Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

07.03.2017 e-kirjast (hageja esitatud 03.04.2017 dokument/e-kiri) nähtub, et konsul K T on suhelnud täituribürooga, kuhu kohus dokumendid viimane kord saatis ning sealt vastati, et nad on nõus kostjale materjale edastama ning et kostja saab tulla nende büroosse materjalidele järgi kolme kuu jooksul. Kohtul puudus teave dokumentide kättetoimetamise kohta. Hageja pidi hiljemalt 01.12.2017 kohtule teatama, millise informatsiooni sai hageja konsulilt xxxx kohtutäiturile kostjale edastamiseks saadetud dokumentide kohta. 01.12.2017 teatas hageja kohtule, et soovib täiendavat tähtaega selleks, et saaks selgeks olukord menetlusdokumentide praeguse asukoha küsimuses ja selles, kas kohtul on võimalik vajaduse korral menetlusdokumendid xxxx kohtutäituribüroole uuesti saata. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata ja 05.12.2018 kohtumäärusega hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul tegi maakohus kõik mõistlikult võimaliku, et menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada, kuid see ei õnnestunud. 20.12.2017 esitas hageja nimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 18.01.2018 kohtumäärusega tühistas Harju Maakohtu 05.12.2017 kohtumääruse ja saatis tsiviilasja menetlemiseks tagasi maakohtule. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi lg 5 järgi kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus 22.01.2018 edastas kohtudokumendid xxxx läbi kohtutäituri büroo (II kd, lk 194-195). Kohtudokumendid toimetati kohtutäiturile kätte 30.01.2018 (II kd, lk 196), kuid kohtutäitur ei andnud tagasisidet nende kättetoimetamise või kättetoimetamise võimatuse kohta. Kohus 16.04.2018 tegi kohtutäiturile päringu selle kohta, kas kostjale on õnnestunud kohtudokumente kätte toimetada või mida on kohtutäitur nende kättetoimetamiseks teinud. 16.04.2018 teatas kohtutäitur, et ta ei ole kohtu poolt kostjale edastamiseks mõeldud dokumente kätte saanud (III kd, lk 10). Kohtul oli aga olemas tõend selle kohta, et kohtutäitur on kohtudokumendid kätte saanud (II kd, lk 196). 17.04.2018 võttis kohus ühendust konsul K Tiga, kellele kohus saatis menetlusdokumendid xxxx postiga. Seejärel toimetas konsul menetlusdokumendid isiklikult kohtutäiturile kätte (III kd, lk 32). Seega on kohtutäiturile kohtudokumendid kätte toimetatud. Kohtutäitur teatas 08.06.2018 kohtule, et tal ei olnud võimalik kostjat dokumentides märgitud aadressil leida. Kohtutäitur teatas, et talle edastatud aadress on ebakorrektne. Majas ei ole postkasti C nimele ja samuti ei ole majal majajuhatajat (III kd, lk 35). Pärast seda võttis kohus ühendust hagejaga, kellel tuli kohtule teatada kostja andmed, kuhu oleks reaalselt võimalik kostjale materjale kätte toimetada või tõend, mis kinnitaks, et kostja hageja poolt märgitud aadressil reaalselt ka elab (III kd, lk 36). Hageja ei teatanud kostja kohta uusi andmeid, kuhu oleks võimalik kostjale dokumente kätte toimetada. 21.06.2018 võttis kohus ühendust konsul K T, et teada saada, millised võimalused on xxxx kohtutäituritel isikute otsimiseks – kas nad saavad dokumendid kätte toimetada neis märgitud

aadressil või on võimalus, et kohtutäitur saab ise isiku elu- või viibimiskoha tuvastada (III kd, lk 40). Konsul vastas, et xxxx ei ole meie mõistes rahvastikuregistrit ning talle ei ole teada, mis registritele, kui üldse, võib kohtutäituril olla juurdepääs. Konsul soovitas selguse ja edasiste juhiste saamiseks pöörduda xxxx saatkonda Eestis (III kd, lk 41). Kohus kohustas 04.07.2018 hagejat pöörduma xxxx saatkonna poole Eestis ja selgitama välja, kuidas on võimalik saada täiendavat informatsiooni kostja elu- või asukoha kohta ning edastama vastava informatsiooni kohtule hiljemalt 03.08.2018 (III kd, lk 46). Hageja täiendavat informatsiooni kohtule ei esitanud. 16.08.2018 võttis kohus ühendust kohtutäituriga, kellelt kohus üritas teada saada, kas kohtutäituril endal on võimalik kostja elukoht teada saada. Kohus selgitas, et juhul, kui kohtutäituril on selline võimalus, siis ta seda võimalust kasutaks. Ühtlasi soovis kohus täiendavat informatsiooni selle kohta, kas kohtutäitur üritas kostjale kohtudokumente kätte toimetada aadressile xxxx teist korda. Kohus selgitas, et juhul kui kohtudokumente pärast nimetatud tegevusi ei ole suudetud kostjale kätte toimetada, siis teatada sellest kohut hiljemalt 17.09.2018 ja tagastada kohtudokumendid koos teatega, et neid ei õnnestunud kätte toimetada (III kd, lk 47). Kohtutäitur ei ole kohtule vastanud ega tänase päevani tagastanud kohtudokumente. 28.09.2018 võttis kohus ühendust xxxx saatkonnaga Eestis, et teada saada, kas neile teadaolevalt oleks võimalik kostjat kätte saada arvestades kohtu poolt teadaolevaid andmeid. Samuti uuris kohus võimaluse kohta, kuidas oleks võimalik xxxx kohtutäiturilt kohtudokumendid tagasi saada (III kd, lk 50). Kuivõrd xxxx saatkond kohtule kirjalikult ei vastanud, helistas kohus 31.10.2018 xxxx saatkonda, kust teatati kohtule, et kohtu 28.09.2018 e-kirjas märgitu ei kuulu nende kompetentsi. Dokumentide kättetoimetamist välisriigis reguleerib TsMS §-s 3161 nimetatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007. Artikli 2 lg 2 alusel määrab iga liikmesriik ametiisikud, asutused või muud isikud, edaspidi „vastuvõtvad asutused”, kes on pädevad teisest liikmesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastu võtma. Justiitsatlase andmetel on xxxx vastuvõtvaks asutuseks kohtutäiturid. Eeltoodust tulenevalt on kohus üritanud kostjale kohtudokumente kätte toimetada kohtutäituri kaudu. Kohtutäitur on 08.06.2018 kohtule teatanud, et tal ei õnnestunud kostjale aadressile xxxx kohtudokumente kätte toimetada (III kd, lk 35). TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule andmeid, s.o kostja elukoha aadressi, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtutäitur on teatanud, et talle edastatud aadress xxxx on ebakorrektne. Kohus on seisukohal, et on teinud kõik endast võimaliku, et need andmed ise leida ja menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.

Hagejal on õigus taotleda kohtult TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.