2-17-118106/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal M. H on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 07.06.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 29.08.2017 Viru Maakohtule hagi M. H vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank p.l.c (edaspidi ka Ferratum) omab interneti portaali www.ferratum.ee. Antud interneti portaali kaudu on füüsilistel isikutel võimalikvõtta laenu. Laenu võtmise üldtingimused ja kord on kajastatud portaali www.ferratum.ee leheküljel. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused on peamiselt reguleeritud lisaks lepingu lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimustele, võlaõigusseaduses sätestatud sidevahendi abil sõlmitud lepingute ning laenu- ja tarbijakrediidilepingute kohta käivate sätetega. Üldtingimuste p-i 3.1. kohaselt peab kliendil laenu saamiseks olema kehtiv leping. Klient võib küsida Ferratumilt koopiaid lepingu üldtingimustest ja kõigist dokumentidest, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, enne või pärast lepingu sõlmimist. Nimetatud dokumendid esitatakse kliendile tasuta. Üldtingimuste punkti 3.2. kohaselt saab lepingu sõlmida elektrooniliselt veebilehel või salvestatud telefonikõne vahendusel. Enne lepingu sõlmimist loeb klient läbi lepingu projekti, mis talle kättesaadavaks tehakse. Üldtingimuste p-i 3.6 kohaselt avab Ferratum konto igale kliendile, kelle Ferratum esimest korda kliendina kinnitab. Ferratum annab kliendile oma kontole juurdepääsuks isikliku identifitseerimisnumbri (PIN). Kostja sõlmis laenuandjaga laenulimiidi lepingu. Üldtingimuste p-i

laenulimiidi võib tagasi maksta korraga või osamaksetena 30 päevase intervalliga. Kasutamata ja tagasi makstud laenulimiidi piires saab alati täiendavalt laenu võtta. Üldtingimuste p-i 6.1. kohaselt oli kostja laenulimiidiks 1200 eurot. 21.09.2016 taotles kostja vastava laenutaotlusega Ferratumilt laenu summas 500 eurot. 21.09.2016 väljastati kostjale laenusumma 500 eurot. Laenult tuli tasuda vastavalt hinnakirjale intressi 0,128% päevas (46,72 % aastas), kliendi kasutusse antud laenu saldolt. Kostja on laenulepingu alusel tasunud laenu katteks kokku 42,72 eurot ja intressi katteks 23,28 eurot. Antud juhul on kostja jätnud tagastamata laenu summas 457,28 eurot (500-42,72) ja intressi summas 39,95 eurot, ajavahemiku 07.12.16-04.02.17 eest. Kostjal tuli igakuiselt tasuda minimaalne summa, mis tuleb maksta 15 päeva jooksul arve kuupäevast arvates. Miinimumsumma moodustab: (a) 8% kliendi poolt Ferratumile võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või (b) 15 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui (b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldatavate tasudega. Kui kasutuselevõetud laenusummat suurendatakse kliendi taotluse alusel, korrigeeritakse miinimumsummat vastavalt järgmisel arvel. Juhindudes üldtingimuste punktist 11.2. ja asjaolust, et kostja viivitas kolme järjestikuse tagasimaksega (07.11.2016, 07.12.2016, 07.01.2017 osamakse), lõpetas laenuandja kostjaga lepingu. Laenuandja saatis kostjale ülesütlemisteate koos 14 päevase täiendava tähtajaga 20.01.2017. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, lõppes leping 04.02.2017. 01.03.2017 loovutati nõue hagejale. 07.03.2017 algatas hageja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates sellest ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. VÕS § 1132 lg 1 alusel saatis Ferratum lepingu kehtivuse ajal kostjale 1 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel pärast lepingu lõppemist inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud posti teel 13 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Seega on olemas põhjuslik seos kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 45 eurot mõistlik ja põhjendatud ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 45 eurot. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 õigus nõuda kostjalt viivist, summas 20,82 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Lepingu lõppemise kuupäev

Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 30.08.2017.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata summalt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 401 lg 1 ja 3, § 402, § 410 lg 1 palub hageja kostjalt M. H välja mõista 457,28 eurot laenu, 39,95 eurot intressi, 45 eurot sissenõudmiskulude ja 20,82 eurot viiviste katteks. Samuti palub hageja mõista kostjalt viivis põhinõudelt alates 30.08.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 08.11.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 18.12.2017. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 23.11.2017, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 07.12.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Ferratum Bank p.l.c vahel 21.09.2016 sõlmitud laenulepingust nr 51445, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Ferratum Bank p.l.c on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud B2 Kapital SIA-le. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 457,28 euro ja tasumata intressi 39,95 euro väljamõistmiseks kostjalt.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 457,28 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras perioodil 04.02.2017 - 29.08.2017 kokku summas 20,82 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega kuigi hageja on ekslikult märkinud viiviste arvestamise algusajaks lepingu lõpetamise kuupäeva 04.02.2017, mitte järgneva päeva 05.02.2017. Vaatamata eeltoodule on arvestuses märgitud päevade arv õige. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seega moodustab seadusjärgne viivis põhinõudelt (457,28 eurolt) perioodil 30.08.2017 kuni 18.12.2017 (k.a) 111 päeva eest 11,13 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.12.2017 seisuga kokku 31,95 eurot (20,82 eurot + 11,13 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.12.2017 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 457,28 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 457,28 euro suurust. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue summas 45 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe tasulise meeldetuletuskirja eest ning peale lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest VÕS § 113 2 lg 2 alusel 40 eurot. Hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestusest nähtub, et Ferratum on lugenud seoses 07.12.2016 kostja poolt tehtud maksega hüvitatuks 5 eurone meeldetuletustasu ning ka loovutatud nõuete väljavõttest nähtub, et kostja ei võlgne nõude loovutamise hetkel loovutajale meeldetuletustasu, mistõttu jätab kohus esitatud nõude rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka hageja nõude peale lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamiseks, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millal täpselt (kuupäevaliselt) on kostjale meeldetuletuskirjasid saadetud, kuidas on nõudesumma kujunenud ning lisatud ei ole ka ühtegi meeldetuletuskirja, mis oleks kostjale saadetud peale lepingu lõppemist, mis on aga eelduseks eelnimetatud nõude esitamisel. Kohus peab vajalikuks hagejale osundada, et VÕS § 113 2 lg 2 alusel nõude esitamisel tuleb hagejal kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendada, sest tegemist ei ole kahjust sõltumatu hüvitisemääraga nagu on kehtestatud VÕS § 1131 lõikes 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 563,05 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 45 eurot ehk ligikaudu 8 % ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 160 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 207 eurot (225 eurost 92 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik