Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mistõttu nõude rahuldamine maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik ning nõude lahendamist jätkati hagimenetluses. 16.01.2018. a esitas hageja kohtule oma nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxx. Asja allumist Tartu Maakohtule on hageja põhjendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lõikega 2, mille kohaselt kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hagejale teadaolevalt on kostja viimane elukoht Tartus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus vastavalt TsMS § 75 lõikele 2 avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Tulenevalt TsMS § 70 lg 1-4 sätestatust lähtub kohus kohtualluvuse kindlakstegemisel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil

elukoht. Sama artikli teine lõige sätestab, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Kohtule esitatud kliendilepingu p 20.2 kohaselt on pooled leppinud kokku, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Nimetatud kohtualluvuse kokkulepe ei vasta aga TsMS § 104 lg 1 ja lg 3 kehtestatud tingimustele ning on seetõttu tühine. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja 13.09.2017 kohtule kinnitanud, et tema elukoha aadress on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, RUSSIA. Kuna kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis, ei kohaldu antud juhul hageja poolt kohtualluvuse põhistamiseks märgitud TsMS § 79 lg 2, vaid tegemist on TsMS § 70 lg 1 ja TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 sätestatud kohtualluvusega ning Eesti kohus ei ole pädev kostja vastu esitatud hagi arutama. Õigusabilepingu kohaselt tuleks kostja vastu hagi esitada Venemaa Föderatsiooni pädevasse kohtusse. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 keeldub kohus eeltoodu alusel hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi on hagejal õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu

tasumise ja tagastamise andmed (konto nr, konto omaniku nimi ja registrikood). TsMS § 372 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hagi on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus selle käesoleva määruse edastamisega hagejale tagastatuks. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagi ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Tulenevalt TsMS § 372 lg 5 võib avaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.