Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt 3. novembril 2016. a toimus Vaksali tn 3a/2 korteriomanike ühisuse koosolek, mille päevakorras oli mh ka korterelamule Vaksali tn 3a/2 valitseja nimetamine ja valitsejale volituse andmine sooja-, vee- ja prügilepingu sõlmimiseks. Korterelamule Vaksali tn 3a/2 otsustati valitsejanimetamine 7 poolthäälega ning valitsejale volituse andmine sooja-, vee- ja prügilepingu sõlmimiseks otsustati 6 poolthäälega. MTÜ Pekka on avalikes huvides tegutsev füüsilisi ja juriidilisi isikuid ühendav organisatsioon, mille asukohaks on Viljandi linn Vaksali tn 3a/2. MTÜ Pekka põhikiri kinnitati 17. oktoobril 2016. aastal ning esmakanne äriregistrisse tehti 24. oktoobril 2016. a. Ühingu tegevuse eesmärgiks on Vaksali tn 3a/2 korteriomandite eseme osaks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine. Eeltoodust tulenevalt on MTÜ Pekka liikmeks ka Vaksali 3a/2 üks kaasomanikest OÜ Rael. 3. novembril 2016. a toimunud üldkoosolekul arutati 3. päevakorra punktina ka korterelamu ja krundiga seotud heakorratöid ning otsustati hakata koguma igakuiselt hooldusfondi, mille eest tellida muruniitmist, lumelükkamist ja tasuda muid majahalduskulusid. Igakuiseks hooldus-ja haldustasu summaks lepiti kokku 0,5 EUR/m2 kohta. MTÜ Pekka poolt on AS-le Rael hooldusteenuse/haldusteenuse ja remondi sihtkapitali tasu eest väljastatud arved. 28. augustil 2017. a esitas hageja kostjale kohtuvälise nõudeavalduse võlgnevuse tasumiseks, kuid mingit vastust hageja poolt sellele tulnud ei ole ning võlgnevus on endiselt tasumata. Seega on AS Rael põhivõlgnevus MTÜ Pekka ees kokku 2717,50 eurot. Kuna kostja ei ole nõus kohtuväliselt oma võlgnevust tasuma, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2717,50 eurot koos viivisega, millest hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud 1 925,76 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 1010,40 eurot. Kostja põhjendused Kostja pole ühelgi viisil seotud hagejaga. Muuhulgas pole kostja osalenud hageja asutamisel ega ole selle liikmeks saanud ega ka tahtnud saada hiljem. Pole võimalik arvata kedagi suvalise MTÜ liikmeks, kui isik pole seda kunagi soovinud. MTÜS ega ükski teine õigusakt ei näe ette võimalust tagaselja kellegi liikmeks võtmiseks ning selliselt mistahes rahaliste kohustuste tekkimiseks. Hagiavalduse lisast nr 1 ei tulene ega nähtu, et Kortermaja korteriomanike üldkoosolekul oleks vastuvõetud mingisuguseid otsuseid, muuhulgas nimetatud hageja Kortermaja valitsejaks. Pole arusaadav ega tuvastatav, mis olid väidetavad eelnõud/otsuse projekti sisu (KOS § 17 lg 2) või mida on väidetavalt hääletatud. Samuti pole võimalik aru saada ega tuvastada, kas ning kui jah, siis millise sisuga otsus väidetavalt vastu võeti. Kostja vaidleb vastu, et hageja oleks nimetatud Kortermaja valitsejaks või et oleks

otsustatud hooldus/haldustasu maksmine 0,5 eur/m2 kohta. Kehtib põhimõte, et organite, sealhulgas korteriomanike üldkoosoleku otsused, peavad olema vormistatud kirjalikult (KOS § 18 lg 6, TsÜS § 83 lg 1). KOS § 16 lg 6 sätestab, et otsused peavad olema vormistatud kirjalikult. Kuigi eksisteerib kirjalikus vormis mingisugune „protokoll“, ei ole ühtegi väidetavat otsust kirjalikult protokollitud. Järelikult on rikutud vorminõudeid (otsuste kirjalikkuse nõuet). Eelnev tähendab, et TsÜS § 83 lg 1 kohaselt oleks mistahes muus vormis otsus tühine – õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse toovad kaasa ka tehingute kehtetuse üldalused, sh tuleneb organi otsuse tühisus vorminõuete järgimata jätmisest TsÜS § 83 lg-st 1.1 Samad põhimõtted kehtivad ka korteriomanike üldkoosoleku otsuste suhtes. Seega äärmisel juhul võib olla protokollis kajastatud osaliselt koosoleku käiku, kuid puuduvad otsuste projektid/eelnõud ning erinevalt KOS § 18 lg 6 nõuetest ei ole ühtegi otsust protokollitud. 03.11.2016. a protokolli kohaselt ei ole vastu võetud ühtegi otsust. Võib väita, et tegemist on nö mitteotsustega, kuna pole võimalik aru saada ega tuvastada, mille üle hääletati ning mis resolutsiooniga otsus väidetavalt vastu võeti. Hageja on hagiavalduse lisana nr 1 esitanud ka 19.01.2017. a kuupäeva kandva kirja pealkirjaga „Vaksali 3/2a Viljandis linnas 3. novembril 2016. a toimunud korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokolli lisa“, mille on digitaalselt allkirjastanud Koit Kallaste, Harald Valk ning Helen Valk. Tegemist on kirjutisega, mis ei oma käesolevas tsiviilasjas mingisugust õiguslikku ega tõenduslikku tähendust. Korteriomanike üldkoosoleku protokolle ei ole võimalik tagantjärgi ebaõige sisuga täiendada või neile osade korteriomanike jaoks sobivamat sisu anda. Asjaolu, et hageja kaks asutajaliiget ning juhatuse liiget (Koit Kallaste ning Harald Valk), väidavad, et hageja on nimetatud Kortermaja valitsejaks, ei tähenda, et see nii oleks. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole selgituste saamiseks, mille eest ning mille alusel esitab hageja kostjale arveid. Seniajani pole Hageja Kostjale vastanud ega esitanud ühtegi adekvaatset põhjendust. Kostja ei ole kohustatud tasuma ei hagejale ega ühelegi teisele isikule hooldus/haldustasu 0,5 eur/m2 kohta. Hageja ei osuta ega vahenda Kortermaja korteriomanikele teenuseid. Samuti pole hageja korraldanud mingisuguseid hooldus- ega remonttöid. Vesi, elekter ning soojusenergia on kortermajale korraldatud kostja poolt teenusepakkujatega sõlmitud lepingute alusel. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 2929,40 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p 1 nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist;4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu tõendamiseks on hageja (asutamisleping 17.10.2016, tl 13-14) esitanud korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokolli (tl 7-10), millest ei nähtu mida konkreetselt seitsme poolthäälega otsustati (kostja poolt esitatud sarnane seisukoht tsiviilasjas 2-17-8261 tehtud kohtuotsuses tl 98). Nimetatud protokollist ei tulene üheselt, kas arutati valitseja nimetamise küsimust üldiselt või oli arutusel ühe isiku valitsejaks

nimetamine. Hageja poolt esitatud üldkoosoleku protokolli lisana pealkirjastatud dokument (tl 11) 19.jaanuarist 2017 ei kõrvalda eelnimetatud puudused, sest on koostatud teisel kuupäeval. Tunnistajana ülekuulatud Piret Valk andis ütlusi, mille kohaselt valiti 3.novembril 2016 majavalitsejaks MTÜ Pekka. Tunnistajana ülekuulatud isiku ütlused ei kõrvalda kirjalikkusega seotud puudusi, mis tulenevad korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokolli (tl 7-10) ebatäielikkusest. Kohus leiab, et korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokoll (tl 7-10) ei tõenda hageja esindaja poolt nimetatud asjaolu, et hageja on valitud majavalitsejaks. Samal põhjusel hindab kohus ebapiisavaks hageja poolt esitatud korteriomanike ühisuse üldkoosoleku protokolli 17.04.2017 (tl 80). Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt ei ole kostja kohustatud hageja poolt nimetatud alustel arveid tasuma. Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 19 lg 1 kohaselt igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl. Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 19 lg 2 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 19 lg 3 kohaselt kui üldkoosolek on käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Kinnistusraamatu väljavõte (tl 101), millega kostja tõendab, et OÜ-le Rael (kostjale) kuulus üle poole kaasomandi osadest, mis tähendab koosolekud ei ole olnud otsustusvõimelised. Hageja poolt esitatud üldkoosoleku protokollis kajastatu (tl 81) ei too samuti kaasa hagi rahuldamist, sest arved (tl 14 pöördel-19), mille tasumist hageja kostjalt nõuab on varasemat ajast kui 14.detsember 2017 ja ka nimetatud üldkoosoleku toimumise asjaolud ja otsused on vaidlustatud (tsiviilasi nr 2-18-733). Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 19 lg-s 3 nimetatud eeldused ei ole 17.04.2017 ja 14.detsember 2017 koosolekutele eelnevalt täidetud. Hageja poolt esitatud arved (tl 85-95) ei ole samuti hagi rahuldamist tingivad, sest kajastavad hageja poolt kostjaga kooskõlastamata tehtud kulutusi teenusepakkujatele. Poolte kirjavahetus (hagejalt tl 20-21, 83-84, kostjalt tl 68) ei tingi hagiavalduse rahuldamist. Justiitsministeeriumi kiri puudutab (tl 82) olukorda, kus puudub vaidlus korteriomanike poolt ametisse nimetatud valitseja isiku üle.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 135 eurot. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: tutvumine hagiavaldusega ja vastuse koostamine 3 tundi, so 405 eurot; tõendi esitamine ja vastuse koostamine 09.01.2018 1 tund, so 135 eurot, kokku 540 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 28.11.2017 kohtuistung 1,75 tundi, so 236,25 eurot; 28.11.2017 istungiks ettevalmistamine 30 minuti, so 67,50 eurot, 16.01.2018 kohtuistung 1,5 tundi, so 202,50 eurot; 16.01.2018 istungiks ettevalmistamine 30 minuti, so 67,50 eurot, sõidukulud 26,90 eurot, kokku 600,65 eurot. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1140,65 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus mõistab hagejalt välja kostja õigusabikulud summas 1140,65 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.