille kostja kandis hagejale II laenuna 2016. aastal.
10.Hageja II ülekanded, mis hagejate arvates on tasutud aluseta, on tehtud perioodil 2009 – 2012. Hagi esitati 19.06.2016, st enam kui 3 aastat hiljem. Hageja II nõuded on seega aegunud isegi juhul, kui eeldada hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust. Hageja I tehtud ülekannetest on igal juhul aegunud esimene, 31.05.2013 tehtud ülekanne. Aegunud võib olla ka 19.06.2013 tehtud ülekanne. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus tegi vaheotsuse, millega jättis aegumise tõttu rahuldamata kostja I nõude 31.05.2013 tehtud 200 euro suuruse makse tagasinõudmiseks ja kostja II nõude perioodil 15.12.2009-11.12.2012 tehtud maksete tagasinõudmiseks. Kohus otsustas jätkata menetlust kostja I nõude osas 19.06.2013 üle kantud 500 euro ja 02.07.2013 üle kantud 340 euro tagastamiseks. Sama otsusega jättis kohus rahuldamata hagejate taotluse dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.
12.Vaidlust ei ole selles, et hageja II kandis kostjale 15.12.2009 (otsuses ekslikult märgitud kuupäev 15.12.2016) üle 1070 krooni, 12.01.2010 5000 krooni, 02.02.2011 322 eurot; 06.12.2011 500 eurot, 10.12.2011 450 eurot, 23.01.2012 1000 eurot, 21.02.2012 1500 eurot, 01.03.2012 1000 eurot, 24.04.2012 200 eurot, 18.05.2012 30 eurot, 07.09.2012 300 eurot, 26.10.2012 300 eurot ja 11.12.2012 26 eurot - kokku 6015,95 eurot. Hageja I kandis kostjale 31.05.2013 üle 200 eurot, 19.06.2013 500 eurot ja 02.07.2013 340 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja kandis hagejale II 04.04.2016 üle 100 eurot ja 13.05.2016 1000 eurot. Hagejate ja kostja selgitused erinevad selles osas, miks makseid tehti. Tõendite kohaselt on maksete selgituseks märgitud „ülekanne“. Hagejate nõue kostja vastu kvalifitseerub alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.
13.TsÜS § 151 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab alusetute maksete tegemisega (3-2-1-180-14).
14.Hageja II kõik nõuded on igal juhul aegunud. Seda isegi juhul, kui tõele vastab väide, et hagejatele selgus kevadel 2014, et kostja ei soovi hagejat I OÜ M osanikuks ega juhatuse liikmeks vormistada. Osaluse saamisele suunatud kokkulepped pidid kehtivuse omamiseks olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vaidlust ei ole, et sellises vormis kokkuleppeid sõlmitud ei ole. Seetõttu on kõik hagiavalduses väidetud hageja II ülekanded perioodist 2009-2012 tehtud alusetult. Samuti on aegunud hageja I poolt tehtud ülekanded osas, mis tehti 31.05.2013, s.o enam kui 3 aastat enne hagi esitamist. Asjaolu, et hagejad said väidetavalt alles kevadel 2014 aru, et on teinud makseid alusetult, ei mõjuta aegumise algust ega kulgemist. Apellatsioonkaebus
15.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus kohaldas aegumist põhisumma 4728 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise osas ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
16.Vaheotsuse tegemine, hagejate esitatud tõendite uurimata jätmine ja tõendite välja nõudmata jätmine rikuvad hagejate õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kohus hindas valesti menetluses kogutud tõendeid ja keeldus põhjendamatult täiendavate tõendite kogumisest.
17.Vaheotsuse tegemine oli põhjendamatu, kuna hagi aluseks on raha tagastamise nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 449 lg-t 1. Kirjalike tõendite väljanõudmine ja nende uurimine ei või üldjuhul olla kulukas ega keerukas, kui hagejad on esitanud hagiavalduse lisana ka maksekorraldused, millest nähtub, et kostja on saanud korrapäraselt pika perioodi jooksul hagejatelt raha. Kohus kohaldas alusetult ka TsMS § 449 lg-t 3. Alusetu rikastumise nõudest teadasaamise aeg oli kevad 2014 ja seda on võimalik tõendada nii taotletud tõendite kui ka tunnistaja ülekuulamisega.
18.Kohus rikkus vaheotsuse tegemisel TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, mis põhjustas vale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise. Esitatud kviitungid tõendavad, et poolte vahel oli äriline suhe, mis katkes 2014. aastal. Ka kostja märkis, et soetas saadud raha eest püügivahendeid. Püügivahendid olid mõeldud ühise äritegevuse alustamiseks. Seejuures asuti ülekandeid teostama juba enne kui kostja äriühingu omandas.
19.Õige ei ole maakohtu järeldus, et kõik OÜ M osaluse saamisele suunatud kokkulepped oleksid pidanud olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kui ettevõtet ei olnud veel kostja nimele vormistatud ega hagejaid osanikeks võetud, siis ei saanudki osanikuks saamise kohta notariaalset kokkulepet olla. Kostja ei ole esitanud asjakohaseid vastuväited ja tõendeid, mis lükkaks hagejate väited ümber. Vastupidi, kostja märkis enamuse ülekannete kohta, et tegemist oli peredevaheliste ülekannetega, seda tõenditega tõendamata. Samuti väitis kostja, et on hagejate jaoks soetanud püügivahendeid, nende soetamist ja maksumust tõendamata.
20.Maakohus leidis, et alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud, samas asudes hindama poolte vastuväiteid, mistõttu oleks tulnud menetlust jätkata ja vaidlus lahendada sisuliselt. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada täies ulatuses menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
23.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Otsuse tegemisel ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439).
24.Hagiavalduses nõuavad hagejad kostjalt põhivõla 5955,95 euro tagastamist, mille nad on poolte kokkuleppe alusel kostja kontole üle kandnud ühise äritegevuse alustamise eesmärgil vajaliku varustuse soetamiseks ja ettevõtte tegevuskulude katmiseks. Kuna kostja teatas kevadel 2014, et ta ei soovi hagejat I OÜ M osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistada, ei
realiseerunud hagejate eesmärk tegeleda ühise ettevõtlusega, saada OÜ M osanikuks, osaleda ettevõtte juhtimises ja saada tulu. Hagejad nõuavad kostjalt ka viivist.
25.Kostja teatas vastuses hagile, et hagejate esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Ta on hagejatelt raha küll saanud, kuid temale raha ülekandmise põhjus on hoopis teistsugune. Hageja II poolt kostjale tehtud esimese kolme ülekande (perioodil 2009-2011 veebruar) põhjus oli peredevaheline arveldamine. 2011.a lõpus ja 2012.a üle kantud summade eest ostis kostja hagejale II kalapüügivarustuse, mis seisab kasutult kostja juures juba ligi 4 aastat ja mille hagejal II võib igal ajal ära viia. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks.
26.Hagiavaldusest nähtub, et hagejad esitasid ühise rahalise nõude kaashagejatena. Nõude sõnastusest järeldub, et nad ei jaganud kostja kohustust. Seega ei võinud maakohus omal algatusel hagejate nõudeid muuta ja vaheotsuse tegemisel otsustada, millise summa osas jääb aegumise tõttu rahuldamata hageja I nõue ja millise summa osas hageja II nõue. Hagejate tegelikku nõuet (ühist nõuet) maakohus ei lahendanud. Vaheotsus tuleb juba eelmärgitud põhjusel tühistada ja asi saata lahendamiseks esimese astme kohtule.
27.Täiendavalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et kohus ei ole seotud poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vaheotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemise otsustamisel tuleb kohtul alati kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ei võimalda aegumise kohaldamise küsimuse lahendamine enne asja sisulist lahendamist menetlust lihtsustada ja kiirendada, kuna maakohus jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata osaliselt ja otsustas jätkata ülejäänud nõude osas menetlust. Sellises olukorras ei täida vaheotsuse tegemine oma eesmärki.
28.Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus vaheotsuse aegumise kohta ka ennatlikult, kuna ei selgitanud eelmenetluses välja hagejate nõude kvalifitseerimiseks vajalikke asjaolusid. Vaheotsuse tegemist sätestab TsMS § 449, mille lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohus leidnud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel.
29.Iseenesest ei ole välistatud otsustada nõude aegumise üle hageja esiletoodud asjaolude alusel nende õigsust eeldades, kui vaidluse asjaolud seda võimaldavad ja nende kohaselt oleks nõue aegunud. See eeldab aga, et hageja poolt esile toodud asjaolud oleksid nõude aegumise üle otsustamiseks piisavad. Käesolevas asjas see nii ei ole.
30.Maakohus ei tuvastanud poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, kas kostja on hagejate arvel alusetult rikastunud, vaid lähtus hagejate sellekohasest õiguslikust hinnangust. Ringkonnakohus rõhutab, et kohus ei ole rahalise nõude korral seotud hagejate viidatud õigusliku alusega (alusetu rikastumine), vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel lahendada nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).
31.Hagejate rahalist nõuet tuleb alati esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi.
Maakohus ei kontrollinud hagejate nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel saaks selle hagejate esitatud asjaoludel rahuldada. Kohus hindas hagejate nõuet ebaõigesti üksnes kohustuse täitmisena saadu tagastamise nõudena VÕS § 1028 järgi, arvestamata hagiavalduses hagejate poolt esile toodud asjaolusid, mis võimaldavad kaaluda ka nõude teistsugust kvalifitseerimist. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolude alusel võib pooltevahelises õigussuhtes näha antud juhul ka seltsingu elemente.
32.Selleks, et teha kindlaks, kas poolte vahel võis olla seltsing, tuleb kindlaks teha, kas pooltel oli kokkulepe ühise äriühingu asutamiseks, samuti selle jaoks varustuse soetamise, tegevuskulude kandmise ja tulu jaotamise kohta. Kui pooled pidid kalapüügivarustust kasutama ning kasumit teenima ja jaotama ühiselt, võisid nad olla sõlminud seltsingulepingu (VÕS § 580 lg 1). Kui aga hagejad pidid kostjale raha üle andma oma panustena ja seejärel pidi kostja korraldama nii kalapüügivarustuse kasutamist ja majandamist kui ka kasumi jaotamist, viitab see pigem vaikivale seltsingule (VÕS § 610 lg 1), kus hagejad on vaikivad seltsinglased ja kostja ettevõtja, kes korraldab majandustegevust tema kontrollitava äriühingu OÜ M kaudu. Sel juhul pidi kostja aga tagama, et äriühingu vara kasutamisega saadud kasu jaotatakse hagejatega, milleks võis kostja ja OÜ M vahel olla leping, võimalik, et samuti vaikiva seltsingu leping.
33.Seega ei ole välistatud, et nõude saab esitatud asjaoludel kvalifitseerida sõltuvalt sellest, kas tegu on seltsingu või vaikiva seltsinguga, ka VÕS § 603 lg 1 või § 617 lg 1 järgseks seltsingusse tehtud panuse tagastamise nõudeks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda pooltega arutada. Kui maakohus tuvastab seltsingulepingu (või vaikiva seltsingu lepingu) olemasolu, tuleb kindlaks teha ka see, kas seltsinguleping (või vaikiva seltsingu leping) on lõppenud ja millal see toimus ning kas ja kui suured panused tuleb seltsinglastele (või vaikivatele seltsinglastele) tagastada.
34.Asjaolu, et hagejad ei ole raha üle kandnud OÜ-le M, ei välista pooltevahelist seltsingut või vaikivat seltsingut ning seltsinguvaraks saab lugeda sisuliselt võimaluse korraldada kalapüügivahendite kasutamist tulu teenimiseks, mida kostja sai teha eelnimetatud äriühingu kaudu. Välistatud ei ole ka see, et seltsinglaseks (või ettevõtjaks vaikiva seltsingu korral) saab lugeda OÜ M ning nõuda temalt panuse tagastamist ja jätta kostja vastu esitatud panuse tagastamise nõue rahuldamata. Selleks tuleks aga vastavad asjaolud tuvastada.
35.Kui seltsing kehtib ega ole ülesütlemisega või muul alusel lõppenud, ei saa panuse tagastamise nõue olla sissenõutavaks muutunud ega seega ka aegunud. Hagiavalduses märgitu kohaselt võis seltsing (või vaikiv seltsing) lõppeda kevadel 2014. Kui seltsing lõppes kostja ülesütlemisega 2014.a, muutus sellest ajast sissenõutavaks ka panuse tagastamise nõue ja see ei ole aegunud.
36.Hagejad ei ole esile toonud selgeid asjaolusid selle kohta, milles pooled täpselt kokku leppisid, s.t kuidas oleks pidanud kalapüügivarustuse kasutamine ning sellega tulu teenimine ja kasumi jaotamine kokkuleppe järgi toimuma. Kuna pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud, tuleb maakohtul asja lahendamiseks kindlaks teha, milles hagiavalduses märgitud kokkulepe täpselt seisnes ja kes olid selle kokkuleppe osalised. Kohtul tuleb hinnata poolte tegelikku tahet TsÜS § 75 ja VÕS § 29 reegleid järgides.
37.Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et pooled ei sõlminud notariaalset kokkulepet OÜ M osaluse saamiseks. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige, sest hagejad ei ole esitanud osaühingu osaga ja osanikuõigustega seonduvaid nõudeid.
38.Maakohus jättis ka tähelepanuta, et hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt soovis äritegevuses osaleda hageja I, mitte mõlemad hagejad. Hageja II osas ei ole selliseid
asjaolusid esitatud. Maakohus oleks pidanud tegema hagejatele ettepaneku hagiavalduse täpsustamiseks, sest hagejad on esitanud ühise nõude, kuid avaldusest ei nähtu, mis põhjusel käsitlevad nad end ühisvõlausaldajatena VÕS § 72 tähenduses või solidaarvõlausaldajatena VÕS § 73 tähenduses. Maakohus jättis selle kohustuse täitmata.
39.Kostja eitas hagiavalduses märgitud kokkuleppe olemasolu. Samas on tema vastuväited ebamäärased selles osas, mida ta peab silmas peredevahelise arvelduse all ja seetõttu ei ole nende järgi võimalik kvalifitseerida, milline õigussuhe võis poolte vahel olla ajal, mil hagejad kandsid tema kontole raha. Kohtul tuleb teha kostjale ettepanek eelmärgitud osas vastuväidete täpsustamiseks ja väiteid kinnitavate tõendite esitamiseks. 2011.a lõpus ja 2012.a hagejate poolt üle kantud raha eest ostis kostja hagejale II väidetavalt kalapüügivarustuse, mida saab selle tõendatuse korral käsitleda käsundi täitmisena (VÕS § 619). Kohtul tuleb seega asja lahendamiseks kindlaks teha, millisel eesmärgil hagejad kostjale raha üle kandsid ning kas ja millisel alusel on hagejatel õigus nõuda raha tagastamist. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid, et tal ei ole kohustust hagejatele raha tagastada.
40.Maakohus rikkus TsMS § 351 ja jättis täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kuna poolte seisukohad on vastuolulised ja ebaselged ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik nõuet kvalifitseerida ja asja lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmenetluse puudused kõrvaldada, tehes selgeks poolte seisukohad ja arutades nendega õiguslikku olukorda. Pooltele tuleb tagada ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
41.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere