Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on B2 Kapital SIA hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes. 03.11.2017 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse, kuni kohtulahendi jõustumiseni A. B. osas

algatatud eestkoste seadmise menetluses, tsiviilasi nr 2-17-16451. Viru Maakohtu 19.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16451 seati A. B. üle eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ja eestkostjaks määrati G. B.. 17.01.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, poole riigilõivu tagastamiseks ja menetluskulude summas 187,50 kostjalt välja mõistmiseks. 22.01.2018 esitas xxx sundravi osakonna sotsiaaltöötaja M. T. selgitused, mille kohaselt kostja on suulise kokkuleppe alusel tasunud võlgnevust igakuiselt 10 eurot kuus, millega hageja esindaja on olnud ka nõus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Asja arutamise uuendamine Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada. 03.11.2017 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse, kuni kohtulahendi jõustumiseni A. B. osas algatatud eestkoste seadmise menetluses. Käesoleval ajal on menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud, tsiviilasi nr 2-1716451 on jõustunud 24.01.2018. Tsiviilasjas nr 2-17-16451 seati A. B. üle eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks ja eestkostjaks määrati G. B.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. /---/. Kohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-17-16451 on kohtumäärus jõustunud, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Vastavalt TsMS § 361 lg 3 ja lg 4, menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Menetluse lõpetamine Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, võtab hagist loobumise vastu, lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). 17.01.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on võlgnevuse tasunud, poole riigilõivu tagastamiseks ja menetluskulude summas 187,50 kostjalt välja mõistmiseks. Asjast ei nähtu, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi - kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud 10.07.2017 riigilõivu 45 eurot ja 19.09.2017 riigilõivu 30 eurot, kokku summas 75 eurot, sellest lähtuvalt tagastab kohus hagejale pool riigilõivust, summas 37,50 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kA.b ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kA.b kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kA.b hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 187,50 eurot. Hageja esitas kostja vastu 10.07.2017 hagi kohutusse põhivõlgnevuse summas 40,45 euro tasumise nõudes. Varasemalt (enne hagi esitamist) sõlmis hageja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonna sotsiaaltöötaja Marju Taganovaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tasub võlgnevust igakuiselt summas 10 eurot. Kostja on kokkulepet kohaselt täitnud ja ajavahemikul 15.02.2017 kuni 03.01.2018 vastavalt kokkuleppele tasunud igakuiselt 10 eurot kuus. Kuna kostja täitis kokkulepet, võlgnevus oli kõigest 40,45 eurot ning hagejale oli teada kostja asukoht ja tervislik seisund, puudus hagejal mõistlik põhjus kohtusse pöörduda ja sellega seoses kulusid kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 432 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.