TCM Estonia OÜ hagi Mxxxxx Axxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes
Hagihind
1492,60 eurot Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn 10617); Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Axxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistrijärgne elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses kirjalikku eelmenetlust ja kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Mxxxxx Aaxxxxx TCM Estonia OÜ kasuks 1372,53 eurot, millest 900 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0,73 eurot intress, 431,80 eurot 06.02.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning 40 eurot võla sissenõudmiskulu.
3.Välja mõista Mxxxxx Axxxxxx TCM Estonia OÜ kasuks alates 07.02.2018. a viivis tagastamata laenu põhiosalt (900 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata TCM Estonia OÜ hagi Mxxxxx Axxxxxx intressi ja võla sissenõudmiskulu nõudes suuremas ulatuses.
5.Toimetada kohtuotsus Mxxxxx Axxxxxx kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 91,40 % ulatuses Mxxxxx Axxxxxkanda ja 8,60 % ulatuses TCM Estonia OÜ kanda.
1 (6)
2.Välja mõista Mxxxxx Axxxxxt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 429,58 eurot.
3.Välja mõista Mxxxxx Axxxxxx TCM Estonia OÜ kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TCM Estonia OÜ esitas 06.10.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Axxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja võla sissenõudmiskulu, kokku 1800 euro saamiseks. Kohus tegi 17.10.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 23.11.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.20.12.2017. a esitas TCM Estonia OÜ Tartu Maakohtule oma nõude Mxxxxx Axxxxxvastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. TCM Estonia OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks Mxxxxx Axxxxxx hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla summas 900 eurot, intressi summas 61,87 eurot, 20.12.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 422,73 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 108 eurot, kokku 1492,60 eurot.
4.Kohus võttis hagi 27.12.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 27.12.2017. a teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Antud juhul ei ole kostja hagile tähtaegselt vastanud. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, mistõttu võib eeldada hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab aga, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei saa kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, vaid teeb TsMS § 407 lg 6 alusel otsuse, millega jätab hagi õiguslikult põhjendamata osas rahuldamata.
2 (6)
5.1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid IPD Digital Estonia OÜ ja kostja 12.01.2012. a laenulepingu, mille alusel andis IPD Digital Estonia OÜ kostjale laenu 900 eurot, tagastamise tähtajaga 14.02.2012. a ja intressimääraga 82,50% aastas. Kostja jättis laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata ja ei tagastanud laenuandjale laenusummat ega intresse tähtaegselt. Kostjal on tagastamata laenu põhiosa summas 900 eurot ja intress laenu kasutamise aja eest 61,87 eurot. Laenuandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.2.Laenuandja andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. Kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
5.3.Kohus leiab, et arvestades laenuandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimusi, saab lugeda tehingu heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 2 teise lause kohaselt tuli tarbijakrediidilepingute puhul eeldada, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja poolt sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt anti kostjale laenu 900 eurot intressimääraga 82,50% aastas. Laenu krediidikulukuse määr aasta kohta on 181,36 %. Eesti Panga poolt jaanuaris 2012. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 36,40 %. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab kehtinud TsÜS § 86 lg 2 alusel lugeda, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-13 (p 22) asunud seisukohale, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra üle kuue korra, siis saab lugeda, et kohustuste vahekord on
3 (6)
erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama. Antud juhul ületab kostja poolt sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra ca 5 korda, mis on ligilähedane Riigikohtu lahendis viidatud määrale. Kohus leiab, et arvestades krediidi kulukuse määra suurust, saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning tulenevalt Riigikohtu lahendis antud suunistest ei pea kohus sellises olukorras lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa (900 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012. a oli 1%. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 15.02.2012. a kuni 14.02.2012.a, s.o perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni. Intress 900 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras selle perioodi eest on kokku 0,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 900 eurot ja intress summas 0,73 eurot.
5.4.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 15.02.2012. a kuni täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tühise lepingu järgi alusetult saadud laenusumma, s.o 900 euro tagastamisega hagejale viivitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud perioodil alates 15.02.2012. a, s.o alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni 20.12.2017. a, s.o kuni hagi esitamiseni (2135 päeva eest) viivise suuruseks
4 (6)
VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras kokku 422,73 eurot. Kohus arvestas, et alates 21.12.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 06.02.2018. a on viivis VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras 9,07 eurot (900 eurot x 0,021% x 48 päeva). Kokku on viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 431,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 07.02.2018. a välja viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.5.Lisaks põhivõlale, intressile ja viivisele nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmisega seostud kulude hüvitamist summas 108 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldada võlgnikupoolse rikkumise korral nõuda võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja on raha maksmise kohustust rikkunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole vaidlustanud ka taotletava kahju suurust. Seadusega on aga võla sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt piiratud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt temaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Antud juhul on hageja põhinõue kostja vastu 900 eurot, s.o üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Seega saab hageja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijast kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot. Sissenõudmiskulude nõude suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata.
4.6.Eeltoodut arvestades, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1372,53 eurot, millest 900 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0,73 eurot intress, 431,80 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning 40 eurot võla sissenõudmiskulu. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud kuni nõude täitmiseni. Ülejäänud osas, s.o intressi ja võla sissenõudmiskulude nõudes suuremas ulatuses, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi täieliku rahuldamise korral oleks kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja mõistetud 1501,67 eurot (sh 900 eurot tagastamata laenu põhiosa, 61,87 eurot intress, 108 eurot võla sissenõudmiskulu ja 431,80 eurot sissenõutavaks muutunus viivis), siis antud juhul mõistab kohus kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja 1372,52 eurot (sh 900 eurot tagastamata laenu põhiosa, 0,73 eurot intress, 431,80 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võla sissenõudmiskulu). Seega rahuldab kohus hagi 91,40 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 91,40 % menetluskuludest kostja kanda ja 8,60 % hageja kanda.
5 (6)
6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku 470 eurot, sh 200 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hiljem hagiavalduse koos lisadega. Kohus hindab, et arvestades vajalikele toimingutele eeldatavalt kulunud aega ning sarnastes asjades keskmist esindaja tasumäära, on esindaja tasu kokku summas 270 eurot mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 470 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 91,40 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 429,58 eurot (470 eurot x 91,40 %). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.