Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Kaija Kaijanen ja Ele Liiv
Tsiviilasi
Tickets Estonia OÜ hagi XX vastu 497 euro 85 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2017 otsus ja 02.02.2018 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonikaebus
Apellatsioonkaebuse hind
508 eurot 43 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Tickets Estonia OÜ (registrikood 12883174), esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raul Johanson
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2017 otsuse, täiendatud 02.02.2018 otsusega, resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Mõlemas kohtuastmes (sh apellatsioonimenetluses) kantud menetluskulud jätta kostja, XX kanda.
4.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487 jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tickets Estonia OÜ (hageja) esitas 24.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 568 euro 96 sendi saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.07.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 497 eurot 85 senti ja viivise põhivõlalt kuni kohustuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 525 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 30.03.2017 hageja kodulehe ja piletite broneerimise süsteemi www.tickets.ee kaudu piletid lennule Tallinn-Istanbul-Antaliya-Istanbul-Tallinn (tellimus nr 63320611) maksumusega 497 eurot 85 senti. Hageja väljastas kostjale piletid, kuid meeldetuletustele vaatamata ei ole kostja piletite eest tasunud. Hageja leiab, et kostja võlgneb hagejale raha kasutatud teenuste eest tasumata jätmisest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustunud hageja väidete ega nõudmisega, kuna teenuse osutaja (hageja) pakkus ebakvaliteetset teenust ja edastas valeinformatsiooni. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 03.10.2017 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 497 eurot 85 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 20 eurot 41 senti ning seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates 04.10.2017 kuni kohustuse täitmiseni.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487 Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 02.02.2018 otsusega täiendas maakohus TsMS § 448 lg 41 alusel 03.10.2017 tehtud otsust. Maakohtu hinnangul tuli praeguse vaidluse õigeks lahendamiseks hinnata, kas hageja ja kostja sõlmisid lepingu, ja kas kostja on lepingujärgsed kohustused täitnud. Maakohus tuvastas, et kostja tellis 30.03.2017 hageja kodulehe kaudu piletid ning broneeringut tehes nõustus kostja teenuse osutaja kodulehel avaldatud teenuse osutamise üldlepingu tingimustega. Seega 30.03.2017 sõlmiti hageja ja kostja vahel leping. Lepingu punkti 3.3.2 järgi kinnitas kostja broneeringu tegemisel, et on tutvunud lepingu tingimustega ning oli nõus neist veebilehe kasutamisel ja tellimuste esitamisel rangelt kinni pidama. 30.03.2017 kasutas kostja hageja pakutavat teenust ja tellis piletid. Hageja lepingujärgseks kohustuseks oli lennupiletite väljastamine ning kostja kohustuseks nende eest tasumine. Kostja tegi 30.03.2017 ülekande piletite eest tasumiseks, kuid märkis 497 euro 85 sendi makse saajaks Swedbank AS-i. Kostja esitas maksekorralduse hagejale. Hageja väljastas lennupiletid, mida kostja kasutas. Kuna raha hageja kontole ei laekunud, siis kontrollis hageja maksekorraldust ja tuvastas, et makse tehti Swedbank AS-ile. Kuna teenuse eest ei olnud raha saadud, siis 02.05.2017 pöördus hageja kostja poole meeldetuletusega arve tasumiseks. Kostja vastas, et arve tasumise kohustust temal ei ole, kuna talle on kinnitatud, et raha on hageja kontole jõudnud ning piletid on väljastatud. Hagile lisatud tõenditest on näha, et hageja esitas järelepärimise Nordea panka, kus makse tehti ning sai vastuse 23.05.2017, milles teatati, et kostja poolt tehtud makse summas 497 eurot 85 senti kanti maksjale tagasi, sest saaja nimi ja kontonumber ei olnud vastavuses. Samuti esitas hageja kohtule oma konto XXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) väljavõtte ajavahemiku 30.03.2017–04.04.2017 kohta, millest on näha, et kostja poolt ei ole sinna ülekannet tehtud. Seega ei ole kostja hagejale ostetud lennupiletite eest tasunud ja põhjendatud on hageja nõue põhivõlgnevuse 497 euro 85 sendi ulatuses. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 nõuda võlgnikult lisaks kohustuse täitmisele ka viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest ehk piletite kättesaamisest, on hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga muutunud hageja viivisenõue sissenõutavaks põhisummalt 497 eurot 85 senti, summas kokku 20 eurot 41 senti. Kostja viivisenõuet ei vaidlustanud. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme tõendite hindamisel, mis on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487 seeläbi ebaõige kohtulahendi. Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale seetõttu, et kohus on jätnud enamuse kostja esitatud tõendeid otsuses sisuliselt hindamata või põhjendamata, miks kohus ei hinda või ei nõustu kostja esitatud tõendite, põhistuste ja selgitustega. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole käsitlenud või analüüsinud hageja tüüptingimuste kehtivust, ning on asunud seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud leping hageja tüüptingimuste alusel. Kostja osundab siinkohal, et hageja ei ole kohtule esitanud oma tüüptingimusi kirjalikult taasesitatavas vormis ning kohus tugineb sisuliselt pimesi oma otsuses hageja tüüptingimustele, sealhulgas konkreetsele punktile hageja tüüptingimustes. Kohus pidi asja lahendamisel aru saama, et kostja esindab ennast ise, omamata selleks õigusalast ettevalmistust. Siinkohal osundab kostja, et maksekäsu kiirmenetluse vastuväite punktis 2.2 on kostja vormistanud vastuväite, milles ta on õiguslikult rakendanud VÕS § 112 tulenevat õigust esitada hagejale avaldus hinna alandamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväite blanketil on võimalus tunnustada nõuet osaliselt, mis on praeguses vaidluses samaväärne hinna alandamise avaldusega. Kostja on oma vastuväites põhjendanud piisava põhjalikkusega, miks ta soovib hinda alandada. Seega tuleb kostja vastuväidet maksekäsu kiirmenetluses tõlgendada avaldusena hinna alandamiseks, kuna on täidetud materiaalsed eeldused nimetatud õiguskaitsevahendi rakendamiseks, samuti on järgitud hinna alandamise formaalseid nõudeid. Kostja ei oma õigusalaseid teadmisi ja seetõttu kostja ainult viitas oma 04.09.2017 vastuses hagile tõendite olemasolust, eeldades, et kohus nõuab need tema käest välja. Kostjale on arusaamatu, miks hageja ise ei esitanud nii olulist tõendit nagu kostjale esitatud arve. Kostja teostas makse hagejale täpselt hageja arvel esitatud juhiste järgi. Kostja ei saanud makse teostamise hetkel teada, et hageja on märkinud makse saajaks vale isiku. Hageja väljastas vigaselt vormistatud lennupiletid, millel olid reisijate ees- ja perekonnanimede kohad omavahel vahetuses ning sisuliselt olid piletid seetõttu kehtetud. Tänu Tallinna lennujaama töötajate nutikusele ja vastutulelikkusele oli kostjal võimalik reisile registreerudes piletid iseseisvalt ümber vormistada. Hageja info põhjal, et pileteid ei väljastata, tühistas kostja oma 25.03.2017 tehtud hotellibroneeringu summas 682 eurot 56 senti. Peale seda, kui hageja siiski väljastas piletid, teostas kostja uuesti sama hotelli broneeringu summas 790 eurot 56 senti, kandes kahju 108 eurot. Kostja esitas 13.10.2017 maakohtule Keeleinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti seisukohad hageja tüüptingimuste tühisuse kohta. Maakohtul oleks olnud võimalik kostja poolt esitatud tõendeid hinnates ning kostja esitatud apellatsioonisoovist tulenevalt oma otsus ümber vaadata või vähemalt hageja tüüptingimuse tühisuse kohta seisukoha esitada. Maakohus kahjuks ei kasutanud sellist võimalust.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487 Hageja teenuse osutamise keskkonnas on tüüptingimused vene- ja inglisekeelsed. Kostja kaebusele tuginedes on Keeleinspektsioon teinud Tarbijakaitseametile pöördumise tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 3 tõlgendamise küsimuses ning palunud hinnangut hageja seisukohtade osas, mille kohaselt seadusest tulenevalt ei pea olema tarbijale esitatavad tüüptingimused eestikeelsed. Tarbijakaitseameti hinnangul on tarbijal TKS § 4 lg-test 1 ja 3 koostoimes keeleseaduse (KeeleS) § 17 lg-ga 1 tulenev õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele ning KeeleS § 19 alusel õigus lepingu sõlmimisele eesti keeles. Tüüptingimus, millega välistatakse tarbijale seadusega antud õigused, loetakse tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ning seetõttu tühiseseks. Tühisel tüüptingimusel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja on seisukohal, et hageja tüüptingimused on teda ebamõislikult kahjustanud ning ei ole taganud talle kõiki seadustest tulevaid õigusi, mistõttu on hageja tüüptingimused tühised. Vastustaja seisukoht
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 03.10.2017 otsuse, mida on täiendatud 02.02.2018 otsusega, resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hageja nõuded tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski muuta, sh täiendada.
8.Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes). Lisaks tuleb vajadusel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
9.Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja tellis 30.03.2017 hageja kodulehe ja piletite broneerimise süsteemi www.tickets.ee kaudu piletid lennule Tallinn-Istanbul-Antaliya-Istanbul-Tallinn (tellimus nr 63320611) maksumusega 497 eurot 85 senti ning saatis tasumise kohta Nordea panga poolt väljastatud maksekorralduse hagejale. Pärast maksekorralduse saamist väljastas hageja kostjale lennupiletid, mida kostja kasutas sihtkohta ja tagasi lendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust ka apellatsioonimenetluses ning kolleegium võtab need aluseks apellatsioonkaebuse lahendamisel (TsMS § 652 lg-d 1 ja 5).
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487
10.Maakohus on otsuse põhjendustes järeldanud, et kuivõrd kostja tellis hageja kodulehe kaudu piletid, sõlmiti poolte vahel 30.03.2017 leping. Maakohus on tuginenud põhinõude rahuldamisel hageja kodulehel avaldatud teenuse osutamise lepingu tingimuste punktile 3.3.2 ning viidanud reale võlaõigusseaduse üldosa normidele (sh VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1). Täpsemalt ei ole maakohus pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega lepingu sõlmimisest, samuti on iseenesest õiged ja asjakohased maakohtu viited võlaõigusseaduse sätetele.
11.Samas ei olnud pooled maakohtu menetluses esitanud kohtule hageja kodulehel väidetavalt avaldatud teenuse osutamise (üld)tingimusi, millele maakohus on otsuses tuginenud. Sellega on maakohus eksinud eelkõige TsMS § 436 lg-tes 1–3 sätestatu vastu, rajades otsuse tõendile, mida ei ole asjas esitatud (ning mille kohta kostjal ei olnud seetõttu oma arvamust avaldada). See on menetlusnormi oluline rikkumine. Pooled ei ole ka ringkonnakohtu menetluses esitanud kohtule hageja kodulehel 30.03.2017 seisuga avaldatud teenuse osutamise (üld)tingimusi (mis võisid lepingu sõlmimisel aluseks olla). Ringkonnakohus on pooltele 24.04.2018 saadetud kirjas vastava ettepaneku teinud (tl 94). Hagiasjas otsustavad pooled TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt ise tõendite ja tõendite kogumise taotluste esitamise üle ning kohus lahendab asja poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Kohus saab hagiasjas ise koguda tõendeid ainult seaduses ettenähtud juhul (TsMS § 5 lg 3). Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut hageja poolt kostjaga lepingu sõlmimisel kasutatavate võimalike tüüptingimuste kehtivusele.
12.Kuivõrd hageja kodulehel 30.03.2017 seisuga avaldatud üldtingimuste sisu ei ole asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal tuvastatav, saab kolleegium lähtuda asja lahendamisel võlaõigusseaduses sätestatust. Vaidluse all mitteolevatest asjaoludest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul poolte vahel sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes kostja poolt soovitud lennupiletite ostu vahendamiseks. VÕS § 627 lg-st 1 tuleneb, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb VÕS § 627 lg 2 järgi maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse VÕS § 628 lg 1 teises lauses sätestatu järgi, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Samuti tuleneb VÕS § 628 lg-st 2, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. VÕS § 628 lg 3 järgi peab käsundiandja vabastama käsundisaaja tema poolt käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487
12.1.Kuivõrd hageja on kostja poolt tellitud lennupiletite ostu vahendanud ning piletid kostjale edastanud, on kostjal tekkinud kolleegiumi hinnangul VÕS § 627 ning § 628 lg 1 teise lause ja § 628 lg 2 alusel kohustus täidetud käsundi eest hagejale tasuda (st vastav kohustus on muutnud sissenõutavaks). Samuti peab kostja (kui käsundiandja) vabastama hageja tema poolt käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest. Kostja ei ole väitnud, et hageja nõutav tasu ei ole asjaolusid arvestades mõislik tasu (VÕS § 627 lg 2). Kolleegium lisab, et põhimõtteliselt võib olla võimalik pidada poolte vahel sõlmitud lepingut ka maaklerilepinguks. VÕS § 658 lg 1 järgi kohustub üks isik (maakler) maaklerilepinguga vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Sellel ei oleks praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt kolleegiumi hinnangul siiski määravat tähtsust. VÕS § 664 lg 1 järgi tekib maakleril üldjuhul samuti õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.
12.2.Kostja vastuväidete kohaselt on ta lennupiletite eest hagejale juba tasunud. Seda tõendab kostja hinnangul maksekorraldus nr 339, millel on panga kinnitus koos kuupäeva ja panga esindaja allkirjaga (tl 22), ning hageja enda tegevus – hageja sisemise korra järgi ei väljastata pileteid enne, kui hageja kontole on piletite eest summa laekunud. Ringkonnakohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et piletite eest on hagejale tasumata. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu otsuse vastavate põhjendustega. Viidatud maksekorraldusest nr 339 nähtub, et kostja on teinud 30.03.2017 ülekande piletite eest tasumiseks, kuid märkinud 497 euro 85 sendi makse saajaks hageja asemel Swedbank AS-i. Kostja poolt edastatud maksekorralduse alusel on hageja küll piletid väljastanud, kuid Nordea panga vastusest hageja järelepärimisele ilmneb, et kostja poolt tehtud makse 497 eurot 85 senti kanti maksjale tagasi, sest saaja nimi ja kontonumber ei olnud vastavuses (tl 56). Samuti nähtub hageja konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) väljavõttest ajavahemiku 30.03.–04.04.2017 kohta, et kostja poolt üle kantud summasid ei ole sellele laekunud (tl-d 52–54). Ringkonnakohus möönab, et makserekvisiitide märkimise viis hageja poolt kostjale saadetud arvel (tl 79) võis kostjat eksitada. See ei anna siiski alust jätta piletite eest hagejale tasumata olukorras, kus kostjale on piletid väljastatud (ning kostja on neid ka reisimiseks kasutanud).
12.3.Kostja on tuginenud ka hinna alandamisele. Hinna alandamiseks annab kostja arvates aluse ebaõigete andmetega arve esitamine (korrektse ja üheselt mõistetava arve esitamise asemel) ning ka väljastatud lennupiletite ebaõige vormistamine (reisija nimi ei olnud kirjutatud lennuettevõtja poolt nõutud kujul). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja hinda kehtivalt alandanud. Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1 esimene lause). Seda saab Riigikohtu pikaajalise praktika
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487 kohaselt väljendada järgmise valemina: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) * kokkulepitud hind : eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus) (vt nt vt nt Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 23). Kohase ja mittekohase täitmise väärtused pidi menetluses välja tooma ning TsMS § 230 lgst 1 lähtudes tõendama kostja kui hinna alandamisele tuginev pool. Kostja ei ole aga kontrollitaval kujul selgitanud, millised on tema hinnangul kohase ja mittekohase täitmise väärtused. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid hinna alandamise ulatuse kohta. Kostja ei ole seda teinud ka pärast ringkonnakohtu poolset selgitust apellatsioonimenetluses (tl 94 pöördel).
12.4.Kostja väitel on tal tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju seoses hotellibroneeringu tühistamisega (uus broneering osutus algsest (tühistatud) broneeringust kallimaks). Kolleegium märgib, et kui käsundiandjal oleks nõue käsundisaaja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, võiks see anda aluse käsundisaaja nõuete rahuldamisest keelduda (tekkinud kahju ulatuses), kui käsundiandja tasaarvestaks oma sellise nõude käsundisaaja raha maksmise kohustuse täitmise nõudega. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad VÕS § 197 lg 2 järgi tagasiulatuvalt poolte nõuded kattuvas ulatuses. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt nt Riigikohtu 14.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Praegusel juhul ei ole kostja tuginenud väidetavate nõuete tasaarvestusele. Nõuete tasaarvestamise vastuväitele ei ole kostja tuginenud ka apellatsioonkaebuses. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi (TsMS § 373 lg 1).
12.5.Kostja on esitanud alternatiivselt avalduse lepingust taganemiseks hageja poolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu. Kolleegium leiab, et kostjal ei olnud võimalik hagejaga sõlmitud lepingust taganeda, vähemalt mitte pärast seda, kui hageja oli täitnud oma lepingust tuleneva kohustuse lennupiletite väljastamiseks. VÕS §-de 630 ja 631 järgi on võimalik üksnes käsunduslepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine. VÕS § 658 lg-st 2 tulenevalt kehtiks see järeldus ka maaklerilepingu puhul. Lepingu ülesütlemisel jäävad kuni ülesütlemiseni tekkinud lepingupoolte õigused ja kohustused VÕS § 195 lg 2 teise lause järgi kehtima ning tagasitäitmise võlasuhet erinevalt taganemisest (vrd VÕS §-d 189 jj) ei teki. Seega kui käsitleda kostja taganemisavaldust lepingu (erakorralise) ülesütlemise avaldusena, ei vabastaks ülesütlemine teda vaidlusaluse tasu maksmise kohustusest (kuna see oli tekkinud enne ülesütlemist). Lisaks rõhutab kolleegium, et lepingust taganemise avaldus ja ka lepingu ülesütlemise avaldus kui tahteavaldused on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-d 2 ja 3). Seega ei saa lepingust taganemise avaldus ega ka lepingu ülesütlemise avaldus olla esitatud tingimuslikult (sh alternatiivselt). Tingimusliku lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise õigust ei toeta ka senine kohtupraktika. Tingimuslikult esitatud tahteavaldus ei ole kehtiv.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-110487
12.6.Kostja on tuginenud ka tarbijakaitseseaduse ja keeleseaduse TKS ja KeeleS nõuete rikkumisele hageja poolt seoses sellega, et hageja ei andnud kostjale lepingu sõlmimisel eestikeelsest informatsiooni. Kostja on leidnud, et tüüptingimus, millega välistatakse tarbijale seadusest tulenevad õigused, loetakse tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ning seetõttu tühiseseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib kostja nende väidetega nõustuda, kuid tüüptingimusi sisaldava lepingu ühe või mõne punkti tühisus ei pruugi kaasa tuua kogu lepingu tühistust. Tühise tüüptingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (võlaõigusseaduse § 41). Kostja ei ole praegusel juhul väitnud, et sõlmitud leping oleks tervikuna tühine. Lisaks ei nähtu kostja vastuväidetest, et võõrkeeles antud teave iseenesest oleks kostjal takistanud lepingujärgsete kohutuste kohast täitmist.
13.Hageja on esitanud ka nõude põhivõlalt arvestatud viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.10.2017 kuni kohustuse täitmiseni, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks (TsMS § 367). Maakohus on viivisenõude rahuldanud. Kostja ei ole menetluses viivisenõudele eraldisesisvaid vastuväiteid esitanud, sh ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esitatud viivisenõude ebaõige rahuldamise osas iseseisvaid põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul on viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Põhivõlalt 497 eurot 85 senti ajavahemiku 31.03.2017–03.10.2017 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis on 20 eurot 41 senti. Menetluskulude jaotus
14.Kuivõrd kohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitamisest tingitud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Hagi rahuldamise tõttu tuleb ka muud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanus maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.