SJ hagi PBC` vastu mittevaralise hüvitamiseks kohtu äranägemisel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/määruskaebuse esitaja: SJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu
kahju
Kostja: PBC (sündinud XX.XX.XXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.12.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetlemiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peal ei saa kassatsioonikorras edasi kaevata. Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus
1.30.12.2015 esitas SJ hagi PBC` vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel ja lähenemiskeelu kohaldamiseks. Maakohus keeldus 05.02.2016 määrusega osaliselt hagi kahju tekitava tegevuse keelamise ja lähenemiskeelu kohaldamise osas menetlusse võtmast ning võttis 30.03.2016 määrusega menetlusse hagi PBC` vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
2.Maakohus saatis materjalid kostja e-posti aadressile XXX, millelt ei ole kostja poolt kinnitust dokumentide kättesaamise kohta tulnud. Maakohus üritas kostjale 1(5)
kohtudokumente kätte toimetada tähitud kirjaga aadressile XXX, Prantsusmaa, kuid materjalid tagastati kohtule 31.05.2016. Kohus edastas kohtudokumendid 13.07.2016 kohtutäiturile, kelle andmed edastas kohtule hageja (YYY, Prantsusmaa), kuid dokumendid tulid kohtusse hoiutähtaja möödumisel tagasi 10.08.2016. Kohus saatis samale täiturile materjalid uuesti 12.08.2016, kuid selle kohta puudus maakohtul info, kas dokumendid on täiturile kättetoimetatud või mitte. Kohtule ei ole tagasi tulnud ümbrikku ega väljastusteadet.
3.Kohus edastas 07.04.2017 dokumendid uuele kohtutäiturile (SCP Venezia - Laval Lodieu - Quillet - Blanshon Huissiers de Justice Associes: 130 Avenue Charles de Gaulle, 92200 Neuilly Sur Seine, Prantsusmaa) ja need on kohtutäiturile kätte toimetatud 13.04.2017.
4.07.03.2017 e-kirjast (hageja esitatud 03.04.2017 dokument/e-kiri) nähtub, et Eesti konsul on suhelnud täituribürooga, kuhu kohus dokumendid viimane kord saatis ning sealt on vastatud, et nad on nõus kostjale materjale edastama ning et kostja saab tulla nende büroosse materjalidele järele kolme kuu jooksul.
5.12.10.2017 hageja e-kirjast nähtub, et hageja on suhelnud konsuliga seoses Prantsusmaale kohtutäiturile kostjale edastamiseks saadetud dokumentidega. Hageja pidi hiljemalt 01.12.2017 kohtule teatama, millise informatsiooni sai hageja konsulilt Prantsusmaale kohtutäiturile kostjale edastamiseks saadetud dokumentide kohta. 01.12.2017 teatas hageja kohtule, et soovib täiendavat tähtaega selleks, et saaks selgeks olukord menetlusdokumentide praeguse asukoha küsimuses ja selles, kas kohtul on võimalik vajaduse korral menetlusdokumendid Prantsusmaale kohtutäituribüroole uuesti saata. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata.
6.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel 05.12.2017 määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohus on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud. TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.
7.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.20.12.2017 esitas hageja määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 05.12.2017 määruse ja taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-15-19576.
9.Määruskaebuse esitaja hinnangul ei teinud maakohus mõistlikult kõike selleks, et menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada. Maakohus tegi menetluse kestel (14.06.2016) hagejale ülesandeks esitada mõne Prantsusmaa kohtutäituri kontaktandmed. Hageja on vastavad andmed kohtule esitanud. Kuna esimene kohtutäitur ei reageerinud, siis kohus saatis 03.04.2017 hagejale uue e-kirja, kus heitis hagejale ette, et ta ei ole edastanud kohtule infot materjalide kohtutäiturini jõudmise kohta või uusi kohtutäituri kontaktandmeid, mille kaudu oleks võimalik kostjale materjalid kätte toimetada. Hageja lepinguline esindaja saatis kohtule samal päeval (03.04.2017) e-kirja, kus selgitas, et ta on kohtule juba eelmisel kalendrikuul 2(5)
(15.03.2017) edastanud uue kohtutäituri kontaktandmed, millised ta sai Prantsusmaal tegutseva Eesti Vabariigi konsuli KT abiga. Pärast dokumentide saatmist uuele kohtutäiturile ei ole maakohus poole aasta jooksul välja selgitanud, kas kohtutäitur on menetlusdokumendid kättetoimetanud. Hageja informeeris kohut, et uus kohtutäitur suhtleb ka inglise keeles. Maakohtul olid olemas võimalused tegemaks kohtutäiturile päringuid menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Hageja arvates kohtu tegevusetus on üheks põhjuseks, miks dokumente ei ole tänaseni kätte toimetatud. Hagejal puudub õigus küsida kohtutäiturilt infot menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta, kuivõrd menetlusdokumendid saatis kohtutäiturile maakohus, mitte hageja. TsMS § 306 lg 5 järgi korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist kohus. Kohus aga valis sellise tegutsemise viisi, kus pani kogu dokumentide kättetoimetamise protsessi raskuse ja kohustused hagejale. Kohus oleks saanud pärast kostjale saadetud tähitud kirja tagastamist pöörduda Prantsusmaa vastava ametkonna poole, et kontrollida kostja aadressi õigsust. Hagejal selline võimalus puudub.
10.Kostja elukohariik on Euroopa Liidu liikmesmaa, ja need riigid teevad koostööd kohtulike menetluste osas. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1393/2007 eesmärgiks on parandada ja kiirendada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel. Määruse artiklid 13 ja 14 annavad kohtule võimaluse toimetada kohtudokumendid kätte diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu. Samuti võimaldab määrus kohtutel suhelda teise riigi nn keskasutusega, kellel on kohustus abistada dokumentide kättetoimetamisega. Maakohus aga ei ole teinud ühtegi sammu selleks, et võtta ühendust mõne Prantsusmaa konsulaadiga või ametkonnaga menetlusdokumentide kättetoimetamiseks.
11.Kohtunik lubas hageja lepingulisele esindajale telefoni vestluses, et kui dokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel ei õnnestu, siis võtab kohus ühendust Eesti Välisministeeriumiga ja püüab materjalide edastamisel abi saada Prantsusmaa vastavalt ministeeriumilt läbi Eesti Välisministeeriumi. Kohus aga tegi hoopis hagejale üllatuslikult hagi läbivaatamata jätmise määruse. Menetluse edasine käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
14.TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Nimetatud sätte alusel võib jätta hagi läbivaatamata eelkõige neil juhtudel, mil hageja ei ole teinud
3(5)
kohtu nõudmisest hoolimata mingeid toiminguid andmete hankimiseks. Samas aga tuleneb viidatud normist ka kohtu enda kohustus teha mõistlikke pingutusi vajalike andmete hankimiseks. TsMS § 423 lg 1 p 8 ei reguleeri kättetoimetamise asjaolusid, vaid andmete hankimise ja edastamisega seonduvat. Kolleegium leiab, et hageja on esitanud talle teada olevad andmed, mis võimaldavad menetlusdokumente kätte toimetada, kuid kohus ei ole teinud piisavalt mõistlikke pingutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Nii on esitanud hageja andmed kostja elukoha ja kohtutäiturite, kelle kaudu on võimalik hagiavaldust kostjale kätte toimetada, kohta. Samas kohus ei ole kontrollinud, kas kohtutäituril on õnnestunud menetlusdokumendid kätte toimetada, ja juhul, kui ei ole, siis mis seda takistab. Ainuüksi see, et Prantsusmaa kohtutäitur ei ole maakohtule andnud tagasisidet menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta, ei ole piisav, et järeldada menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatust hageja poolt näidatud aadressil.
15.Dokumentide kättetoimetamist välisriigis reguleerib TsMS §-s 3161 nimetatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 (Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000; edaspidi määrus 1393/2007). Vastavalt määruse 1393/2007 artikli 1 lg-le 1 kohaldatakse määrust tsiviil- ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise. Määruse 1393/2007 artikli 4 lg 1 järgi kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiiresti artikli 2 kohaselt määratud asutuste vahel. Artikli 2 lg 2 alusel määrab iga liikmesriik ametiisikud, asutused või muud isikud, edaspidi „vastuvõtvad asutused”, kes on pädevad teisest liikmesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastu võtma. Sama artikli lg 4 kohustab kõiki liikmesriike komisjoni teavitama vastuvõtva asutuse nimed ja aadressid, nende territoriaalse pädevuse, nende käsutuses olevad dokumentide vastuvõtmise viisid ja keeled, mida võib kasutada määruse I lisas esitatud tüüpvormi täitmiseks. Artikli 23 lg 2 kohaselt avaldab komisjon esitatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, lõike 3 kohaselt koostab komisjon osutatud teavet sisaldava käsiraamatu ja ajakohastab seda regulaarselt ning teeb käsiraamatu elektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa justiitsatlases (https://ejustice.europa.eu/content_european_judicial_atlas_in_civil_matters-321-et.do).
16.Justiitsatlase andmetel on Prantsusmaal vastuvõtvaks asutuseks kohtutäiturid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus püüdnud kohtutäituri vahendusel hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kolmel korral. Esimesel korral saadeti tähitud kiri maakohtule tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu, teisel korral ei ole teada, kas kohtutäitur sai dokumendid kätte või mitte. Kolmandal korral saatis maakohus dokumendid tähitud kirjaga uuele kohtutäiturile, kes sai dokumendid kätte 13.04.2017. Maakohtul puudus info selle kohta, kas dokumendid on ka kostjale kättetoimetatud või mitte. Määruskaebuse lisana esitas hageja kirjavahetuse konsuliga, millest selgub, et Prantsusmaal olid dokumendid kaduma läinud ja kohtutäitur palus need endale uuesti saata, et need kostjale kätte toimetada. Maakohus dokumente uuesti ei saatnud. Kuna kohtutäitur on avaldanud, et ta on
4(5)
valmis dokumendid kostjale kätte toimetama, tuleb maakohtul veel kord dokumendid Prantsusmaale kohtutäiturile saata.
17.Määruse 1393/2007 artikli 3. punkt b) kohaselt lahendab keskasutus kättetoimetatavate dokumentide edastamisel tekkivaid probleeme ning punkt c) lubab saata erandjuhul edastava asutuse palvel pädevale vastuvõtvale asutusele edasi kättetoimetamistaotluse. Seega on maakohtul lisaks kohtutäituri vahendusel kätteteoimetamisele veel võimalusi dokumentide kättetoimetamiseks.
18.Vastuseks määruskaebuse esitaja seisukohale, et määruse 1393/2007 artikkel 13 annab kohtule võimaluse toimetada kohtudokumendid kätte diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu, selgitab rongkonnakohus, et nimetatud artikli teine lõige annab liikmesriigile õiguse teatada, et ta ei luba oma territooriumil sellist kättetoimetamist. Komisjoni avaldatud käsiraamatu kohaselt on Prantsusmaa teada andnud, et ta ei luba artikli 13 lg 1 alusel dokumentide kättetoimetamist.
19.Menetluskulud kuuluvad jagamisele menetlust lõpetavas lahendis.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.