Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väidete ega nõudmisega, kuna teenuse osutaja Tickets.ee pakkus ebakvaliteetset teenust ja edastas valeinformatsiooni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikega 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 367 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:  Kostja XXX tellis 30.03.2017.a. hageja kodulehe ja pileteite broneerimise süsteemi www.tickets.ee kaudu piletid lennule Tallinn-Istanbul-Antaliya-Istanbul-Tallinn (tellimus nr 63320611) maksumusega 497.85eurot ning saatis Nordea panga poolt väljastatud maksekorralduse hagejale. Pärast maksekorralduse laekumist hagejale väljastati kostjale lennupiletid, mida kostja kasutas sihtkohta ja tagasi lendamiseks.

2-17-110487 Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas hageja ja kostja sõlmisid lepingu, ja kas kostja on lepingujärgsed kohustused täitnud. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine Kostja tellis 30.03.2017.a. hageja kodulehe kaudu piletid. Broneeringut tehes nõustus kostja teenuse osutaja kodulehel avaldatud Teenuse osutamise üldlepingu tingimustega. Seega sõlmiti hageja ja kostja vahel leping 30.03.2017.a. Lepingu punkti 3.3.2. järgi kinnitas kostja broneeringu tegemisel, et on tutvunud lepingu tingimustega ning oli nõus neist veebilehe kasutamisel ja tellimuste esitamisel rangelt kinni pidama. 30.03.2017.a. kasutas kostja hageja poolt pakutavat teenust ja tellis piletid, mis ta ka kätte sai. Seega tekkis tal kohustus saadu eest ka tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi kohustust on rikutud, kui see on täitmata jäetud. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 111 lg 3 järgi kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja lepingujärgseks kohustuseks oli lennupiletite väljastamine ning kostja kohustuseks nende eest tasumine. Kostja tegi 30.03.2017.a. ülekande piletite eest tasumiseks, kuid märkis 497.85 euro makse saajaks Swedbank AS. Kostja esitas maksekorralduse hagejale. Hageja väljastas lennupiletid, mida kostja kasutas. Kuna raha hageja kontole ei laekunud, siis kontrollis hageja maksekorraldust ja tuvastas, et makse tehti Swedbank AS-le. Kuna teenuse eest ei olnud raha saadud, siis 02.05.2017.a. pöördus hageja kostja poole meeldetuletusega arve tasumiseks. Kostja vastas, et arve tasumise kohustust temal ei ole, kuna talle on kinnitatud, et raha on hageja kontole jõudnud ning piletid on väljastatud. Hagile lisatud tõenditest on näha, et hageja esitas järelepärimise Nordea panka, kus makse tehti ning sai vastuse 23.05.2017.a., milles teatati, et kostja poolt tehtud makse summas 497.85eurot kanti maksjale tagasi, sest saaja nimi ja kontonumber ei olnud vastavuses. Samuti esitas hageja kohtule oma konto EE732200221062686539 (Swedbank AS) väljavõtte perioodi 30.03-04.04.2017.a. kohta, millest on näha, et kostja poolt ei ole sinna ülekannet tehtud. Seega ei ole kostja hagejale ostetud lennupiletite eest tasunud ja põhjendatud on hageja nõue põhivõlgnevuse 497.85 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.

2-17-110487 Viiviste nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 nõuda võlgnikult lisaks kohustuse täitmisele ka viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks on VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest ehk piletite kättesaamisest, on hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga muutunud hageja viivisenõue sissenõutavaks põhisummalt 497,85 eurot, summas kokku 20.41 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud põhivõlga ja viiviseid alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole viivist vaidlustanud. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus

2-17-110487 ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.