Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-11147 Meelis Käsnapuu hagi ASMO OÜ vastu 11 106 euro 11 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 592 eurot 30 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2024. a otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
ASMO OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
1.aprilli 2025. a kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Meelis Käsnapuu (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar Kostja (apellant) ASMO OÜ (registrikood 10911926), esindajad juhatuse liige Jarno Bürkland ja vandeadvokaat Siret Saks
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta rahuldamata ASMO OÜ 1. aprilli 2025. a kohtuistungil esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud ASMO OÜ kanda.
Määrata kindlaks Meelis Käsnapuu apellatsiooniastme hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista ASMO OÜ-lt Meelis Käsnapuu kasuks menetluskulude katteks välja 1500 eurot 60 senti.
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb ASMO OÜ-l tasuda Meelis Käsnapuule viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Meelis Käsnapuu (hageja) esitas 7. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi ASMO OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 10 000 eurot, sellelt summalt arvestatud intressi ajavahemiku 19. mai 2023 kuni 29. mai 2023 eest 12 eurot 5 senti ning sõidukiga seoses kantud kulu 462 eurot 91 senti (sh sõiduki registreerimise riigilõiv 130 eurot, registreerimismärgi vahetus 82 eurot, liikluskindlustuse makse 50 eurot 91 senti ning Autohospidal OÜ-le sularahas tasutud 200 eurot). Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud 643 eurot 20 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 233 eurot 76 senti ning viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras 11 106 euro 11 sendi suuruselt põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana 16. mail 2023 kaubiku Ford Transit Connect (vin kood: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) müügilepingu hinnaga 10 000 eurot. Vahetult pärast ostu ilmnesid auto mootoris tõsised vead, mis takistasid sõitmist. Mootorist kadus jõud. Hageja teavitas sellest kostjat samal päeval. Kostja vaatas sõiduki üle, tunnistas vea olemasolu ning viis sõiduki remonti Autohospidal OÜ-sse (Autohospidal). Auto diagnostika näitas DPF filtri (tahmafiltri) ummistust. Auto mootoril ei olnud jõudu, sest EGRklapp oli füüsiliselt katki, ei tekitanud mootoris vajalikku rõhku ning põhjustas tahmafiltri ummistuse. Kõik tööd autoga teostati kostja esindajaga konsulteerides ja kokku leppides. Vastavalt kostja soovile eemaldati EGR-klapp, kuid see ei lahendanud mootori probleemi. Hageja sai sõiduki Autohospidali remonditöökojast kätte 19. mail 2023 ja asus sellega koju sõitma. Sõidu ajal ilmnes, et mootoririke ei olnud kõrvaldatud. Hageja teavitas sellest kostjat
20.mail 2023. Kuna kostja teatele ei reageerinud, taganes hageja 23. mail 2023 lepingust. Kostja teatas 23. mail 2023 vastusena hagejale, et ei tagane lepingust. Autohospidali kinnitusel uue tahmafiltri paigaldus mootori puudusi ei kõrvalda, sest mootoririkke põhjuseks on vigane EGR- klapp. 2
Hinnangu auto tegelikele puudustele andis hiljem Stik Autolammutus OÜ. Puudus seisneb selles, et mootori jahutussüsteemis on mootoriplokist tulenev rõhk, mistõttu mootor läheb kiiresti keema. Väljalaske süsteemist tuleb valget paksu tossu, mis viitab jahutusvedeliku sattumisele mootori põlemiskambrisse. Mootori diagnostikaga ning arvutiga sellist viga tuvastada ei saa, kuna see on mehhaaniline viga. Tegemist on suure veaga, mootori üle kuumenedes kahjustub see täielikult. Stik Autolammutus OÜ hinnangul on puuduse kõrvaldamise maksumus 1960 eurot 10 senti. Hageja andis 23. mai 2023. a teates kostjale tähtaja lõppenud müügilepingu tagasitäitmiseks
29.maiks 2023. Kuivõrd kostja ei olnud nõus seadusest tulenevaid kohustusi täitma ning on teatanud, et ei kavatse seda teha, oli hageja sunnitud oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks pöörduma õigusnõustaja poole. Hageja esindaja esitas 12. juulil 2023 kostjale nõudeavalduse ja hagihoiatuse. Kostja ei ole nõudeavaldusele vastanud ega hagejale raha tagastanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja on muutnud auto väljalaskesüsteemi tehaseseadeid. Hageja tellis Autohospidalilt tahmafiltri eemaldamise. Tahmafiltri eemaldamine rikub auto tehaseseadeid ning on keelatud. Selline muutmine ei ole kostjast tingitud puudus. Tegemist on hageja poolt tehtud muudatustega, mis on põhjustanud autol puudused. Hageja uuris juba autot ostes, et kes võiks eemaldada Tartus tahmafiltri ja EGR-klapi autol, sest ta oli seda teinud ka teisel autol. Kostja töötaja Y.Y. aitas korraldada hagejal ostetud auto transporti Autohospidali ning viis hageja raudteejaama pärast seda, kui Autohospidal sellise töö vastu võttis. Kostja ei ole esitanud Autohospidalile tellimust müügiobjektiks oleva sõiduki remondiks vaidlusalusel ajavahemikul. Kostja kontrollis autot 16. mail 2023 ning tegi diagnostika, mille järgi kõik näitajad olid normikohased, sh tahmafiltri korrasolekut puudutavad näitajad. Hageja tunnistaja A.A. kinnitas samuti, et diagnostika ei näidanud kõrvalekaldeid tavapärasest.
2.juunil 2023, s.o ligikaudu kaks nädalat pärast auto ostu, väljastatud arve-saatelehel on märgitud, et suurima tõenäosusega on auto plokikaas kõver, vaja taastada ning uus plokikaanetihend panna. Viidatud arve-saateleht ei tõenda, et autol oleks olnud müügi hetkel mingi viga. Lisaks sisaldab hinnapakkumine töid, mis ei ole väidetava rikkega üldse seotud. Samuti on ülepaisutatud remonditööde hind tervikuna.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2024. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 024 eurot 11 senti (sh müügilepingust tulenev ostuhind 10 000 eurot, sõiduki registreerimise tasu 130 eurot, liikluskindlustus 50 eurot 91 senti, Autohospidalile tasutud 200 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 643 eurot 20 senti), intressi 12 eurot 5 senti ning kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1823 eurot 94 senti. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (11 024 eurolt 11 sendilt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 10. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2846 eurot, s.o riigilõivu 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1936 eurot (sh käibemaks). Kohus märkis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on 16. mail 2023 sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes, millega kostja müüs hagejale kaubiku Ford 3
Transit Connect hinnaga 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt taganes hageja lepingust 23. mail 2023. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Pooled ei ole eraldi lepingutingimustes kokku leppinud. Seega peab müüdud ese olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Vähemalt keskmise kvaliteediga sõiduauto peab olema sõidukõlbulik. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Maakohtu hinnangul oli puudus olemas lepingu sõlmimise ajal ning see ei olnud tekitatud ostja (hageja) poolt. Pooled ei vaidle, et vahetult pärast müügilepingu sõlmimist viidi auto Autohospidali. Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjustel ning kelle korraldusel auto sinna viidi. Kohus leidis 8. juuni 2023. a Autohospidal (töökoja) e-kirja ja Autohospidali juhatuse liikme A.A. tunnistuste põhjal, et hageja on tõendanud oma väidet, et auto viidi Autohospidali põhjusel, et sellel ilmnes viga. Auto viidi töökotta ennekõike tahmafiltri probleemiga, mida põhjustas katkine EGR-klapp. Lisaks tugines kohus puuduste tuvastamisel hageja esitatud Stik Autolammutus OÜ arve-saatelehele nr 187181 ning hageja 20. ja 23. mail 2023. a pöördumistele kostja poole. Kostja väide, et sõiduk viidi töökotta ainuüksi seetõttu, et hageja soovis ise tahmafiltri ja EGR- klapi autol eemaldada, maakohtu hinnangul tõendamist ei leidnud. Kostja ei ole vea puudumist müügi hetkel tõendanud. Kohtu hinnangul ei olnud kostja poolt hagejale müüdud sõiduk vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 mõttes, kuna sõidukil esinevatest puudustest tulenevalt ei olnud sõidukiga võimalik liigelda, s.t sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada ning seetõttu on hageja olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta sõidukit ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Kostja väiteid, et hageja on ise puuduse tekitanud, ei lugenud kohus tõendatuks. Isegi kui tahmafilter oleks eemaldatud pelgalt hageja soovil, oleks autoga tunnistaja A.A. ütlustest järelduvalt saanud eelduslikult jätkuvalt liikluses osaleda ning etteheidetav jõu kadu ei ole tingitud tahmafiltri eemaldamisest. Kostja vastutab puuduse eest. Kostja esitatud diagnostikalehed sõidukile 16. mail 2023 teostatud diagnostika kohta ei tõenda, et müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil puudusi ei esinenud. Asjaolu, et diagnoostikaga vigu ei tuvastanud, ei vabasta kostja vastutusest. VÕS § 218 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest reeglina alati, eeldusel, et mittevastavus või selle tekkimise põhjus eksisteeris asja ostjale ülemineku hetkel, kusjuures nimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasub ostjal. Kohus on eespool leidnud, et hageja tõendas sõidukil puuduse olemasolu üleandmise hetkel. Asjas välja toodud asjaoluside põhjal ei saa väita, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal puudustest või pidi seda teadma (VÕS § 218 lg 4). Samuti ei ole tuvastatud, et pooled oleks sõlminud kostja
4
kui müüja vastutust piirava kokkuleppe (VÕS § 221 lg 2). Hageja on teatanud puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1). Hageja taganes lepingust. VÕS § 223 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest. VÕS § 223 lg 5 sätestab, et ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud ebaolulise puudusega. Kohus leidis, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Sõidukil esinesid puudused koheselt pärast müügilepingu sõlmimist ning neid puuduseid Autohospidalis ei kõrvaldatud. Kohtu hinnangul tähtsust ei oma asjaolu, kui tegelik puudus tehti kindlaks pärast taganemist hilisema diagnostika käigus. Kostja on taganemisavalduse 23. mail 2023 kätte saanud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuivõrd hageja sai puudustega auto ning taganes kehtivalt lepingust, tuleb hageja põhinõue 10 000 euro saamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel rahuldada. Hagejal on õigus saada tagasi sõiduki eest tasutud summa 10 000 eurot ning kostjal on õigus nõuda sõiduki tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 viimase lause ja VÕS § 94 järgi intressi 12 euro 5 sendi tasumist (intress müügihinna summalt 10 000 eurot määras 4% aastas ajavahemiku eest 19. mai 2023 – 29. mai 2023). Põhjendatud on ka hageja viivisenõue müügihinnalt 10 000 eurolt alates 30. maist 2023. Tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub hageja intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul võlgnetavalt summalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Maakohtu otsuse tegemise seisuga on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis 1669 eurot 77 senti. Sõiduki registreerimise eest makstud 130 eurot ja liikluskindlustuse eest makstud 50 eurot 91 senti on hüvitatavad lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna VÕS § 115 lg 1 alusel. Autohospidalile tasutud 200 eurot on hüvitatav VÕS § 191 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud registreerimismärgi vahetuse kulu (XXXXXXXX) 82 eurot. Hageja on selgitanud, et jätab selle tellitud registreerimismärgi endale. Hageja ei ole kulu registreerimismärgi XXXXXXXX vahetumise eest tõendanud. Kohus leidis, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue 643 eurot 20 senti on põhjendatud ning kuulub VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel rahuldamisele. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista alates 19. juulist 2023 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis sõidukiga seotud kulu ja kohtueelse õigusabikulu nõuetelt kokku 154 eurot 17 senti (55,89 + 63,66 + 34,62). Kokku on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1823 eurot 94 senti (1669,77 + 154,17). Samuti tuleb rahuldada hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis nõuete summalt 11 024 eurot 11 senti VÕS §-s 113 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 10. oktoobrist 2024, kuni põhinõude kohase täitmiseni. 5
Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus leidis õigesti, et peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, kas kostja vastutab selle eest, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ning kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud ja kas kostja peab hagejale hüvitama hagis nõutud summad. Selle tuumküsimuste lahendamisel tegi maakohus aga mitmeid olulisi rikkumisi, mis on endaga kaasa toonud tõendamiskoormuse ebaõige jaotuse ja sellest tulenevalt üllatusliku lahendi ning omakorda tõendite ebaõige hindamise. Sõiduki puuduste tuvastamisel eksis kohus esiteks tõendite hindamisel ja hindas tõendeid ühepoolselt. Tõendid ei kinnita, et sõiduk oleks olnud puudustega. Kostja on esitanud arvukalt tõendeid selle kohta, et müügi hetkel autol puudusi ei olnud. Nii kostja enda diagnostikalehega kui ka tunnistajate A.A. ja Y.Y. ütlustega on tõendatud, et diagnostika autol vigu ei näidanud. Samuti ei leidnud Autohospidal mis tahes puudusi EGR- klapis ning tahmafiltris. Isegi juhul, kui tegemist oleks EGR-klapi ning tahmafiltri mis tahes probleemidega, siis on tegemist tavapäraste kuluosadega, mida tulebki vahetada. Esitatud tõenditest ei nähtu, et müügi hetkel oleks olnud auto plokikaane tihendiga mis tahes probleeme. Seega ei saanud taganemisõigust üleüldse tekkida. Teiseks, olukorras kus väidetavad puudused sõidukil esineks, tuleb kohtul tuvastada seda, kas tegemist on auto vanust arvestades olulise puudusega, mis annaks õiguse lepingust taganeda. Sellele ei ole kohus üleüldse kohtulahendis tähelepanu pööranud – kohus jättis tuvastamata, kas lepingu väidetav rikkumine oli oluline või mitte. Kui autol ka oli Autohospidali viimise ajal mis tahes EGR-klapi või tahmafiltri probleem, siis oli see tingitud auto vanust ja läbisõitu arvestades tavapärasest kulumisest. Tegu ei saanud olla olulise puudusega (mille olemasolu kostja ei mööna), mis oleks andud aluse lepingust taganemiseks. Kohus eksis ka tõendamiskoormuse jaotamisel. Vea ja selle olulisuse lepingu rikkumise vaates pidi tõendama hageja – hageja seda teinud ei ole. Samuti tuli kostjal väidetava plokikaane vea puhul tõendama, et viga on auto vanust arvesse võttes selline, mis annab aluse lepingust taganeda (ehk rikkumine oluline). Kostja ei ole seda teinud. Kolmandaks on tõendatud, et hageja töötas ümber auto tehnosüsteemi. Tehnosüsteemi ümbertöötamine ei ole lubatav ning auto ei vasta enam tingimustele, et sellega saaks liikluses osaleda. Seega on VÕS § 189 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 mõttes tegemist olukorraga, kus kostjal ei ole hageja poolt tagastatava autoga mitte midagi teha, sest hageja ise on muutnud auto sõidukõlbmatuks (selles osas vaidlus puudub ja hageja on seda ka ise tunnistanud). Seega on välistatud väärtuse hüvitamine VÕS § 190 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostjal on lepingu tagasitäitmise osas vastuväide VÕS § 110 ja 111 alusel. Kohus ei ole kostja seda vastuväidet arvesse võtnud. Seega jättis kohus poolte mitmed väited arvesse võtmata ja analüüsimata, mis ei ole kooskõlas kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttega. Eelmärgitud rikkumiste tõttu tegi kohus ebaõige järelduse, mille kohaselt esinesid sõidukil puudused koheselt pärast müügilepingu sõlmimist, neid puuduseid Autohospidalis ei kõrvaldatud, ning seega on lepingust taganemise materiaalsed eeldused ka täidetud.
6
Kohus oleks pidanud tuvastama, kas sõidukil oli müügi järgselt puuduseid või mitte (kuni EGR- klapi ja tahmafiltri eemaldamiseni), ning kui jah, kas tegemist oli oluliste puudustega, mille eest vastutab kostja. See, mis võimalikud puudused tuvastati pärast ebaseaduslikke remonttöid ei saa olla mitte mingilgi viisil kostja riisiko. Eeltoodut arvestades polnud põhjendatud ka muude nõuete (viivis, õigusabikulud) rahuldamine.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on maakohtu otsus seaduspärane, tugineb kõikide tõendite igakülgsel ja erapooletul analüüsil. Kohtu seisukoha kujunemine on otsuses selgelt järgitav ning kohtuotsus on seaduses nõutud mahus põhjendatud Apellatsioonkaebus on valdavas osas arusaamatu, selles puudub jälgitav argumentatsioon ja põhjendused, see sisaldab väiteid, mis ei tugine tõenditele. Kostja heidab maakohtule ette otsuses tehtud järeldusi, kuid ei ole millegagi seadnud kahtluse alla kohtu põhjendusi, miks kohus ühele või teisele järeldusele jõudis. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad on vastuolulised ja neist ei selgu, kas kostja hinnangul on täitmata lepingust taganemise materiaalsed või formaalsed eeldused või mõlemad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata kostja poolt 1. aprilli 2025. a kohtuistungil esitatud taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas. Osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Maakohus on vaidlusaluse õigussuhte õigesti kvalifitseerinud ning põhjendatult leidnud, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud, kostja vastutab rikkumise eest ning hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
8.1.Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et kostja lähtub apellatsioonkaebuses ekslikest arusaamadest, nagu oleks müüdud auto puuduseks vead EGR-klapis ning tahmafiltris ning nagu oleks hageja ise lasknud ümber töötada auto tehnosüsteemi (väljalaskesüsteemi). Nendel kostja seisukohtadel põhinevad ka enamik apellatsioonkaebuses esitatud väidetest.
8.2.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja väitnud ega maakohus tuvastanud, et auto puuduseks oli vigane EGR-klapp või tahmafilter. Hageja on puudusena välja toonud selle, et auto mootor kuumeneb kiiresti üle ning mootorist kaob jõud. Hageja on palunud kostjal selle puuduse kõrvaldada. Hagejal oli VÕS § 220 lg 1 järgi kohustus lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teatada, kuid hagejal ei olnud kohustust tuvastada, kirjeldada vms puuduste põhjust. Autohospidal küll püüdis ülalviidatud puudust kõrvaldada EGR-klapi ja 7
tahmafiltri eemaldamisega, kuid tulemusi see ei andnud. Stik Autolammutus OÜ arve kirjelduses märgitu põhjal (dtl 167) oli puuduse (mootori ülekuumenemine ja jõu kadu) põhjus liigne surve sõiduki mootori jahutussüsteemis, mis oli omakorda põhjustatud plokikaane või plokikaane tihendi veast. Eelnenu põhjustaski auto n-ö häiresse mineku ja jõu kaotuse.
8.3.Kostja väide, et hageja ise on lasknud muuta auto tehnosüsteemi sellega, et tellis Autohospidalilt EGR-klapi ja tahmafiltri eemaldamise väljalaskesüsteemist, ei ole maakohtu järelduste kohaselt tõendatud. Maakohus on jätnud küll analüüsimata tunnistaja Y.Y. ütlused, kuid apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale (Y.Y. ütlustega seonduvat käsitleb ringkonnakohus allpool). Maakohtu poolt analüüsitud tõenditest nähtuvalt (maakohtu otsuse põhjenduste p 7) tõi hageja auto Autohospidali sellel ilmnenud puuduste (autol kaob jõud ja ventilaator töötab ka külma mootoriga) kõrvaldamiseks kostja juhistel või korraldusel. Eksitav on kaebuses korduvalt esitatud väide, nagu ei oleks pooltel vaidlust selle üle, et hageja ise on lasknud muuta auto väljalaskesüsteemi. Toimikust nähtuvalt on see olnud poolte vahel üks keskseid vaidlusküsimusi. Seega tuli kostjal TsMS § 230 lg 1 järgi oma kõnealuseid väiteid tõendada. Tõendite põhjal hageja küll nõustus sõidukilt EGR-klapi ja tahmafiltri eemaldamisega Autohospidali poolt, arvates, et see aitab kõrvaldada autol ilmnenud puuduse, ning tasus selle töö eest. Samas ei saa nendest asjaoludest teha kostja soovitud järeldust, et auto oli selle ostmisel puudusteta ning EGR-klapp ja tahmafilter eemaldati autolt hageja initsiatiivil. Autohospidali tasutud 200 eurot peab hageja enda kahjuks ning nõuab hagis kostjalt selle hüvitamist.
8.4.Kostja on tuginenud menetluses Y.Y. ütlustele, kostja tugineb viidatud ütlustele ka apellatsioonimenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus Y.Y. tunnistajana üle kuulanud (dtl 152 – 155). Lisaks on kostja esitanud Y.Y. kirjaliku selgituse (dtl 72). Vaidlustatud otsusega on maakohus jätnud rahuldamata hageja taotluse Y.Y. suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks KarS § 320 alusel. Maakohus põhjendas hageja selle taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et kohus hindab tunnistajate ütlusi koosmõjus muude tõenditega asja sisuliselt lahendades, ning et kohus võib teiste tõenditega vastuolus olevaid ütlusi pidada ebausaldusväärseteks. Maakohtu otsuse põhjendustest samas ei nähtu, et kohus oleks Y.Y. ütlusi kui tõendit asja lahendamisel hinnanud. Samuti ei saa otsusest järeldada, et maakohus oleks jätnud kõnealuse tõendi kui ilmselt ebausaldusväärse TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata. Jättes Y.Y. ütlused ja kirjaliku seletuse otsuses analüüsimata ning nende tõendite mittearvestamise põhjendamata, eksis maakohus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2, samuti TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu vastu. Samas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust arvata, et see maakohtu minetus võis mõjutada otsust. Y.Y. on andnud kostja positsiooni toetavaid selgitusi ja ütlusi, et hageja ostis kostjalt töökorras ja puudusteta sõiduki ning hageja ise soovis viia auto töökotta põhjusel, et eemaldada sellelt tahmafilter ning EGR-klapp, tunnistaja Y.Y. kostja töötajana üksnes abistanud hagejat selles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta Y.Y. ütlusi ja selgitust kui tõendeid TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata, kuid kindlasti ei saa nendele anda kostja soovitud kaalu. Tunnistaja Y.Y. ütlustel ja selgitusel ei ole ringkonnakohtu arvates olulist tõendiväärtust. Tunnistaja on kostja enda töötaja, kes vaidlusaluse sõiduki müügiga vahetult tegeles, ning teised tõendid Y.Y. väidetut ei toeta. Teatud olulistes aspektides, eelkõige auto Autohospidali toomise põhjuse ning EGR-klapi ning tahmafiltri vahetamise põhjuse osas, on Y.Y. ütlused A.A. ütlustega (dtl 145 – 152) vasturääkivad (viidatud isikute ütlused ei saa olla samaaegselt tõesed). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lähtuda A.A. ütlustest. Kõnealune tunnistaja ei ole kummagi menetlusosalistega vahetult seotud ning puudub alus arvata, et ta oleks huvitatud 8
asja lahendamiseks hageja või kostja kasuks. Lisaks kinnitab A.A. väiteid kaudselt ka ülalviidatud Stik Autolammutus OÜ arve.
8.5.Kostja esitatud diagnostikaleht (dtl 74, tõlge dtl 75) ei tõenda, et sõidukil selle ostmise ja hagejale üleandmisel ajal puudusi ei olnud. Lisaks on hageja väitnud, et autol Stik Autolammutus OÜ-s tuvastatud viga on mehhaaniline ning mootori diagnostikaga ei ole sellist viga võimalik tuvastada. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti ei pruugi diagnostika tunnistaja A.A. ütluste kohaselt näidata EGR-klapi tööd.
8.6.Maakohus ei ole eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel. Maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal on poolte vahel sõlmitud müügileping tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Hageja on käsitletav tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes ning kostja sõlmis müügilepingu oma majandustegevuses. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva VÕS § 223 lg 5 redaktsiooni esimese lause järgi saab ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Sama lõike teise lause järgi eeldatakse aga tarbijalemüügi korral, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht (vaidlustatud otsuse p-s 10), et tarbijalemüügi korral peab müüja (st kostja) tõendama, et puudus on ebaoluline. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse puuduse ebaolulisust. Ringkonnakohus kordab seejuures, et hageja on puudusena välja toonud selle, et auto mootor kuumeneb kiiresti üle ning mootorist kaob jõud. Hageja ei ole väitnud ega maakohus tuvastanud, et auto puuduseks oli vigane EGR-klapp või tahmafilter. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja käsitlusega, nagu peaks hageja mh tõendama seda, et Stik Autolammutus OÜ-s tuvastatud puudused ei ole tekkinud Autohospidali poolt tehtud väidetavalt ebaseaduslikest remonttöödest. Tarbijalemüügi puhul tuleb VÕS § 218 lg 22 järgi eeldada, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega tõendamiskoormus on nende asjaolude osas samuti kostjal. Ka TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes peab kostja tõendama oma väiteid, et puudused on tingitud hagejast. Apellatsioonkaebuse väidetest ei järeldu, et maakohus oleks pooli tõendamiskoormuse osas eksitanud või et otsuses märgitud tõendamiskoormuse jaotusest lähtudes soovib kostja esitada lisatõendeid või -seisukohti.
8.7.Kostja leiab, et lepingu tagasitäitmine on võimatu, kuna müüdud asjal pole enam sama kvaliteeti. Auto on kostja arvates ebaseaduslikult ümber ehitatud. Kostja leiab, et see annab talle aluse lepingu tagasitäitmisest VÕS § 111 või § 110 alusel keelduda. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et müügilepingu esemeks olev sõiduk oleks hävinud, varastatud või oleks selle tagastamine mõnel muul sarnasel põhjusel objektiivselt võimatu. Lepingust taganemise korral tuleb asi üldjuhul tagastada sellises seisundis, milles see parajasti on. Puuduliku soorituse teinud pool (praegusel juhul kostja) peab arvestama, et puudustega lepinguese võidakse talle tagastada. Lepingu alusel üleantu endisel kujul tagastamise võimatuse korral näevad VÕS § 189 lg-d 2 ja 4 koosmõjus VÕS § 190 sätestatud piirangutega ette erinevaid hüvitamiskohutusi. Ühtegi sellist nõuet hüvitise saamiseks ei ole kostja esitanud. Nõuete põhjendatuse korral saaks need tasaarvestada hageja rahaliste nõuetega kostja vastu (ringkonnakohus ei anna siinkohal hinnangut kostja taoliste võimalike nõuete õiguslikule põhjendatusele). Lisaks eelmärgitule on VÕS §-de 110 ja 111 kohased vastuväited olemuselt ajutised ning selliste vastuväidete esitamine ei anna alust jätta hagi rahuldamata, kuid kohus saaks teha poole taotlusel otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma 9
kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse (vt nt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-179-13, p 26, ja 20.06.2011, 3-2-1-57-11, p 38 koos nendes viidatud kohtupraktikaga). Maakohtu menetluses kumbki pool selliseid taotlusi otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1) ei esitanud.
9.Kostja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et juhul kui hagi rahuldatakse, tuleb hagejal tagastada 16. mail 2023 ostetud sõiduk kostjale sellises tehnilises seisukorras, nagu see 16. mail 2023 hagejale üle anti, kindlasti peab autol olema tahmafilter ja EGR-klapp, ning auto peab sõitma sellisel viisil, nagu ta müügiplatsilt lahkus (dtl 287). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kostja seda taotlust rahuldada. VÕS § 223 lg 7 teise lause järgi muutub tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pakkunud nii 23. mai 2023. a lepingust taganemise avalduses (dtl 13 – 14) kui ka 12. juuli 2023. a nõudekirjas (dtl 22 – 25) sõiduki tagastamist, kuid kostja ei ole nendele hageja ettepanekutele sisuliselt vastanud, leides, et lepingust taganemiseks alust ei ole (vt nt dtl 17). Kuna kohtute hinnangul on hageja lepingust kehtivalt taganenud, on kostja sattunud sõiduki valduse vastuvõtmisega ise viivitusse. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud otsuse täitmise korda hageja soovitult reguleerida. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 223 lg 7 esimese lause järgi toimub asja tagastamine müüjale tarbijalemüügi lepingust taganemise korral müüja kulul. Maakohtu tuvastatu põhjal ei ole kostjal õigust nõuda tahmafiltri ja EGR-klapi olemasolu hageja poolt tagastataval sõidukil ega ka hüvitist nende puudumise eest, kuna need eemaldati eelkõige kostjast endast tulenevatel asjaoludel või vähemasti asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kostja kannab (VÕS § 190 lg 1 p 2). Puudustega asja üleandmise korral on ostja vastutus asja halvenemise eest kuni taganemise aluseks olevate asjaolude teadasaamiseni (VÕS § 189 lg 5) piiratud hoolsusega oma asjade ajamisel ning raske hooletuse ja tahtlusega (VÕS § 189 lg 4 ja § 190 lg 1 p 3). Praegusel juhul ei saanud kostja taganemise tinginud asjaoludest teada mitte enne 19. maid 2023.
10.Kuna ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.
11.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
11.1.Hageja 2. aprillil 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on tema menetluskulud apellatsiooniastmes käibemaksu arvestamata kokku 1294 eurot ning koos käibemaksuga 1578 eurot 68 senti. Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Kivar on osutanud õigusabi mahus 7 tundi 49 minutit järgmiselt: maakohtu otsuse esmane analüüs ja kliendi teavitamine 24 min; apellatsioonkaebuse analüüs, kliendi teavitamine ning kaebusele vastuse koostamine 5 t 15 min; ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine 30 min; kohtuistungil osalemine 1 t; kohtuistungist kliendile ülevaate esitamine 15 min ja menetluskulude nimekirja koostamine 25 min. Hageja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks).
11.2.Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, kuna ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
11.3.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
11.4.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude 10
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja toimingutest ei ole apellatsiooniastmes põhjendatud maakohtu otsuse esmane analüüs ja kliendi teavitamine (24 min). Need toimingud ei seondu kostja esitatud apellatsioonkaebuse ega sellele vastamisega. Esindaja muud nimekirjas märgitud toimingud (kokku 7 t 25 min) on asja mahtu ning keerukust arvestades apellatsioonimenetluses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.
11.5.Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1500 eurot 60 senti (1230 × 1,22) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
11.6.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.