OÜ AF Võlamenetlus hagi Viktor Kirpu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
905,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, Weizenbergi 20)
•
Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (isikukood XXX, aadress Eesti, Harjumaa, Tallinn, A. Weizenbergi 20, e-post [email protected])
Kostja: Viktor Kirpu (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX) Kirjalik menetlus •
Menetlusstaadium
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Viktor Kirpu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Viktor Kirpult OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus summas 602,92 eurot, seisuga 13.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 124,42 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kokku 767,34 eurot.
3.Välja mõista Viktor Kirpult OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis põhivõlalt alates 14.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata OÜ AF Võlamenetlus hagi põhivõlasummas, mis sisaldab käsitlustasu 70 eurot ning viivise nõudes summas 14,18 eurot.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda.
8.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-115408 OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
Tsiviilasi nr 2-17-115408
9.Välja mõista Viktor Kirpult OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 225 eurot.
10.Välja mõista Viktor Kirpult OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskulult (225 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 27.12.2017, TsMS § 313 lg kohaselt, isiklikult. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Tsiviilasi nr 2-17-115408
1.Hagiavalduse aluseks on kostja ja Elisa Eesti Aktsiaseltsi vahel 22.12.2014 sõlmitud liitumisleping nr 3588474 ja osamaksetega vara müügileping nr 3588483.
2.Ajavahemikul 01.01.2015- 03.04.2015 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.03.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude põhisummas 672,92 eurot, 16.12.2016 OÜ-le AF Võlamenetlus.
3.Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Elisa Eesti Aktsiaseltsile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.
4.Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: Arve nr. 2011504692 2011734197 2011966152 2012184762
5.Kokku on kostjal tasumata arveid summas 672,92 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70,00 eurot, mis kajastub arvel nr 2012184762. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
6.Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkt 7.8. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
7.Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu(te) lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,022 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.04.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 13.11.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 138,60 eurot. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta alates 14.11.2017 moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 672,92 eurot x 365 päeva x viivisemäär 0,022% = 54,04 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
9.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 22.12.2014 sõlmitud liitumisleping nr 3588474 ja osamaksetega vara müügileping nr 3588483 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
Tsiviilasi nr 2-17-115408
11.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
12.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2011504692; 2011734197; 2011966152 ja 2012184762) eest tasumata 672,92 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust ja meeldetuletustasust, osamaksetest ja liitumistasust.
13.Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
14.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
15.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
16.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel.
17.Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 602,92 eurot (672,92-70).
18.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub viivise väljamõistmist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast (21.04.2015-13.11.2017). Seega on viivise suurus järgnev: 602,92*0,022%*938=124,42 eurot.
19.Seega on seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult ja järelmaksete osamaksetelt kuni 13.11.2017 kokku 124,42 eurot.
20.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 767,34 euro ulatuses, millest 602,92 eurot on põhinõue, 124,42 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võlgnevuse sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 90% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-115408
22.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 825 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
24.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 225 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.