23.04.2025, Tallinna kohtumaja 2-22-13039 G. N.-i hagi H. N.-i vastu ühise omandi lõpetamise nõudes H. N.-i vastuhagi G. N.-i vastu lahusvara tuvastamiseks ja pärandvarast välistamiseks H. N.-i vastuhagi G. N.-i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): G. N. (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP, e-post XXX); Kostja (vastuhagis hageja): H. N. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Ojasaar (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post XXX).
Kinnitada G. N.-i ja H. N.-i vahel 02.04.2025 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:
1.1.G. N. kinnitab, et Xxxx asuva kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr xxxx, edaspidi Kinnistu) 1/2 suurune mõtteline osa kuulub H. N.-i lahusvara hulka.
1.2.Pooled on kokku leppinud, et kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.3.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad peale käesoleva kompromissi sõlmimist mistahes muud vastastikused nõuded või pretensioonid. 1
Lõpetada tsiviilasjas 2-22-13039 menetlus H. N.-i vastuhagis G. N.-i vastu lahusvara tuvastamiseks ja pärandvarast välistamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Lõpetada tsiviilasjas 2-22-13039 menetlus G. N.-i hagis H. N.-i vastu ühise omandi lõpetamise nõudes ning H. N.-i vastuhagis G. N.-i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes seoses hagist ja vastuhagist loobumisega. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahuldada G. N.-i taotlus menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja selleks kanda 210 eurot hageja G. N.-i pangakontole nr xxxx. Rahuldada H. N.-i taotlus menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja selleks kanda 420 eurot kostja H. N.-i pangakontole nr xxxx. Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni puntide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse resolutsiooni punktide 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääuse resolutsiooni punktide 6 ja 7 osas ei saa määruskaebust esitada. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-13039 G. N.-i (H. N.) hagis H. N.-i vastu ühise omandi lõpetamise nõudes ning H. N.-i vastuhagis G. N.-i vastu lahusvara tuvastamiseks ja pärandvarast välistamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks.
2.31.12.2024 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja tõi esile, et kostja on kohtule teatanud, et omandas hagejale kuuluva mõttelise osa kaasomandist 17.12.2024 müügilepinguga. Seega on toimunud kohtuväliselt sisuliselt hageja nõude rahuldamine - kaasomand poolte vahel on lõppenud ja hagi eesmärk on sellega saavutatud. Kohus küsis kostjalt seisukohta hageja 31.12.2024 avaldusele.
3.23.01.2025 esitas hageja avalduse vastuhagist loobumiseks kaasomandi lõpetamise osas, seisukoha menetluskulude jaotuse osas ning taotluse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kostja selgitas kohtule, et loobub vastuhagist kaasomandi lõpetamise osas, kuna on ostueesõigust kasutades omandanud hagejale kuuluva mõttelise osa käesoleva hagimenetluse aluseks olevast kinnisasjast, seega on ära langenud vajadus vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet menetleda.
2
4.Pooled esitasid 02.04.2025 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks H. N.-i poolt esitatud tuvastusnõude osas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi. kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks.
7.Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse tuvastusnõude osas kirjalikus menetluses istungit pidamata.
8.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagist ja vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
9.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Menetlusosalistel ei ole vastastikku vastuväiteid hagist ja vastuhagist loobumisele ja mõlemad taotlevad menetluse lõpetamist.
10.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist ega vastuhagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist ja vastuhagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
13.Tuvastusnõude osas on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
14.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3
15.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
16.Kuivõrd menetlusosalised on oma hagidest loobunud, tuleb kohtu hinnangul jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude sellisest jaotusest, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
17.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
18.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse ka siis, kui hageja loobub hagist.
19.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses hagist loobumisega, ja kostja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses vastuhagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlused poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.
20.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja menetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot ja see tuleb kanda vastavalt hageja taotlusele hageja kontole nr xxxx.
21.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu 2 x 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 ja 2 tagastab kohus kostjale pool tsiviilasja menetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420 (2 x 210) eurot ja see tuleb kanda vastavalt kostja taotlusele kostja kontole nr xxxx. Kohtu täiendavad selgitused
22.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
23.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Samas võivad pooled TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. Seega märgib kohus, et kompromissi kinnitava kohtumääruse osa peale saab määruskaebuse esitada 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Hagist ja vastuhagist loobumise tõttu menetlust lõpetava kohtumääruse osa peale saab määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 4
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).