Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1(4)

2-10-34426 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 11. detsembri 2012 määrusega lõpetati võlgniku K V pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Määruse resolutsiooni punktiga 2 kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: 1) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu II järgu nõue summas 2409,13 eurot; 2) E T II järgu nõue summas 28 760,24 eurot. Määruse resolutsiooni punktiga 5 algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruandeid 2013, 2016 ja 2017 aastate eest. 2014 ja 2015 aastate eest on jäetud aruanded võlgniku poolt kohtule esitamata. 2013 aasta aruande kohaselt viibis võlgnik Viru Vanglas, ei töötanud. 2016 aasta aruande kohaselt puudusid võlgnikul 2014 aprillist kuni 2016 juulini ametlikud sissetulekud. Alates 2016 juulist võlgnik töötab ja saab palka. Võlausaldajatele pole ta väljamakseid tehtud, kuna pole olnud sissetulekuid, millest teha seadusega ettenähtud makseid. 2017 aasta aruande kohaselt võlgnik töötab ja aasta jooksul maksis ühe võla summas 50 eurot kohtutäiturile. Teisi väljamakseid ei teinud. Esitatud on ka võlgniku konto väljavõtted. Võlausaldaja I vastuse kohaselt märgitud ajavahemikus puuduvad võlgniku poolt tehtavad väljamaksed nõuete katteks. Võlausaldaja I palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja I ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja II 20. veebruari 2017 vastuse kohaselt ei ole võlausaldaja II saanud võlgnikult mingit hüvitist ajavahemikul 01. detsember 2013 – 01. detsember 2016. Võlausaldaja II seisukohta võlgniku kohustusest vabastamise ja kohtuistungil ärakuulamise osas kohtule esitanud ei ole. Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et ei soovi esitada võlgadest vabastamise taotlust. Võlgniku väitel tema sissetulekud on peale vabanemist väga väiksed ja terve aasta ei olnud tal üldse sissetulekut. Pangarve on arestitud. Võlgnik on nõus, et kohus lõpetab menetluse. Võlgnik ei soovi võlgadest vabastamist, kuna enamus võlgnevusest tuleneb kahju hüvitamise nõudest, mille osas võlgade vabastamise menetlusega võlgnevusest ei vabastata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruannetega, võlgniku konto väljavõtetega, samuti võlgniku kohtule esitatud taotlusega, võlausaldajate seisukohaga ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 2(4)

2-10-34426 PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et ei soovi esitada võlgadest vabastamise taotlust. Võlgnik on nõus, et kohus lõpetab menetluse. Arvestades, et võlgnik ei soovi esitada võlgadest vabastamise taotlust, ei pea kohus vajalikuks võlgnikku vande all ärakuulata. Võlausaldaja I ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja I ei soovinud olla ärakuulatud kohtuistungil. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Viru Maakohtu 11. detsembri 2012 määruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses (t.l.-149-158, kd I). Kohus tuvastas, et Maksu ja Tolliameti andmetel töötas võlgnik alates 2014 aastast ajutiselt; alates 2016 aastast töötab võlgnik kogu aeg ja saab igakuiselt töötasu (t.l.-122, kd II). Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt saab ta töötasu 2016/2017 aastal keskmiselt 400 eurot kuus (t.l.-130-145, kd. II). Kuid menetluse kestel ei ole võlausaldajatele ühtegi makset tasutud. Võlgnik teatas kohtule, et ise ei soovi võlgadest vabastamist (t.l.-158-159, kd II). Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi, kuna võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd võlgnik ei ole tasunud ühtegi makset nõude katteks, samuti teatas võlgnik kohtule, et ta ei soovi võlgadest vabastamist, puuduvad alused isiku kohustustest vabastamiseks ja tuleb keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Arvestades, et võlgnik ei soovinud esitada kohtule võlgadest vabastamise taotlust ja kohus omal algatusel tuvastas, et on alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata, puudub kohtul vajadus anda sisulist hinnangut võlausaldaja I taotlusele võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus jättis võlgnik kohustustest vabastamata ja sellega on võlausaldaja I taotlus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldatud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. 3(4)

2-10-34426

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgades vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldaja I on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Võlausaldaja II on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.